Eesti Loodus: lilled, linnud ja Matsalu rahvuspark

 Eesti Loodus

EL14_6-7_kaas.inddJuuni-juuli kaksiknumbri juhatab sisse kirjutis aasta orhideest hallist käpast. Kuigi see silmapaistev käpaline on Lääne- ja Põhja-Eestis veel üsna tavaline, võivad kuivade niitude pindala vähenemine tema arvukust tunduvalt vähendada.
Uues numbris on mitut puhku käsitletud linde. Põllulinnustiku mitmekesisuse kahanemine on mureteema Riho Marja pikemas artiklis. Karl Ander Adami võtab oma fotoloos vaatluse alla suitsupääsukese. Matsalu rahvuspark seostub suuresti linnustiku kaitsealaga; sealsete linnu-uuringute ajaloost ja tulemustest kirjutab Maire Toming.
Putukate artiklisarjas on Mati Martinil seekord kõne all täismoondega putukate väiksemad seltsid: kaamelkaelalised, suur- ja võrktiivalised, koonulised ja kirbulised. Anti Vasemägi tutvustab aga meie lõhilasi tabanud ohtlikku neeruparasiiti.
Matsalu rahvuspark tähistab juunis kümnendat aastapäeva. Esimest aastakümmet meenutab ja vaatab tulevikku Kaja Lotman. Rahvuspargi mälumaastikke vaatleb Mari-Ann Remmel, paepanku rahvuspargi läheduses Rein Einasto ning Penijõe matkaradadele juhatab Marju Pajumets. Jaan Laas püstitab huvitava hüpoteesi Matsalu Neidsaare mäe ajaloo kohta.
Intervjuus keskkonnaministeeriumi kantsleri Andres Talijärvega keskendutakse looduskaitse ja metsamajanduse kokkupuute- ja murekohtadele. Lühivastustest saab teada, kuidas arvutada tuleohuindeksit, ning miks eesti keeles on taimedel tütred ja loomadel pojad. Paras aeg on ka üle vaadata juuli alguses jõustuv uus igaüheõigus ehk reeglid, mille järgi käituda looduses võõral eramaal.
Eesti Loodust saab tellida loodusajakirja veebist: e-pood.horisont.ee/ajakirjade-tellimine