Üllatusi pakkuv kunstikogu

REET MARK

Kummalisel kombel on peaaegu igal muuseumil oma kunstikogu. See on sõja-, mere-, piimandus- ja spordimuuseumil ning rannarahva muuseumil, rääkimata Valga, Võru, Pärnu või teiste linnade muuseumidest. Väga hea kunstikogu on Narva muuseumil, Viljandi muuseumil ning Underi ja Tuglase kirjanduskeskusel. Kollektsiooni suurus ja headus oleneb tema kujunemise iseärasustest, sest igal kogul on oma lugu.

Kirjandusmuuseumi kunstikogu kuulub Eesti kultuuriloolise arhiivi koosseisu. Arhiiv loodi 1929. aastal eesti rahva muuseumi, Eesti kirjanduse seltsi, akadeemilise kirjandusühingu ja akadeemilise ajaloo seltsi käsikirjaliste kogude alusel. Aegade jooksul on kunstikogusse laekunud

umbes 300 maali, ligi 100 skulptuuri, sealhulgas 25 surimaski, ja ligi 5000 nimetust joonistusi ja graafikat. Kokku on seal umbkaudu 16 000 ühikut kunstiteoseid koos alatihti laekuvate ja seni kataloogimata teostega.

Plaanipäraselt pole kunstikogu kunagi täiendatud, sest ostusummad on peaaegu olematud. Nii ei saa rääkida ka kindlast kogu arendamise süsteemist. Muidugi on eelistatud kirjandusega seotud teemad. Nõukogude ajal tellis riik kunstnikelt kirjanike portreesid, mida jagati kunstimuuseumide ja kirjandusmuuseumi vahel. Praegu suureneb kogu annetuste või päranduste kaudu. Viimasel paarikümnel aastal on fondi tublisti täiendanud väliseesti kirjanike, kirjandustegelaste ja kunstnike pärand, mis on Eestisse tagasi jõudnud.