TEADUSLUGU | Georg Andreas Bruttan: Eesti sambliku- ja samblauurimise teerajaja

Kuupäev:

Tekst: TIINA RANDLANE, KAI VELLAK

Tänavu märtsis täitub kaks sajandit kooliõpetaja ja -inspektori Georg Andreas Bruttani sünnist. Eestis on ta rohkem tuntud Andreas Bruttani (läti Brutāns) nime all, kuna nii trükitöödes kui ka herbaareksemplaride signeerimisel ei ole ta oma esimest eesnime kasutanud. Inimene peab olema teinud midagi väga olulist, kui teda on põhjust meenutada veel kaks sajandit pärast sündi ja 130 aastat pärast surma.

Eluloost teame võrdlemisi vähe

G. Andreas Bruttan sündis 18. märtsil 1824 Liivimaal Vējava mõisas (saksa Fehgen, läti Vējavas muiža), mis asub praeguse Läti keskosas Ērgļi piirkonnas. Bruttan õppis Cēsise kreiskoolis, Tartu õpetajate seminaris ja Peterburi filoloogiainstituudis [9].

Aastatel 1845–1852 töötas ta õpetajana Kuressaares (Arensburgis), seejärel alates 1852 kooli- ja gümnaasiumiõpetajana Tartus. Ajavahemikul 1880–1881 oli ta Tartu reaalkooli direktor, 1873–1886 Tartus kreis- ja reaalkooli inspektor. Andreas Bruttan suri 31. jaanuaril 1893. aastal Tartus.

Õpetajatöö kõrval oli ta suur loodushuviline, kes uuris Eesti-, Liivi- ja Kuramaa samblikke ja samblaid ning saavutas selles vallas esimesena professionaalse taseme, mida imetleme praegugi.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Enigma 1. vooru auhinna võitis Vladimir Jaanimägi

Esimese vooru kaks esimest ülesannet olid lihtsad, kolmas ehk...

Kodus ja võõrsil: paiga- ja rännukirjeldused ühe kaugsõidukapteni eluloo näitel

MARILYN MÄGI Ligi viiel aastakümnel, mis möödus 20. sajandil Nõukogude...

Autobiograafiliste allikate kogumine Eesti kultuuriloolises arhiivis

MAARJA HOLLO Üks Eesti kultuuriloolise arhiivi eesmärk on olnud koondada...