Metsloomade ravi keerukad valikud

 Eesti Loodus

 

Maikuu ajakirjas ilmus pikk intervjuu loomaarst Madis Leivitsaga, kes muuseas ravib ka Eestis hätta sattunud metsloomi. Intervjueeris Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk.

Kas sul parasjagu on haiglas patsiente?
Kuigi metsloomadest patsiente on meil aasta ringi, on sesoonsus tugev. Suur osa patsientidest on linnud, neid on palju kevadel, kui nad saabuvad, ning noorte lindude iseseisvumise ajal. Noored ja kogenematud linnud satuvad kergemini inimesega seotud õnnetusse ning seejärel  ka kliinikusse. Ega me ju ei käi metsas ise haigeid loomi otsimas, vaid loomad saavad viga meie ümber ja tegevuste tagajärjel.

Kuidas loomad arsti juurde jõuavad?
Kuidas kunagi: keskkonnaamet toob põhiosa patsientuurist. Meil endal pole ressursse, et  loomi üle Eesti kohale tuua, ravimine on niigi suur kulutus. Samuti toovad loomi inimesed, kes  on nõus kannatanud linnu või imetaja ise kohale tooma.

Esimese asjana peame aru saama, kas inimene peaks üldse looma ellu sekkuma. Oleneb juhtudest. Näiteks loomalapsed, kes  pole veel iseseisvunud, aga kel on vanemad olemas – nende loodusest ära toomine on  tegelikult lapserööv.

Alati peab vaatama ka seda, mida me saame teha ja mis on mõistlik. Me ei tohi oma abistamissoovi pärast loomadele kannatusi juurde tekitada: iga kontakt inimesega  on metsloomale stressirohke ja ebameeldiv. Vahel saame abistada, kuid peame endale aru  andma, et kõik ei sõltu meist, ja tihti võime looma abistades hoopis põhjustada talle kannatusi või neid pikendada.

Loe edasi:

 

Toomas Kukk / MTÜ Loodusajakiri