Kuu Arhiiv: Mai, 2025

NUPUTA: aasta puu saar

Eesti Looduse toimetus on valinud 2025. aasta puuks hariliku saare. Pane ennast proovile, kui hästi seda liiki tunned! Küsimustele on lihtne vastata, kui oled...

Eesti Looduse 26. fotovõistlus

Ajakiri Eesti Loodus korraldab tänavu 26. fotovõistluse. Tegu on ühe Eesti suurima loodusfotokonkursiga. Osaleda saab kuni 16-aastaste noorte ja täiskasvanute klassis. Auhindu saavad parimad...

KAS TEADSID? | Aasta sammal

2025. aasta sammal on harilik roossammal. Välimuse poolest meenutab ta rohelist roosinuppu. Eestis laialt levinud. Sagedamini kohtab teda meie niisketes kuusikutes. Kahekojaline, st isas- ja emasõied on eraldi. Sageli...

AASTA MULD | Klibumuld: haruldane, aga huvitav

① Klibumulla diagnostilised tunnused, jäme kores: a) karbonaatne klibu; b) raudkivi- klibu; c) klibu ja veerise segu Fotod: Karin Kauer Tekst: RAIMO KÕLLI, KARIN KAUER Kersti...

EESTI RAAMAT 500 | Lapsepõlve raamaturiiuli maiuspala: Fred Jüssi „Rebasetund“

Tekst: PIRET PAPPEL Kasvasin üles kohas, kus loodus oli ülimalt ligidal, kuid sellest rääkivad raamatud jäid mõnikord kättesaamatusse kaugusse. Õnneks oli riiulis üks raamat, rebasepildiga...

NUPUTA: looduskaitsekuu

Mai on looduskaitsekuu, mida Eestis on tähistatud alates 1980. aastast. Looduskaitsepäeva on peetud veel varem, teadaolevalt esimesena 1957. a. Looduskaitse on põhiliselt keskendunud liigikaitsele:...

AASTA SAMMAL | Roosiaed metsas

Tekst: KAI VELLAK, NELE INGERPUU Nimetus „roossammal“ jääb hästi meelde; kui seostada sammaltaim ja nimetus, süüvib roheline roosinupp kergesti mällu isegi põgusa tutvumise järel. Roossambla ladinakeelne...

TEGUTSEMISJUHEND | Teod ja nälkjad aias: kas kahjurid või kasulikud kaaslased?

Fotolt on näha nälkjate võõrliikide suurus võrreldes meie tavalise aialiigi hariliku kiriteo omaga Foto: Piret Kiristaja Tekst: MARTIN TIKK Koos kevade tulekuga ärkavad peale aiapidajate...

TÖÖJUHEND | PlutoF GO, nutikas abiline loodushuvilistele

Taksoni leidumise tõendiks sobib näiteks foto. Hänilane on III kaitsekategooria linnuliik, keda võib praegusel ajal kohata vaid niisketel pärandmaastikel, nagu jõeluhad või rannaniidud. Temaga kohtumine tasub...

Taimedel pole ükskõik, kellega sigida: erikaelsus kui põnev perekonnaseis

① Eesti loopealsetel tehtud uuringute põhjal on eri tüüpi õite tasakaal suurema tõenäosusega rikutud väiksemates nurmenukupopulatsioonides ning nende geneetiline mitmekesisus on väiksem Foto: Tsipe Aavik Tekst:...

ELURIKAS PÕLLUMAJANDUS | Mahepõllumajandus hoiab keskkonda

Mahepõllumajandus on tootmisviis, mis toimib keskkonnasäästlikult ja toetab elurikkust. Valminud saadused on nii loodushoiu kui ka inimtervise seisukohalt märksa väärtuslikumad kui tavatooted. Tekst: ELEN PEETSMANN,...

SEIK| Meie loodusteaduste suurkujud on jõudnud postmarkidele

Tekst: JUHANI PÜTTSEPP Fotod: Ingmar Muusikus Ajakirjas Eesti Loodus on kirjutatud tuhandest põnevast nähtusest, ka postmarkidest. 1970. aastatel ilmusid artiklid loodusemarkidest mitmes ajakirjanumbris ja pälvisid oma...

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast

Värsked artiklid

PANIN TÄHELE | Hiigelkibuvits Tallinnas

2023. aasta 15. veebruaril leidsin Tallinnast Lasnamäelt hiiglase kasvu...

Malaariaravimitest haigust ennetavate vaktsiinideni

Sulev Ingerpuu Malaaria on haigus, mida levitavad Anopheles’e perekonda kuuluvad sääsed....

PANIN TÄHELE | Kas Eesti kõrgeim kadakas kasvab Alam-Pedjal?

Küllap on enamikule, kes Alam-Pedja looduskaitsealal käinud, tuttav Palupõhja...

Taimsed lisandid aitavad loomset toitu väärindada ja säilitada

Mati Roasto, Tõnu Püssa, Mihkel Mäesaar Eesti maaülikooli toiduhügieeni üksuse...
spot_img