Kuu Arhiiv: Oktoober, 2025

Meie puuseeni

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Hübriidid looduses ja põllumajanduses

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Eesti Looduse 26. fotovõistluse lõpuüritus

Eesti Looduse 26. fotovõistlusele saadetud tööd on hinnatud ning enim tähelepanu pälvinud pildid välja nopitud. Auhinnasaajad selguvad fotovõistluse lõpuüritusel neljapäeval, 6. novembril algusega kell 15...

LIHTNE KÜSIDA | Kes on kahlajad?

Tekst: Sirje ja Georg Aher Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab „kahlamine“ kulgemist, sumamist või sumpamist, vedades jalgu vaevaga millestki takistavast läbi. See määratlus sobib hästi...

NUPUTA: 2025. aasta loom põder

2025. aasta loomaks valis Eesti terioloogiaselts põdra. Tänavu oleme seda liiki Eesti Looduses käsitletud mitmel korral. Alljärgnevatele küsimustele on lihtne õige vastus leida, kui...

Gliiarakud – aju varjatud pool

Indrek Koppel Närvisüsteemi rakke, mis ei ole neuronid, kutsutakse neurogliiaks ehk lihtsalt gliiaks. Algul sai gliia tuntuks närvisüsteemi liimainena, neuronite kangelastegude tumma tunnistajana. Ent praegu...

Riia tsitadell – võimsaim Rootsis ja ainus Läänemere provintsides

Ragnar Nurk Eelmises Horisondis on ilmunud üldisem artikkel Riiast kui uusaegsest kindluslinnast. Selle üks eriline osa väärib veel omaette esiletõstmist. Nimelt kujundati Riia keskaegse ordulinnuse...

Uudsed nanokapslid muudavad vaktsiinid ja ravimid üha tõhusamaks

Jasper Adamson COVID-19 pandeemia ajal kasutati esimest korda nn mRNA-vaktsiine. Nendes ümbritsevad mRNA-d lipiidsed nanoosakesed, mis kaitsevad mRNA-d ensümaatilise lagunemise eest, enne kui see jõuab...

Naerugaas kütab kliimat

Tartu ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander on oma uurimistööga välja selgitanud, et soomuldade kuivendamisel lendub atmosfääri märkimisväärsel hulgal naerugaasi. Selle ohtliku kasvuhoonegaasi...

Kvaasikristallide korrastatud kordumatus

Andi Hektor, Kristjan Kannike Kristallid on inimesi paelunud sajandeid. See-eest kvaasikristallid, veidrad ained, mis ühest küljest justkui on kristallid ja teisest küljest pole, tulid füüsikutele...

Atacama flamingode rahvuspargi värvid on punane, must ja roosa

Indrek Rohtmets Igal paigal on oma vaim. (Servius) Atacama osutub suuremaks ja ületamatuks takistuseks kui kõige tormisem ookean. (Charles Darwin, „Loodusuurija reis ümber maailma purjekal „Beagle“) Me...

Kõrgvererõhktõbi: sümptomist haiguseks

Ken Kalling Arstiteaduse ajaloos on juhtunud, et esialgu sümptomina käsitletud nähtus leiab lõpuks koha haiguste loetelus. Üks sellistest on kõrgvererõhktõbi, mille põhisümptomit pidasid paljud arstid...

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast

Värsked artiklid

Peaasi, et vesi! Aasta sammal on harilik vesisammal

Et saada hariliku vesisambla levikust parem ülevaade, palume teha vaatlusi ja salvestada need koos fotoga andmehaldusplatvormile PlutoF.

200 aastat Amuurimaa silmapaistva uurija Leopold von Schrencki sünnist

Vene geograafiaseltsis hakati 1845. aastal aktiivselt uurima Vene impeeriumi...

Anna teada hävinud hiigelpuudest!

Tsuura kuusk oli kaheharuline suur kuusk, kes kasvas Valgamaal...

Kui üks taimeleht „kasvab läbi” teise: üheiduleheliste taimede arenguveidrus

Tekst: ARNE SELLIN Meie aedade ja parkide esimesi kevadekuulutajaid on...
spot_img