Germanni märgi on pälvinud akadeemik Dimitri Kaljo

Kuupäev:

Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia nõukogu otsuse alusel on eesti akadeemik Dimitri Kaljo pälvinud Gottfried Albrecht Germanni märgi.

Germanni märgiga tunnustatakse Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia kui ka mujal tegutsevaid isikuid, kes on märkimisväärselt panustanud asutuse arengule ja eesmärkide täitmisele. Traditsioon anda välja Germanni märk sai alguse 2022. aastal ülikooli loodusmuuseumi 220. aastapäeval.

Dimitri Kaljo on eesti geoloog ja Eesti teaduste akadeemia liige. Ta õppis Tartu Üüikoolis paleontoloogiat ja lõpetas ülikooli 1953. aastal cum laude. Tema uurimistöö peasuundadeks on olnud Eesti ordoviitsiumi ja siluri tetrakorallide taksonoomia ja biogeograafia, graptoliitide biostratigraafia, nende ladestute stratigraafiline liigestus, Balti basseini fatsiaalne arengulugu ja paleoökosüsteemid ning isotoopgeoloogia.

„Dimitri Kaljo on silmapaistev teadlane ja panustanud väga tugevalt Eesti loodusteaduslike kogude, sealhulgas Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia kogude arendamisse. Tema initsiatiivil algatati Eesti teaduskogude riiklik programm, mis tagas kogude rahastamise ning arenduse alates selle sajandi algusest,“ sõnas Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor Urmas Kõljalg.

Eesti vanim muuseum, Tartu ülikooli loodusmuuseum alustas tegevust 1802. aastal, kui saabus esimene looduslooline kollektsioon. Aasta hiljem alustas tegevust botaanikaaed. Toona Tartu ülikoolis loodusteaduste professorina töötanud Gottfried Albrecht Germann nimetati mõlema asutuse esimeseks direktoriks.

Gottfried Albrecht Germanni märk antakse Dimitri Kaljole üle 17. aprillil toimuval Eesti teaduste akadeemia üldkogu aastakoosolekul.

Tartu ülikooli loodusmuuseum / Loodusajakiri

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

RAJAKAAMERA LOOD | Nugise-emand käis saagijahil

Sedapuhku vahendan rajakaamerasilma kaudu emanugise tegemisi. Täpsemalt saame aimu,...

Võnnu kihelkond – suur ja mitmekesine

Võib liialduseta öelda, et enamjagu eestlasi on käinud Võnnu...

Kuidas kohanevad üraskid muutuva kliimaga?

Kuuse-kooreürask on laialt tuntud kahjur, kelle mõjust kuusikutele on...

Sada rida Eesti loodusest | Loodus, ühendatud väljade võrgustik

Loodust näeme küllaltki sarnaselt, aga tajume selles toimuvat eri...