Tekst: TÕNIS EELMA, VIKTOR MUULI, VAL RAJASAAR, JANIKA RUUSMAA ja TERJE TUISK
Koolide ja lasteaedade loodusvaatlust „Tere, Kevad!“ on Eestis järjepidevalt tehtud juba 32 aastat. Selle ajaga on palju muutunud nii tehnoloogia kui ka loodusharidus ning suhtumine tehnoloogiasse ja loodusesse.
Kui „Tere, Kevad!“ 1994. aastal alustas, oli meie eesmärk innustada koole tegema loodusvaatlusi ning õppida tundma tuntumaid linnu- ja taimeliike, aga niisama oluline oli leida äsja koolidesse jõudnud internetile rakendus õppetöös.
„Tere, Kevad!“ oli selles mõttes oma ajast ees. Internet oli vaid üksikutes koolides ja sealgi ei olnud püsiühendust. Alustasime enne Tiigrihüpet, mis sai alguse alles 1996. aastal. Vahetasime e-posti teel vaatlusandmeid nende üksikute õnnelike koolidega, kus oli internetiühendus ja seda kasutada oskavad õpetajad.
Umbes samal ajal algas maailmas veebi võidukäik ja 2001. aastal liikus projekti „Tere,Kevad!“ infovahetus veebi. Tol ajal ei olnud kellelgi hirmu, et lapsed internetti ära kaovad, seda nähti lihtsalt vahendina, mida tuleks õppida kasutama. Tehisarust ei osanud keegi veel undki näha.
Nüüd oleme vastupidises olukorras. Digiareng, eriti tehisaru tulek, on olnud nii pöörane, et me ei saa enam olla kindlad, mida internetis uskuda ja mida mitte. Kui algul oli kampaania „Tere, Kevad!“ eesmärk meelitada koole arvuteid ja internetti kasutama, siis nüüd tahaksime, et arvuti ja nutitelefon oleksid ainult abivahendid ning lapsed õpiksid liike tundma looduses.