Tekst: MARKO MÄGI Fotod: KARL ADAMI, KAAREL KAISEL
Piiritaja on lind, kes veedab suure osa elust õhus, magab ja paaritub lennul ning läbib miljoneid kilomeetreid.
Kui Hannah Bourne-Taylor pidas 5. novembril 2022 Londoni Hyde pargis kõnet piiritaja kehamaalingus ja
pärast seda marssis läbi linna, et tõmmata tähelepanu piiritajate halvenevale olukorrale, said paljud teada, et see tavaline lind on vaikselt hääbumas, sest kaovad nende pesitsuspaigad. Tema plaan oli lihtne: iga renoveeritav või uus hoone peab saama vähemalt ühe piiritaja pesakasti või pesatellise. Tuleb loota, et see nii ka läheb.
Piiritajad jõuavad Eestisse suve hakul, nad on ühed viimased saabujad. Kas neid on sama palju kui mullu? Ei tea, sest meil ei ole head ülevaadet nende arvukusest, kuid arvestades mujal Euroopas toimuvat, võib arvata, et ka meil on neid aina vähem.
Piiritajat peetakse ekslikult pääsukeseks, sellest ka rahvapärane nimetus „piirpääsuke“. Ta on pääsukestest ja teistest värvuliselt ürgsem lind ega ole evolutsiooniliselt värvuliste lähedane sugulane. Piiritaja lähimad sugulased on koolibrid, öö- ja õõnesorrid ning konnkurgulised. Välise sarnasuse pääsukesega on tinginud lendamine: et olla osav putukapüüdja, on vaja voolujoonelist keha ja kitsaid tiibu.
Kui värvulised, teiste seas pääsukesed, on noor linnurühm, siis piiritaja on Maal elanud ligikaudu kaks korda kauem. Võib öelda, et piiritajad lendasid juba veidi pärast dinosauruste väljasuremist, sest vanimad piiritaja eellase (Eocypselus rowei) fossiilid on 52 miljoni aastat vanad. Saksamaa Messeli pruunsöekaevandusest on leitud 47 miljonit aastat vanu piiritajate eellaste fossiile.