Aprilli Eesti Loodus tutvustab põlistõuge ja uurib lihasöömise keskkonnamõju

Kuupäev:

Ingrid Randlaht tutvustab eesti hobust.thumbnail of EL4_2020
Ege Raid ja Käde Kalamees kinnitavad, et meie põlisveis on vastupidav ja kodumaise loodusega kohanenud.
Anneli Ärmpalu-Idvand meenutab kihnu maalamba päästmise ja tunnustamise lugu.
Annika Michelson ja Imbi Jäetma tuletavad meelde, et olemas on ka maatõugu kitsed, kanad ja mesilasedki.
Mihkel Kangur analüüsib lihatootmise keskkonnamõju.
Ülar Allas annab ülevaate, kui loodushoidlik on tehisliha ja millal seda osta saab.
Juhan Javoiš on vestelnud entomoloog Sille Holmiga putukate söömisest.
Bioloog ja lambakasvataja Ell Sellis räägib pikas intervjuus, et lambakasvatus on osa Eesti kultuurist ja loodusest.
Veel saab lugeda karjakoera ja lammaste suhetest, Otteni sillast, karulaugust, hallpea-rähnist ja möödunud talvest.
Ain Kallis meenutab Eesti kõige märjemaid ilmarekordeid.
Pakume head nõu, kuidas valida lemmikloomale kõige väiksema keskkonnamõjuga toitu ja milliseid e-allikaid võiks kasutada koduses õppes.
Nuputamisnurgas on valik bioloogia- ja geograafiaolümpiaadide ülesandeid.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

TEGUTSE TEADLIKULT | Võõrliigiteadlik aiapidamine

Tekst: Martin Tikk Fotod: Merike Linnamägi Agaralt aiandusega tegeledes võib...

VESTLUSRING | Rahvusloom hundi viis aastat: lambakasvatajate vapiloom

Jüripäeval, 23. aprillil 2018 kuulutati saates „Osoon“ välja Eesti...

Looduse taastamine: kalapääsud paisudele

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Maarja-Magdaleena, kõige piibellikuma nimega kihelkond

Tekst: Mait Sepp, Taavi Pae Palamuse kihelkonna on kirjutanud kuulsaks...