Kõik Artiklid

Ornitoloogiaühing ootab teateid esimestest saabunud rändlindudest

Eesti Ornitoloogiaühing kogub sel kevadel taas teateid esimestest saabunud rändlindudest. Tähelepanelikelt vaatlejatelt oodatakse teavet näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese märkamise kohta. Rändlindude saabumisest saab iga huviline teada anda kuni...

TUNNE LOODUST | Neli lumikellukest, keda võid kohata aias või aia taga

Lumikellukesed paljunevad omasoodu ja kalduvad metsistuma. Õpime nende liike tundma!

Linnaaiad ja nende asukad ökomure ajastul

Linnade rohealad on planeedi elurikkuse hoius väga tähtsal kohal, kuna linnad laienevad ja hõivavad üha enam liikide elupaiku. Linna vastutus on hooldada avalikke rohealasid, kuid mitmekesisuse seisukohalt etendavad märkimisväärset...

Loodusajakiri: Eesti Looduse kevadnumber

Ajakirja Eesti Loodus märtsi-aprilli number keskendub elurikkusele, vaadeldes nii niidutaimede geneetilisi mustreid kui Tartu eraaedade liigirohkust ja andes soovitusi, kuidas meelitada aeda tolmeldajaid. Tähelepanu saavad ka erisugused parasiidid, kes...

Karl II ja tema printsess

Karl II oli ilmselt kõige kuulsam ja enim armastatud must-toonekurg maailmas.

EESTI LOODUSE ARHIIVIST | Anton Ulpus, väsimatu loodushoidja ja õpetaja

Nii enne kui ka pärast teist maailmasõda on looduskaitsele kaasa aidanud vabatahtlikud entusiastid, kelle hulgas leidusväga pühendunud inimesi, nagu Anton Ulpus. Selliste inimeste abiga toodi looduskaitse mõte rahvale lähemale,...

EESTI LOODUSE ARHIIVIST | Massu koolipapa Johannes Kreek tegi kindlaks Läänemaa loodusobjekte

Johannes Kreek oli enne teist maailmasõda Lõuna- Läänemaal tuntud pedagoog ja koolijuht, kes 1936. aastalasus looduskaitse usaldusmehena otsima põnevaid loodusobjekte, kirjutab Kaja Lotman. Lugu ilmus Eesti Looduse 2020. aasta...

SEIK | Rähni aeg talvel kulub sepikojas

Tekst: JUHANI PÜTTSEPP  Fotod: INGMAR MUUSIKUS Ajakirja Eesti Loodus 1974. aasta 9. numbris on ilmunud toonase Viljandi metsamajandi direktori Harry Paali kirjatükk „Mida sööb suur-kirjurähn?“. Toonases Rimmu metskonnas Songa vahtkonnas...

Millest pajatavad niidutaimede geneetilised mustrid?

Tekst: IRIS REINULA, TSIPE AAVIK Kolm elurikkuse sammast on geneetiline mitmekesisus, liigirikkus ja elupaikade mitmekesisus. Kui üks sammas mureneb, ei püsi koos ka teised. Ometi peetakse elurikkusest rääkides enamasti silmas...

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast