Tavainimese jaoks kipub looduskaitse olema liigi- või objektipõhine ning see kipub olema väga lühinägelik viis, kuidas loodust hoida.

Pildil olevat männikändu on kõige nähtavamalt lõhkunud musträhn. Tema võimsa noka töö tõttu tekivad suured laastud. Kände võivad lõhkuda ka suur-kirjurähn ja hallrähn, kuid nende tekitatud laastud on väiksemad;...

① Saehambuline ligi 5 m kõrgune Ninase pank Tagaranna poolsaare tipus kujutab endast Saaremaa põhjarannikul esile kerkivat Siluri klindi lõiku. See klindivöö palistab Hiiumaa ja Saaremaa vahele jääva kunagise jõeoru...

Paljud meist on alustanud välisreisi Paldiski sadamast. Kaunite vaadete nautijad on kindlasti teinud ringi ümber Pakri poolsaare ja imetlenud mereavarusi. Ajaloohuvilised on turninud Padise kloostri müüridel või otsinud selle...

Ahtmega seostub kõigepealt tööstus, mis hakkas väikeküla maadele kerkima 1940. aastate keskel. Ees on näha endise elektrijaama haljastatud tuhaplatoo Foto: maa-ameti fotoladu Ida-Virumaa maapõues leiduvad loodusvarad on ajendanud mitme asumi...

Tekst: AIVAR JÜRGENSON Šaakali Eestisse jõudmine leidis kinnitust aastal 2013. Nüüdseks on teada, et šaakal pole võõrliik, vaid jõudnud siia loomulikul teel Foto; Remo Savisaar Kui 2013. aastal kütiti Matsalus...

Raisakotkas (Aegypius monachus) on Eestis haruldane külaline, keda on teadaolevalt siin vaadeldud 13 korda. Keskkonnaagentuuri spetsialist Jaak Tammekänd on seda liiki näinud Läänemaal Leidissoos madalsoode ja rabade haudelinnustiku loenduse...

Oleme harjunud inimkeele varieeruvusega, kuid pole enamasti teadlikud, et samalaadset nähtust võib ette tulla ka teistel liikidel. Ajakirjas Proceedings of the Royal Society B ilmunud uuringus on kirjeldatud Costa...

MTÜ Käoraamat teatel on juuli viimasel nädalavahetusel Läti piiri äärest Valgamaalt leitud Eestile uus orhideeliik sale tanukeel (Hemipilia cucullata, varasemad nimetused Neottianthe cucullata ja Ponerorchis cucullatana). See orhidee on Aasia...

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri