Vanasõna ütleb: „Sööda suud nii kaua, kui ta sööb.“ Toidu kättesaadavus mõjutab kõiki inimesi. Põllukultuuridest, sordiaretusest ja toidu tootmisest on Eesti maaülikooli säästva taimekasvatuse tenuuriprofessori Evelin Loit-Harroga vestlenud Piret...

Ilm teeb trikke ja kliima muutub: Eesti Looduse 4/2026 numbris teeme juttu kliimamuutustest! Uuri teabegraafilist lugu kliimaprojektsioonidest ja loe läbi kirjutis "Leebem talv, karmimad valikud: teaduslik pilk Eesti kliima...

Kodul, lapsepõlvekodul on mingid dominandid, märgid ehk sümbolkujundid, semantika ja semiootika. Ega neile mõtle, kui oled kodus. Mõtled, kui eemal. Siis võib kerkida esile üks motiiv. (Olen töötanud reklaamis,...

Tekst: MARILIIS KOLK, PIIA POST, VELLE TOLL Eesti kliimast rääkides kipub avalik arutelu sageli takerduma üksikküsimusse: kas läheb soojemaks või mitte? Teadlastele on see kõige vähem vaieldav osa. Temperatuur tõuseb,...

Et saada hariliku vesisambla levikust parem ülevaade, palume teha vaatlusi ja salvestada need koos fotoga andmehaldusplatvormile PlutoF.

Vene geograafiaseltsis hakati 1845. aastal aktiivselt uurima Vene impeeriumi väikerahvaid, algataja oli Karl Ernst von Baer (1792–1876). Tema tööd jätkasid nimekad lingvistid ja etnograafid Johann Andreas Sjögren (1794–1855), Antal...

Tsuura kuusk oli kaheharuline suur kuusk, kes kasvas Valgamaal Kääriku ligidal. 1998. aastal mõõtis põlispuude uurija Hendrik Relve puu jämeduseks 432 cm. Rekordpuuna elab kuusk siiani edasi ajakirjanduses, kus teda...

Tekst: ARNE SELLIN Meie aedade ja parkide esimesi kevadekuulutajaid on harilik silla (Scilla siberica), üheiduleheliste klassi kuuluv püsik. Silla säilitusorgan on kestasibul, mis koosneb tihedalt kontsentriliste kihtidena pakitud lihakatest muundunud...

Miks vajavad niidud hooldust? Millist abi võiksid pakkuda lambad, miks tasub robotniidukiga piiri pidada ja kuidas teha koostööd, et liigirohked niidud säiliksid?

2024. aasta südasuvel õnnestus mul rajakaameraga jälgida soo-roolinnu ja väike-põõsalinnu pesitsemist. Mõlemad linnuliigid on kogu Eestis levinud haudelinnud, ent nende pesi leitakse meil harva.