Eesti Looduse novembrinumber uurib karu magamistuba ja mägra maja

Eesti Looduse novembrinumber uurib karu magamistuba ja mägra maja. Egle Tammeleht, Anne Kull, Maarja Kuuspu ja Katri Pärna on keskkonnaagentuuri andmete põhjal koostanud põhjaliku kokkuvõtte, kus võib Eestis leida mägralinnakuid ja millises paigas armastavad taliuinakut teha meie mesikäpad.
Eesti maaülikooli teadlased Raimo Kõlli ja Tõnu Tõnutare on võtnud vaatluse alla 2018. aasta mullaks valitud kahkja ehk näivleetunud mulla, mille erimid hõlmavad umbes kümnendiku Eestimaa muldkattest. Mükoloogid annavad aru, mida võeti ette Naissaarel sügiseses seenelaagris.
Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere on kirja pannud sada rida Eesti lummavalt mitmekesistest randadest. Tiit Kändler mõtiskleb, miks geeniteadus inimesi kütkestab. Juhani Püttsepp avastab kodumaises reisikirjas Roosna-Alliku põnevaid kive, Hendrik Relve reisijutt viib seekord Tulemaa saarestikku.
Toomas Kukk on vestelnud akadeemik Dimitri Kaljoga, kes on kolleegide hinnangul väärikaim persoon eesti geoloogide peres läbi aastakümnete. „Lõpetasin ülikooli cum laude, aga need punased ained läksid mul alguses küll üle kivide ja kändude. Ma ei saa ennast dissidendiks pidada, aga mulle käib vastukarva, kui mind ahistatakse mulle arusaamatutel põhjustel,“ meenutab Kaljo oma õpinguid Tartus aastail 1948–1953.
Matkamees Timo Palo annab nõu, kuidas leida endale parim telk; postril on Olavi Hiiemäe foto rõõmsast sookurest. Veel saab lugeda sitka kuusest, kapsast, emakalast ning sellest, kus ja miks tohib Eestis harpuuniga kala püüda.
Ajakiri on nii paber- kui ka digikujul müügil meie e-poes: www.loodusajakiri.ee/pood.