Millest kirjutab lõppema hakkava aasta viimane Eesti Mets?
Eks ikka metsast, siitpoolt ja sealtpoolt vaadatuna. 
Ühe teemana võtame lahata aastase raiemahu – kas see on ikka niisugune arv, mis tuleb kabinetis rangelt paika panna või kujuneb see välja hoopis muudest asjaoludest lähtuvalt. Mari Kartau küsitles enam kui kümmet metsanduses töötavat inimest ja pani nende seisukohad kirja.
Üle ja ümber ei saa ka looduskaitsest. Alutaguse metsaomanikud tunnevad muret rahvuspargi kaitse-eeskirjade muutmise ja Eestimaa Looduse Fondi laiendamisettepaneku pärast, sest piirangud võtavad neilt igapäevase töö. Looduskaitsjad omalt poolt selgitavad, miks nad muudatusi vajalikuks peavad.
Ühtlasi räägime looduskaitsjatega Eesti looduskaitse 110. aastapäevast ja sellest, millises seisus nende pilgu läbi vaadatuna on siinse looduse kaitsmine. Millised on edulood ja edasised kavatsused.
Staažikas metsamees Lembitu Twerdjanski pajatab metsamaastiku mitmekihilisusest. Lembitu tõdeb, et muudatusi kavandades peaks neid silmas pidama.
Vaatame ka, kuidas tulundusühistutel edeneb ühine metsaost ja selle majandamine, kuidas kasvatatakse jõulukuuski, miks puhkevad metsatulekahjud ja kuidas puud need üle elavad, kuidas toimetavad metsas värb- ja händkakk ning kuidas on jahipidamine ajas muutunud.