Kuidas ennetada majaomaniku ja linnu konflikti?

Kuupäev:

See hall-kärbsenäpp (Muscicapa striata) kasvatas poegi hoone katuse alla ja pesakasti peale ehitatud pesas Foto: Mati Kose

Keskkonnaamet soovitab majaomanikel, kellel on varem olnud probleeme pesitsevate lindudega, kontrollida ehitis üle juba enne pesitsushooaja algust. Majaomanik peaks üle vaatama ja vajaduse korral takistama lindude ligipääsu katusele, pööningule, rõdudele ja räästaalustele, samuti võiks kriitilise pilguga üle vaadata kogu poolelioleva ehitise või näiteks laoplatsi.
Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd tuletab meelde, et mai või juuni võivad tunduda olevat kaugel, aga praegu on täpselt õige aeg ennetada probleeme. Varesed ja kajakad hakkavad sobivaid pesitsuspaiku valima juba veebruarikuu lõpus ning pesitsusajal ei tohi neid häirida. Kui linnuema haub mune või pesas on pojad, tuleb oodata, kuni pojad on pesast lahkunud.
Ka hoonete remondi- ja renoveerimistööde õige ajastus oleneb suuresti majaomanikest ja korteriühistutest. Peab ennetama olukorda, kus kevadele või suvele planeeritud ehitustööd tuleb lindude pesitsemise tõttu edasi lükata.
Vareseid, hakke ja kajakaid meelitab inimese lähedale pesitsema ka lihtsasti kättesaadav toit. Toita neid ei tasu, prügikastid ja kompostrid tuleb hoida suletuna. Looduse loomulikku eluringi peaks sekkuma võimalikult vähe. Linnud on linnakeskkonna loomulik osa. Nende ellu tasub sekkuda ainult siis, kui on tarvis kaitsta inimeste tervist või vara.
EOÜ linnukaitsespetsialistid Liis Keerberg ja Kunter Tätte rõhutavad, et kui võimalik, võiksime lindudele ikkagi pesitsusvõimalusi pakkuda: „Näiteks suitsu- ja räästapääsukesed on aastasadu inimestega kõrvuti elanud. Nende üürike pesitsusaeg rõõmustab meid ja on märgiks tervest keskkonnast“.
Kui on ette näha, et lindude pesitsemine hoonel võib kaasa tuua suuremaid probleeme majaomanikele või lindudele endile, tasub probleemset pesitsust ära hoida. Suuremate renoveerimistööde korral tuleb potentsiaalsed pesitsuskohad, näiteks tuulutusavad, juba varakevadel sulgeda või muud moodi blokeerida ning käia näiteks katuseid regulaarselt kontrollimas. Kui on plaanis kasutada kattevõrku, tuleb valida võimalikult peenesilmaline võrk ja paigaldada see nii, et linnud ei saaks võrgu serva vahelt sisse pugeda, sest muidu võivad nad sinna lõksu jääda. Ehitustööde käigus avastatud pesa ei tohi ära viia või kahjustada ning tööd tuleb seisata.
Uusehitised ja renoveeritud hooned pakuvad lindudele üha vähem pesitsusvõimalusi. Kui majaomanik peab vajalikuks takistada ligipääsu mõnele hooneosale, kus linnud on varem pesitsenud, võiks kompensatsioonimeetmena kaaluda sobilikku kohta pesakastide ülespanekut. Nii kuldnokad, varblased, hakid kui ka piiritajad võtavad neile asenduseks loodud pesakastid kiiresti omaks.

Keskkonnaamet / Eesti ornitoloogiaühing / Loodusajakiri

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

TUNNE LOODUST | Kas sisalik või vesilik?

Tekst: PIRET PAPPEL „Ja siis nägin täna veel sisalikku. Ta...

TEHNOKRAADI KROONIKAD | Aju-arvuti liidesed aitavad halvatutel suhelda ja liikuda

Tekst: ÜLAR ALLAS Ajaloo koidikust peale on otsitud võimalusi parandada...

Ilm ja eesti kirjandus

Tekst: AIN KALLIS Need ilmad on kodused. / Need on...