Looduskaitsekuu kutsub märkama ja hoidma linnaloodust

Kuupäev:

Looduskaitsekuu tänavune juhtmõte „Loodus linnas“ kutsub avastama linnaloodust ja mõtisklema selle tuleviku üle. Kuu aja jooksul saab osa võtta retkedest ja töötubadest ning õppida oma loodusvaatlusi andmebaasidesse sisestama. Info looduskaitsekuu ettevõtmiste kohta on koondatud Keskkonnaameti kodulehele keskkonnaamet.ee/looduskaitsekuu.

Kuu aja jooksul korraldavad keskkonnahariduskeskused, teadusasutused ja muuseumid ja loodusturismi ettevõtjad üle Eesti retki, mis viivad loodusesse nii jalgsi, kanuudel kui ratastel. Osaleda saab töötubades või külastada loodusfestivale.

Keskkonnaamet ja keskkonnaagentuur kutsuvad huvilisi vaatlusretkedele, et õppida märkama ja tundma linnalooduses leiduvaid liike, kellega jagame ühist elupaika. Retkedel on võimalus õppida ka vaatluste sisestamist loodusvaatluste andmebaasi.

Looduskaitsekuu avamisel 15. mail tunnustatakse inimesi, kelle teod on eeskujuks looduse hoidmisel. Eesti Vabariigi president Alar Karis ning kliimaminister Kristen Michal annavad üle Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia, looduskaitsemärgid ning noore looduskaitsja märgid.

Looduskaitsekuud hakati tähistama 1980. aastal ning tavapäraselt kestab looduskaitsekuu emadepäevast keskkonnapäevani juuni alguses. Möödunud aastal oli looduskaitsekuu juhtmõte „Püsiv ja muutuv Eesti looduses“, mis kutsus märkama muutuseid looduses meie ümber.

Keskkonnaamet/Loodusajakiri

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

INTERVJUU | Veljo Runnel: loodusvaatluste tegemine rikastab elu

"Mul oli juba väiksena tugev allergia heintaimede vastu, kuid see ei takistanud mind löriseva nina ja sügelevate silmadega niidu peal liblikaid püüda."

Jõgede veetaimestiku püsiseire näitab veekogu seisundit

Kui taim ära tunda, ütleb see nii mõndagi ka veekogu seisundi kohta.

Eesti kiirgusseire hõlmab eri valdkondi

Tekst: UKO RAND Kaitsmaks inimest ja elusloodust ioniseeriva kiirguse...

Kas Eesti vajab suurkiskjate geneetilist seiret?

Tekst: MARIS HINDRIKSON, URMAS SAARMA, EGLE TAMMELEHT, HARRI VALDMANN Eestis...