Eesti neljanda taksonoomiapäeva konverents „Elurikkus meie aedades“

Kuupäev:

Päevapaabusilm Foto: Tauno Erik / Wikimedia Commons

Neljas taksonoomiapäev on pühendatud Tartu ülikooli botaanikaaia 220. aastapäevale ja keskendub aedade elurikkuse hoidmisele.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed ning NATARC konsortsium korraldavad 9. juunil kell 11–15 konverentsi „Elurikkus meie aedades“. Konverents on eesti keeles ja toimub Tartus Vanemuise tn 46 õppehoone ringauditooriumis. Osaleda on võimalik ka veebis.

Konverentsi peateema on inspireeritud elurikkusest meie aedades. Ettekanded keskenduvad aedade, parkide ja botaanikaaedade rollile liikide säilitamises ja levikus, nende elurikkuse analüüsimisele ning andmete haldamisele PlutoF infosüsteemis.

Teiste seas kõnelevad konverentsil Kaarin Hein (Tartu ülikool), Toomas Kukk (Eesti maaülikool), Meelis Pärtel (Tartu ülikool) ja Tõnu Ploompuu (Tallinna ülikool). Esinejate nimekiri täieneb jooksvalt ning registreerunud isikutele saadetakse lõplik kava otse e-postile. Värskeim info konverentsi kohta asub TÜ loodusmuuseumi kodulehel. Konverentsi järel on osalejad oodatud pidulikule vastuvõtule Tartu Ülikooli botaanikaaias.

Konverentsil osalemine on tasuta, ent palume registreeruda hiljemalt 4. juuniks (k.a) kell 12.

Palume levitada infot ürituse toimumise kohta aedadest ja elurikkusest huvitatud kolleegide ja sõpradega.

Lisainfo ja küsimused: Martin Vipp martin.vipp@ut.ee +372 5667 9409

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

EESTI KIHELKONNAD | Anseküla kihelkond: veega piiratud ja kirikuta

Mõningase liialdusega võib väita, et see on Eesti kõige noorem maa-ala: enamik kihelkonnast paikneb rannikul, mis kerkis merepinnast kõrgemale vaid paar tuhat aastat tagasi.

Rodo-lehevaablane Euura lipovskyi Eestis

Rodo-lehevaablase vastsed toituvad ainult heitlehistel rododel.

INTERVJUU | Veljo Runnel: loodusvaatluste tegemine rikastab elu

"Mul oli juba väiksena tugev allergia heintaimede vastu, kuid see ei takistanud mind löriseva nina ja sügelevate silmadega niidu peal liblikaid püüda."

Jõgede veetaimestiku püsiseire näitab veekogu seisundit

Kui taim ära tunda, ütleb see nii mõndagi ka veekogu seisundi kohta.