Martin Malve
Suviste ilmade kättejõudmine tähendab osteoarheoloogidele vaid üht: on üksnes aja küsimus, kui mõne mullatöö käigus satutakse luudele või seni teadmata matmispaigale. Muinsuskaitse all olevate vanade linnasüdamete uuringud on aga enamasti pikalt planeeritud ning arheoloogid on välitöödeks valmistunud. Sel aastal on oodata kaht suuremat päästekaevamist.
Tänavuse hooaja suurimad matmispaiga päästeuuringud tehakse tõenäoliselt Tartus. Nimelt hakatakse vanalinna Magasini tänavale rajama uut Bigbanki hoonet. Praegu laiutab alal autoparkla, kuid tõenäoliselt jääb osaliselt selle alla keskaegne Pihkva kaupmeeste Püha Nikolai kirik koos ümbritseva surnuaiaga. Pühakoda oli kasutuses veel 16. sajandi teisel poolel, ent 17. sajandi alguses oli see juba varemeis. Võimalikke Nikolai kirikaeda kuuluvaid haudu on leitud Magasini tänava alt 2000. aastatel, kuid toona neid ei avatud, seega on nüüd erakordne võimalus uurida kirikut koos kalmistuga. Uuringuala hõlmab ligi 600 ruutmeetrit, millest matmispaik võtab enda alla umbes poole. Kui palju võib maa sees olla säilinud haudu, on praegu raske hinnata.
Suuruselt teised kalmistukaevamised juba käivad, põhjuseks Lille mäele planeeritud kortermaja, mis ehitatakse otse kunagise Antoniuse kalmistu peale. Mäge teatakse tänapäeval Lillemäe pargina, mis asub Riia maantee ja Kalevi tänava nurgal Tartu kohtumaja taga. Paika on korduvalt arheoloogiliselt uuritud. Seni suurimaid välitöid tehti 1987. aastal, mil plaanitava uue parteihoone alalt puhastati välja ja võeti üles 468 luustikku ning 1991. aastal veel 78 skeletti. Toona leiti valdavalt õigeusu kaelaristidega sängitatud surnukehasid, mis viitab sellele, et kalmistut oli aktiivselt kasutanud 18. sajandil Põhjasõja järel linna asunud uus elanikkond. Irdsete leidudena saadi ka mõningaid varasemaid, 16. sajandi münte ja sõlgi, kuid ühtegi keskaegsele Püha Antoniuse kalmistule viitavat hauda ei avastatud. Loodetavasti aitavad sellesuvised leiud meie teadmisi kalmistu kasutusaja kohta avardada.
Mai keskpaigas alanud päästekaevamised Tartu Lillemäe kalmistul. Foto: MARTIN MALVE
Tartu Lillemäe kalmistult sel hooajal avastatud tüüpilised 18. sajandi õigeusu kaelaristid. Fotod: MARTIN MALVE
<!–zlick-paywall–>
Huvitavaid kalmistu-uuringuid ei tehta mitte ainult linnades, vaid ka mitmes maapiirkonnas. Näiteks Tartu ülikooli rühmagrandi „Eesti 12.–14. sajandil: kohalik ühiskond, traditsioonid ja kultuur muutuste ajastul“ (PRG1931) eest uuritakse mitut võimalikku keskaegset külakalmet Valgamaal. Samuti jätkuvad välitööd Läänemaal Saastna kabeli kohal ja järelkaevamised Ahli kivikalmel ning Muhus Mäla kivikalmel. Küsimärgi all on aga eelmisel hooajal Viljandi Männimäe uusarenduse käigus avastatud 1943.–1944. aasta põgenikelaagri surnuaia päästekaevamised. 2024. aastal avati Männimäel 35 hauda, kuhu olid sängitatud valdavalt väikelaste ja vanemate täiskasvanute surnukehad. Praegu käib Viljandi linnavalitsuse ja muinsuskaitseameti vahel arutelu, kas niivõrd uusi haudu peaks uurima arheoloogiliselt või võib neid avada ekskavaatoriga ning luud lihtsalt teisaldada.
2025. aasta tuleb luu-uurijatele kindlasti äärmiselt huvitav, aga ka ülimalt töömahukas. Kahtlemata lisandub lähikuudel veelgi arheoloogilisi välitöid seni teadmata matmispaikadel, kirikaedades ja kalmistutel üle Eesti. Esimesed tulemused jõuavad kindlasti meedia kaudu avalikkuse ette juba suvel ja esialgseid kokkuvõtteid saab kuulda ning näha selle aasta detsembri alguses ettekandepäeval „Arheoloogilised välitööd Eestis 2025“.
Martin Malve (1984) on Tartu ülikooli arheoloogiaosakonna osteoarheoloog ja genoomika instituudi vana DNA uurimise spetsialist bioarheoloogia alal.
Artikkel on ilmunud Horisondi 2025. aasta kolmandas numbris.