Tekst ja fotod: VIKTORIA KORPAN
Harju- ja Läänemaa piiril asuv Valgejärve loodusõpperajal saab matkaja osa vaheldusrikkast maastikust – mitut liiki mets, omanäoline lubjapõhjaga Valgejärv, allikad – ja uudistada loodust laudteel või vaatetornist ning supelda Järveotsa järve karastavas vees.
Seekord on minu matkakaaslase, bioloogi ja looduse populariseerija Asta Tuusti valik tutvustada Valgejärve loodusõpperada, mis kuulub tema lemmikute hulka. Ta on siin käinud palju kordi ja tuleb veelgi.
Algus on paljulubav, ilm pole Eesti sügise kohta kõige hullem. Enne kui jõuame parklasse, näeme koheva sabaga rebast, seejärel aga oravat. Pole ka ime: siinsel rajal kasvab palju sarapuid, sestap leidub, mida praegu põske pista ning talvekski varuda.
Lihtne on loodust nautida, kui päike paistab, sooja on meeldivalt 23 kraadi, ükski sääsk ei tülita ja linnud laulavad. Siis oleme kõik matkasõbrad ja looduse entusiastid. Kui suur matkaja keegi tegelikult on, selgub aga siis, kui taevas tõmbub tumedaks ja hakkab kallama vihma. Linnud jäävad vait, kostab ainult vihmasabin vastu puulehti.