Limakud: tulnukad meie seas

Kuupäev:

Harilik puugipask (Fuligo septica) on ilmselt tuntuim limakuliik Foto: Iryna Yatsiuk

Tekst: IRYNA YATSIUK, KADRI PÄRTEL, ÜLLE SIHVER

Esimene kokkupuude limakutega võib olla päris üllatav, need organismid mõjuvad sageli kui tulnukad. See elurikkuse osa on jäänud teenimatult tähelepanuta, kuigi limakuid pole sugugi keeruline leida. Piisab, kui minna metsa ja uurida hoolikalt mõnda kändu või mahalangenud puutüve. Kes need salapärased organismid siis õigupoolest on? Miks on tähtis leida limakutele eestikeelsed nimetused?

Limakud ei ole loomad, taimed ega seened, kuid neil on maismaaökosüsteemides oluline ülesanne. Nad kuuluvad omaette eluslooduse riiki Amoebozoa. Tegemist on silmaga nähtavate ja amööbi meenutavate organismidega, kelle elutsükkel on keerukas. Mitmest limakurühmast käsitleme siin müksomütseete, kõige suuremaid ja tuntumaid limakuid, kes moodustavad plasmoodiumi.

Limakud on eluviisi poolest ainulaadsed. Nende elutsükkel algab amööbina, kes liigub kulendite abil ja paljuneb mitootilise jagunemise teel. Amööbid elavad ja paljunevad mullas, puidus ning muudel kasvupindadel, näiteks kõdus, ning toituvad bakteritest, mikroskoopilistest vetikatest ja seeneeostest.

Vette või mujale vedelasse keskkonda sattudes võivad nad kasvatada endale paari vibureid ning nende abil üsna tõhusalt ujuda. Kui vibureid enam vaja ei ole, imeb amööb need endasse. Kui amööbipopulatsioon on piisavalt suureks kasvanud, algab tõeline maagia: need üherakulised organismid lähevad ajutiselt üle elutegevusele, mis meenutab hulkraksust!

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Tsaariaja rüütelkondade mundritest “maapäeva frakini”

Tekst: AGUR BENNO Varasemate aegadega võrreldes on praegusaja Eestis näha...

James Webbi kosmoseteleskoobi esimesed avastusrohked aastad

Tekst: KALJU ANNUK Kunstniku kujutlus James Webbi teleskoobist kosmoses. Suure...

Kas tumeaine kaob neutriinouttu?

Tekst: ANDI HEKTOR ja KRISTJAN KANNIKE Juba 1960. aastatel hakkasid...

Pikad haisvad adruvallid

Suhtumine randa uhutud adruvallidesse on aja jooksul muutunud. Jaan...