Janek Vaab
Võib-olla on mõne kõrvust mööda läinud, et eestikeelse kõrval edendatakse võrukeelset viki-ilma. Kuigi lõunaeesti, sh võru keele riikliku tunnustamise vägikaikavedu on alles pooleli, ei ole Vikipeedia pidamiseks riigikeele staatust vaja. Nii on juba 20 aastat eestikeelse Vikipeedia kõrval tegutsenud Vikipeediä – Wikipedia võrukeelne variant. Juba kaigub ökonoomsusest lähtuva keelešovinisti kuri hääl: milleks?
Milleks?
Ei saa salata, et kõik võrukesed on kakskeelsed, kes on harjunud eestikeelse meedia ja kirjandusega, kuid võrukeelse Vikipeediä väärtus küünib keeleversiooni olemasolust kaugemale. Tõsiselt ohustatud keelele, mille kõnelejaskond hakkas juba 60 aastat tagasi oma keelt eesti kui prestiižsema ja praktilisema vastu vahetama, pakub Vikipeediä võimalust olla midagi enamat köögikeelest. Juba võru liikumise algusaegadest 1980. aastate lõpul on oluliseks peetud tulevikku vaatavat põhimõtet, mille järgi ei tohi keel olla museaal vokiratta kõrval, vaid peab iseendaks jäädes keskkonnaga kohanema. Just seetõttu võrukeelne Vikipeediä loodud ongi. Nii pettub ilmselt lugeja, kes loodab Vikipeediäst asendust vanavaraarhiividele ja leida lademetes artikleid, nagu kuutsli ‘koonal’ või peeleq ‘kangasteljed’. Küll pole arhailine kultuur mingi tabuteema, näiteks artiklist „Püürüs“ leiab seletuse vispli eelkäija kohta.
Vähemus- või vanaemakeeleks peetavate keelte puhul on elutähtis, et räägitaks muustki. Selleks tuleb seda kasutada eri valdkondades, näiteks entsüklopeedias. See tähendab, et tahes-tahtmata arendab võrukeelne Vikipeediä rohkem võru keelt, kui aitab internetis levida tasuta kontrollitud teabel. Olgu artikkel kui tahes hea, suurem väärtus on selle võrukeelsus kui entsüklopeediline headus. Olen seda varem iseloomustanud näitega „Kui sa eestikeelsesse Vikipeediasse midagi kaladest kirjutad, ajad sa justkui kalade asja, aga võrukeelsesse Vikipeediasse kirjutades ajad sa vist võru asja rohkem kui kalade asja“ (Pille Priks, 2024. „Võrukeelsest Vikipeediast leiab Kalda Kaja ja Kaurismäe Aki“).
Võrukeelse Vikipeedia logo ja avalehekülje päis. Võru tekstid on Vikipeediäs õiges võru kirjaviisis. WIKIPEDIA
Sumpame terminimeres
Lõunaeesti keele küsimus kätkeb endas keerukaid ajaloo-, identiteedi- ja lingvistikasõlmi, mida pole kuigi kerge harutama hakata. Kaasa ei aita ka kooliraamatute, keeleteadlaste üldistatud kogukonna ja muidu aktivistide vastuoksuslikud seletused ja õpetused. Kui keeleteadlased räägivad ennekõike lõunaeesti keelest ja selle variantidest, siis miks on Vikipeediä ainult võru keelel? Kas need on sama asi?
Esmalt õiendatagu ühemõtteliselt ära murde ja keele küsimus. Ühise eesti identiteedi (setokesed tuleks siit ilmselt välja jätta) ja murdekontiinumi tõttu on lõunaeesti keelt alatihti eesti murdeks taandatud. Traditsiooniline Võru murret eesti murdena kujutav koolikaart põhineb iganenud arusaamal, et 13.–16. sajandil sai põhja- ja lõunaeesti keelest üks eesti keel, millel on eri murded. Sellele vastandub keele ajaloost lähtuv arusaam, mille järgi on eesti keel vaid põhjaeesti hõimumurdest arenenud keele standardiseeritud kuju, kuhu on toodud sõnu ja vorme nii naaberkeeltest kui ka fantaasiast. Tänapäevased mulgi, tartu, võru ja seto pärinevad aga vanast lõunaeesti hõimukeelest ja kuigi neis on palju eesti keele mõjutusi, ei ole nad eesti keele murded, kuna nad pole ühisest algest tekkinud. Piltlikult öeldes ei ole minu venna lapsed minu omad, kui me elame koos ühes majas.
Keerulisem on aga lõunaeesti ja selle variantide staatuse küsimus. Puhtlingvistiliselt saaks rääkida lõunaeesti keelest, samas ei ütle sulle naljalt keegi, et ta räägib lõunaeesti keelt, ikka: ma kõnõlõ võru kiilt, ma kõnõlõ seto kiilt. Sellest on lähtutud ka võrukeelse Vikipeediä loomisel, mille olemus kajastab tugevasti uue aastatuhande esimeste aastate vaimu. Võru keelt peeti toona, mõneti üleolevalt, mõneti õigustatult, lõunaeesti variantidest elujõuliseimaks ja puhtaimaks – kuivõrd mulgi ja tartu keeles on palju rohkem eesti keele jooni – ja seto keelega piisavalt sarnaseks, et luua ühist kirjakeeltki. Nii loodeti terve võru(-seto) kirjakeelest lõunaeesti esindajat. See käsitlus pole aga ajahambale vastu pidanud, setode ja võrukeste soov üksteisest erineda on olnud tugevam. Samas on Vikipeediä avalehel öeldud, et oodatud on ka seto-, mulgi- ja tartokeelsed artiklid, ja üsna paljude artiklite juurest leiab artikli setokeelsusele viitava märkuse. Nõnda esindab võrukeelne Vikipeediä kõiki lõunaeesti keele variante.
Millest kirjutatakse?
Võrukeelne Vikipeedia sai nähtavasti alguse soovist luua kohe palju artikleid tähtsamatest asjadest nii kodus kui ka mujal, ja neid hiljem täiendada. Tihti ei ole neid veel jõutud täiendada ja kui sellele Vikipeediale peale artiklite vähesuse midagi ette heita, siis ehk seda, et ühe-kahelauselisi artikleid („Prantsusmaa om riik Õuruupan ..“) on armetu palju. Jõudumööda on artikleid siiski täiendatud, leidub ka väga korralikke ja informatiivseid artikleid.
Võrukeelne Vikipeediä on selle tegijate nägu. Aktiivsemad kaastöölised on olnud võrukesest matemaatik (kasutaja Valdis) ja keeleteadlane (kasutaja Võrok), neile lisanduvad Tartu ülikoolis ja Heino Elleri muusikakoolis võru keele kursuse lõpetamiseks vajaliku Vikipeediä artikli kirjutajad. Nii leiab Vikipeediäst artikleid matemaatika (näiteks „Lebesgue’i mõõt“), keeleteaduse (näiteks „soomõ kiil“) ning Võrumaa ja selle külade kohta (näiteks „Tsooru“ ja „Kanasaarõ“).
Vikipeediä on ainus moonutamata tõe allikas!
Selle provotseeriva alapealkirjaga tahan juhtida tähelepanu võrukeelsetele kohanimedele, mis ainult võrukeelses Vikipeediäs võrukeelsed on. Tõsi, ka eestikeelses külaartiklis on võrukeelne nimi tihti ära toodud. Mõnikord – kuid mitte alati – on võrukeelne nimi ka ametlikus staatuses, mida näeb Waze’is või Google Mapsis, ent tavatu pole juhus, kus kohti aastasadu omas keeles kutsunud võrukestele öeldi järsku, et see on valesti räägitud eesti keel, küla nimi pandi kirja eesti häälduse järgi ning on selliselt kirjas nii kaartidel kui ka Vikipeediä artiklites eri keeltes.
Näiteks on Räpina vallas Haavamõtsa küla, mis kõikides keeleversioonides peale võru on kirjutatud kujul Haavametsa. Ometi on vana lõunaeesti sõna just mõts! Sama saatus on tabanud Põlva külje all asuvat Mõtstõ küla, mida isegi kohalikud tugeva kirjakeele mõjutusel nüüd tihti Metsteks kutsuvad, olgugi et üle 2000 aasta vanas lõunaeesti keeles pole metsa olnud, ikka mõts. Või kuidas märkida pehmeid häälikuid? Setomaal on eestipärases kirjaviisis Tonja küla, kus j ei näita midagi muud kui pehmet n-i. Tońa ei kõlbavat aga kuidagi eesti keeleruumi. Ehk oleks aeg tunnistada mitme keele olemasolu Eestis? Häirib ju meid kõiki, kui suurkorporatsioon kujutab oma kaartidel Pyarnut. Ei maksa ise lõunaeesti keelega üleolevalt ümber käia! Niisiis näeb võrukeelse Vikipeedia külaartiklites tihti eestistamiseelset nimekuju.
Üks võrukeelse Vikipeediä eestvedajaid, võru keeleteadlane Sulev Iva 2006. aastal. Foto: JÜVÄ SULLÕV / WIKIPEDIA
Õige kirjaviis
Üks võrukeelse Vikipeediä eeliseid on asjaolu, et selles kasutatakse täielikku võru kirjaviisi, q-d ja ülakomad on ilusti olemas. Võru aktivistid on juba 40 aastat pead murdnud, kas ja kuidas kirja panna häälikuid, mida eesti keeles ei ole, ent mis on olulised vormide eristamiseks: kõrisulghäälik q, afrikaadid ts ja ds, palataliseeritud häälikud (nt and’ ‘andis’, and ‘annab’). Keeleteadlased peavad vajalikuks kõrisulghäälikut kirjas kindlasti märkida, ent seda tähistavat q-tähte seostavad paljud, eeskätt keskealised ja vanemad, eesti keele tunnis õpitud võõrtähtede nimekirjaga ja on saatnud nii Võru instituudile kui ka tekstide autoritele väga kurje kirju.
Nii on ainsas võrukeelses ajalehes ja uuemates Võru instituudi väljaannetes ajutiselt kasutusel nuditud kirjaviis, mis väljendab ainult neid häälikuid, mis on olemas ka eesti keeles, põhjendusega, et emakeelne võrukene oskab q-d ise teksti sisse lugeda. Kümne või paarikümne aasta pärast on võru keel aga seisus, kus selle teise keelena oskajaid on emakeelsetest rohkem, kusjuures uuringute järgi on nooremate võru keele kõnelejate kõrisulghääliku kasutus juba praegu väga kõikuv või suisa olematu. Lihtsamalt öeldes on paarikümne aasta pärast suurem osa võru keele oskajaid selle keele ära õppinud koolis või ülikoolis, mitte kodus, ja senised eestipärases kirjaviisis tekstid on suuremale osale kasutuskõlbmatud. Vikipeediä on üks suuremaid kirjaliku võru keele kogusid. Seal, nagu ka keeleõpikutes ja uues võru keele grammatikas, on võru tekstid ajutise nudikirjaviisi asemel õiges võru kirjaviisis.
Janek Vaab (1999) on võru keele uurija ja võrukeelse Vikipeediä administraator.
Artikkel on ilmunud Horisondi 2026. aasta neljandas numbris.