Eesti Looduse fotovõistluse auhind käituva looma foto eest
Tekst: Kristjan Noormets
Väikestviisi looduslaps olen olnud lapsepõlvest saati, kuid teadlikult olen loodusfotograafiaga tegelenud alles neljandat aastat. Selle harrastuse juurde jõudsin siis, kui olin esimest korda jäälindu näinud: seejärel tekkis soov see ilus elektrisinine lind pildile püüda. Hariduselt olen radioloogiatehnik, kes haiglas inimesi „pildistab“, nõnda pole ime, et mulle meeldib pildistada ka vabal ajal.
Selle põneva pildi, kus jäälind on justkui vihmametsas, tegin 2022. aasta pilvisel jaanipäeval Ahja jõe ääres. Olime koos sõbraga, kes pildistab autosid, otsustanud varahommikul jäälinnuvarjesse minna, sest tal oli suur huvi, kuidas jäälinnu pildistamine käib. Kui varjetelk oli õigesse kohta üles seatud, ei pidanudki me kaua ootama, kuni jäälind telgi lähedale puuoksale maandus. „Kas nii lihtsalt see jäälinnu pildistamine käibki?“ küsis sõber. Eks ta üldiselt nii käibki, kuid enne on tulnud panustada palju aega, et otsida üles õige koht. Õnne peab samuti olema.
Pilt sai tehtud Canon 5D Mark IV-ga, millel on küljes Sigma 60–600 mm objektiiv. Päev oli üsna pilvine, Kuid just õigel hetkel paistis päike puuokste vahelt otse pesaavale, jättes mulje, nagu oleks pesaava ees hoogu pidurdavat jäälindu pildistatud välguga. Seetõttu ongi fotograafia imeline: kunagi ei tea täpselt, mis sind ees ootab. Foto erilisuse avastasin alles hiljem, kui hakkasin tehtud pilte sorteerima.
