Tallinna loomaaia biopank ja geneetilised uuringud

Kuupäev:

Euroopa naarits (Mustela lutreola) on Tallinna loomaaias enim uuritud liik ja siit juhitakse ka naaritsate üleeuroopalist paljundusprogrammi Foto: Grete Nummert-Meister

Praegusajal on üle 47 000 taime-, looma- ja seeneliigi väljasuremisohus, loodushoid seisab silmitsi suurte probleemidega. Ent samal ajal kui elurikkus väheneb, on arenenud teadusmeetodid, mis toetavad loodushoidu.

Mis on biopank?

Teadussuundi, mida esialgu arendati uurimaks inimesi ja mudelorganisme, on üha enam rakendatud ka ohustatud liikide uurimisel ja liigikaitsetöös. Üks suund on geneetilised uuringud, mida toetavad üha laienevad külmutatud biomaterjali kogud: biopangad, mida haldavad loodusmuuseumid, loomaaiad, loodushoiuorganisatsioonid, ülikoolid ja muud teadusasutused. Biopankade eelisvaldkond on ohustatud liigid: talletatakse nende elurikkust ja pakutakse väärtuslikku uurimismaterjali liigikaitseuuringute tarbeks.

Biopankadesse kogutakse eri tüüpi proove, enim levinud on koe-, vere-, karva-, sule- ja väljaheiteproovid. Neid hoitakse enamasti ülimadala temperatuuriga sügavkülmikutes (–80 °C), kuid mõnikord kasutatakse ka kallimaid vedela lämmastikuga hoidlaid, kus säilivad näiteks rakuliinid, sugurakud või embrüod. Säilitusviisi ja proovitüübi valik oleneb nii uurimiseesmärkidest kui ka rahast.

Genoomide järjestamine

Eesti tuntuim biopank on Tartu ülikooli (TÜ) juures tegutsev Eesti geenivaramu. Sinna on kogutud ligikaudu 20% täisealiste eestlaste vereproovid, mida on ulatuslikult analüüsitud. Tähtis verstapost on 2003. aasta: siis järjestati esimene inimgenoom. Tehnoloogia arengu tõttu on DNA sekveneerimise meetodid muutunud tunduvalt odavamaks ja kättesaadavamaks, nüüdseks on järjestatud üle seitsme miljoni inimese genoomi.

Ohustatud liikide korral on edasiminek olnud aeglasem: vähem kui ühel protsendil nendest liikidest on genoom täielikult sekveneeritud. Mitme projekti, näiteksEarth BioGenome Projecti või Vertebrate Genomes Projecti eesmärk on seda hulka suurendada toetamaks evolutsiooni, liigilise mitmekesisuse ja liigikaitse uuringuid. Nende projektide edu eeldus on biopangad, kus hoitakse väärtuslikku materjali liikidelt, keda looduses on raske tabada või kellelt on raske või suisa võimatu proove koguda.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Gliiarakud – aju varjatud pool

Indrek Koppel Närvisüsteemi rakke, mis ei ole neuronid, kutsutakse neurogliiaks...

Riia tsitadell – võimsaim Rootsis ja ainus Läänemere provintsides

Ragnar Nurk Eelmises Horisondis on ilmunud üldisem artikkel Riiast kui...

Uudsed nanokapslid muudavad vaktsiinid ja ravimid üha tõhusamaks

Jasper Adamson COVID-19 pandeemia ajal kasutati esimest korda nn mRNA-vaktsiine....

Naerugaas kütab kliimat

Tartu ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander on...