Tekst: Sirje ja Georg Aher
Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab „kahlamine“ kulgemist, sumamist või sumpamist, vedades jalgu vaevaga millestki takistavast läbi.
See määratlus sobib hästi...
2025. aasta loomaks valis Eesti terioloogiaselts põdra. Tänavu oleme seda liiki Eesti Looduses käsitletud mitmel korral.
Alljärgnevatele küsimustele on lihtne õige vastus leida, kui...
Indrek Koppel
Närvisüsteemi rakke, mis ei ole neuronid, kutsutakse neurogliiaks ehk lihtsalt gliiaks. Algul sai gliia tuntuks närvisüsteemi liimainena, neuronite kangelastegude tumma tunnistajana. Ent praegu...
Ragnar Nurk
Eelmises Horisondis on ilmunud üldisem artikkel Riiast kui uusaegsest kindluslinnast. Selle üks eriline osa väärib veel omaette esiletõstmist. Nimelt kujundati Riia keskaegse ordulinnuse...
Jasper Adamson
COVID-19 pandeemia ajal kasutati esimest korda nn mRNA-vaktsiine. Nendes ümbritsevad mRNA-d lipiidsed nanoosakesed, mis kaitsevad mRNA-d ensümaatilise lagunemise eest, enne kui see jõuab...
Tartu ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander on oma uurimistööga välja selgitanud, et soomuldade kuivendamisel lendub atmosfääri märkimisväärsel hulgal naerugaasi. Selle ohtliku kasvuhoonegaasi...
Andi Hektor, Kristjan Kannike
Kristallid on inimesi paelunud sajandeid. See-eest kvaasikristallid, veidrad ained, mis ühest küljest justkui on kristallid ja teisest küljest pole, tulid füüsikutele...
Indrek Rohtmets
Igal paigal on oma vaim. (Servius)
Atacama osutub suuremaks ja ületamatuks takistuseks kui kõige tormisem ookean. (Charles Darwin, „Loodusuurija reis ümber maailma purjekal „Beagle“)
Me...
