2022. aasta Vikipeedia sõbra aumärgi on pälvinud Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Wikimedia Eesti soovib auhinnaga esile tõstaToomas Kuke tuge veebientsüklopeedia tutvustamisel laiemale publikule....
Keskkonnaamet soovitab majaomanikel, kellel on varem olnud probleeme pesitsevate lindudega, kontrollida ehitis üle juba enne pesitsushooaja algust. Majaomanik peaks üle vaatama ja vajaduse korral...
Kutsume üles vaatlema varakevadist loodust ja otsima kuuse-käbitiksikut (Piceomphale bulgarioides).
See pisike seen kasvab niisketes metsades mahakukkunud kuusekäbidel. Tumedaid peekerja kujuga viljakehi võib näha märtsist...
Uues kuues Eesti Loodusest saab lugeda:
- Värvilised joogid ja kommid: kas vajame toiduvärve?
- Värvitaju teke ja eelised loomariigis
- Millest oleneb virmaliste värvilisus?
- Putukate värvikirevuses on...
MTÜ Loodusajakirja asus märtsi algusest juhtima Katre Palo. Ta on alates 2004. aastast olnud ajakirja Eesti Loodus toimetaja ning töötanud ka Rõuge vallavalitsuse kommunikatsioonispetsialistina....
Tänavuse aasta puu tiitli on pälvinud üks meie tavalisemaid metsapuid harilik mänd (Pinus sylvestris). Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puud 1996. aastast alates. Mänd...
Selles numbri teemad:- Ago Pajur: VAMP-ilt UMP-ile: Eesti majandusest aastail 1920–1924- Victor Alari: Uudne nutikas poi aitab uurida merejää ja lainetuse vastasmõju- Alar Läänelaid,...
Hiie väe üritusel Tartus 3. detsembril tunnustati looduslike pühapaikade uurijaid ja tutvustajaid. Hiiesõbraliku teo eest said tänukirja Meoma ja Toomalõuka küla, Võro ja Seto...
Värisevate lehtedega haavast on loodud rohkesti mütoloogilise sisuga regilaule, seletusmuistendeid ning kristlikke legende, keskne motiiv on puu ja inimese hirm või süütunne.
Skandinaavias on pruunkarude liikumist GPS-i ja raadiokaeluste abil uuritud juba ligi nelikümmend aastat, kuid Eestis teame karude ruumikasutusest üllatavalt vähe.
