Raadiosaated

Kuuse-kooreürask ja talvine sanitaarraie

EMÜ metsaökoloogid uurisid, millist mõju avaldab talvine sanitaarraie üraskite arvukusele. Saates küsime, miks eeldati, et talvisest sanitaarraiest on abi üraskite vastu ja millistele järeldustele...

Palverändurite jälgedel

Ajakirjas Horisont on juba aasta jagu ilmunud artiklisari „Palverändurite jälgedel“. Sarja värskeim lugu keskendub esemetele, mida palverändurid pühapaigast koduteele kaasa võtsid. Saates räägime, mis...

Läänemere tulevik

Ühest vastust küsimusele, milline tulevik ootab Läänemerd, on raske, kui mitte võimatu anda. Teisalt tuleb teadvustada, et praegused kliimamuutused erinevad eelnevatest Maa ajaloos toimunud...

Horisont 2/2025

Trükikojast on väljas Horisondi aprilli-mai number, milles saab alguse kaks uut rubriiki: „Vikinurk“ ja „Õpetusest võrsub iva“. Horisondile iseloomulikult saab värskest ajakirjanumbrist lugeda väga...

Puhastuslodu sete ja põllumaa viljakus

Kümme aastat tagasi rajati Tartumaal, Uhti külas Eesti esimene suuremõõtmeline puhastusmärgala ehk puhastuslodu. Saatekülaline, TÜ keskkonnatehnoloogia kaasprofessor Margit Kõiv-Vainik selgitab, millist kasu toob puhastuslodu...

Vähihaiged loomad Läänemeres

Saates on külas ökotoksikoloog Randel Kreitsberg, kellega räägime vähktõvest Läänemeres elavatel loomadel: kui levinud on vähktõbi Läänemeres elavatel kaladel? Kas on „vähialdimaid“ kalaliike? Mis...

Eesti Looduse märtsi-aprilli number

Eesti Looduse märtsi-aprilli number keskendub kodusele Läänemerele. Ajakirjast leiab põhjalikud ülevaated nii kliima soojenemisega kaasnevatest suundumustest kui vähihaigetest kaladest. Lisaks saab lugeda tehismärgalade sette...

Kellele kirjutatakse ajalugu?

Just selle nimega artiklisari on ilmunud ajakirjas Horisont alates 1/2024 numbrist. Ajame juttu sarja autori, TÜ professori Mati Lauriga: saame teada, et Tartu ülikooli...

Aasta orhidee püramiid-koerakäpp

Eesti orhideekaitse klubi valis tänavuse aasta orhideeks püramiid-koerakäpa, taime, keda võib leida Sõrve poolsaarel Saaremaal ning Noarootsis. Saates räägime nii püramiid-koerakäpast kui Eesti orhideekaitse...

Räätsamatkamise hea tava

Räätsad annavad võimaluse liikuda rabapinnasel, kuhu muidu kõndides minna ei saa. Võimalus kogeda rabasaarte ja laugaste ilu, näha puutumatuid rabakooslusi, on põhjuseks, miks räätsamatkad...

Värsked artiklid

AASTA AUTORI VEERG | Lugu, mis peab jätkuma

Tekst: MARIS HINDRIKSON Mina ajakirja aasta autor ja kirjutan juhtkirja?...

Õpetaja, aednik ja sordiaretaja Jaan Raeda 150

Kutsume üles neid, kelle aias veel praegu ’Rae ime’ kasvab, andma teada puu asukoht ja kust istik pärineb. Tegemist on ju rahvusliku aardega, mille looja Jaan Raeda sünnist möödub tänavu 150 aastat

POSTER | Fotovõistluse loomafoto peapreemia

Valgest kalamehest sai võimsama küti saak. Mõne hetkega oli kõik möödas. Hea võtte rõõmu asemel tundsin vapustust ja nukrust.

Meie Bob, Eesti jämedaim haab

Kõndisin, pilk võrades ning mõttes merikotkas ja must-toonekurg. Võimsate okstega haavad on nende liikide lemmikpuud, millele sisemaal pesi rajada. Ehk on mõni suur lind ometi siia kolinud? Ühtäkki langes mu pilk võradest ühe haava jalamile ja suust pääses tahtmatult valla ohe.
reklaam