Ajakirja Eesti Loodus septembri-oktoobri numbri läbivaks teemaks on looduse seire. Lugeda saab nii suurkiskjate geneetilise seire vajalikkusest kui puugiseirest, samuti saab teada, mis valdkondi...
Hamburgis asuv Deutsches Elektronen-Synchrotron ehk DESY on üks juhtivaid kiirendilaboreid maailmas. Saates on külas füüsik Kristjan Põder, kes juhib DESY plasmakiirendeid uurivat töörühma. Räägime...
Eesti mükoloogiaühing on aasta seent valinud alates 2017. aastast. Käesoleva aasta seeneks on harilik kivipuravik. Saates räägime nii harilikust kivipuravikust kui tema sugulastest ja...
Ebapärlikarp on liik, kes on elanud maakeral juba 100 miljonit aastat. Mis on muutunud keskkonnas viimasel sajandil, et nii pikka aega Maal elanud loomast...
Kust saavad alguse Eesti jõed? Sellele pealtnäha lihtsale küsimusele ei ole alati ühest vastust. Saates on külas maa- ja veeteadlane Arvo Järvet. Saadet juhib...
Ajakirja Horisont augusti-septembri number tutvustab plasmakiirendeid ning selgitab, miks Tallinna ja Tartu aadressisüsteemid on erinevad. Lugeda saab ülevaadet Nikolai Karotamme ja Jossif Stalini telefonivestlustest...
Veemajanduskavad on dokumendid, mis koondavad enam kui 1500 leheküljele selgitavat teksti, tabeleid, kaatre ja skeeme selle kohta, kuidas hoolivalt ümber käia elutähtsa loodusvara –...
Mis on meditsiinigeoloogia? Mis võiksid olla olulised teemad Eestis, millele meditsiinigeoloogia võiks keskenduda? Kas meie põhjavee radioaktiivsus on ohtlik? Kas uue kaevu rajamisel tuleks...
Ajakirja Eesti Loodus juuli-augusti numbri keskseks teemaks on vooluveekogud. Vaatluse all on nii veemajanduskavad kui meie jõgede lämmastiku ja fosfori sisaldus, vooluvett vajav ebapärlikarp...
Põhja-Ameerika põlisrahvaste elust räägib Andrus Mölder. Uurime, mis riik on inuite kõige julmemalt vaenanud? Kuidas tulevad inuitid toime täna? Kui edukalt on alal hoitud...
Mõningase liialdusega võib väita, et see on Eesti kõige noorem maa-ala: enamik kihelkonnast paikneb rannikul, mis kerkis merepinnast kõrgemale vaid paar tuhat aastat tagasi.