Tekst: LIINA REMM, VELJO RUNNEL, VILLU SOON Fotod: RADOVAN COUFAL
Kõdus elavatest selgrootutest on teod üks enim märgatud ja uuritud rühm. Teod on vaatlejatele hästi silma jäänud muu hulgas seetõttu, et nende kojad säilivad pikalt. Saamaks paremat ülevaadet Eesti maismaatigude faunast, looduskaitseseisundist ja jaotumisest ökosüsteemiti, oleme koondanud kõigi mingil moel avaldatud või meile teada olevate uuringute andmed ja harrastusteadlaste vaatlused alates 1970. aastatest [6].
Eesti teouuringud
Esimesed märkmed Eesti teofauna kohta pärinevad Jacob Benjamin Fisheri 1791. aastal ilmunud teosest „Versuch einer Naturgeschichte von Livland“, kuid viimase aja andmemahud on märkimisväärselt suuremad. Enamjagu meie ülevaate andmetest pärineb 23 koosluseuuringust (vt ②), millest üle poole on tehtud pärast 2010. aastat. Nendes uuringutes on kõdukihist või taimestikust kogutud proovidest määratud kõik teod. Oleme koondanud ka harrastusteadlaste vaatlused eri andmebaasidest (PlutoF, keskkonnaameti võõrnälkjate kaart ja loodusvaatluste andmebaas).
Harrastusteadlaste vaatlused on andnud asendamatut teavet võõrliikide kohta, kuna neid pole peaaegu üldse proovipõhistesse uuringutesse sattunud. Võõrliike leidub eelkõige asulates, kus ka harrastusteadlased rohkem tegutsevad, kuid teoproove on kogutud loodusmaastikult. Kui lugeda kokku uuringute ja harrastusteadlaste teoleiud isendi kaupa, saame üle 100 000. Nälkjate kohta on andmeid vähem kui kojaga tigude kohta. Taksonoomilised teadmised on molekulaarsetele meetodite tõttu viimasel ajal kiiresti arenenud. Liiginimekirja oleme korrastanud ajakohase taksonoomia põhjal (lähtudes andmebaasist Molluscabase, www.molluscabase.org).