Uudistaja 01.08.2018

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB: loe värsket Horisonti!Juuli Horisont ehitab kvantarvutit, paneb aluse Eesti välispoliitikale, hoiatab äikese eest ja mõõdab tähtiHorisondi juuli-augustinumbri kaanelugu on pühendatud kvantarvuti ehitamisele, ühele suurimale proovikivile 21. sajandi teaduses. Levinud arusaama järgi peetakse arvutusvõimsustes määratu suurt kasvu tõotavat kvantarvutit omamoodi müütiliseks perpetuum mobile’ks, mida on võimatu valmistada. Šveitsi tehnikaülikooli ETH Zürichi doktorant Johannes Heinsoo kirjutisest saab aga lugeda, et esimesed sellised algelised riistapuud on juba loodud ning nüüd käib miljardeid eurosid neelav võidujooks selle nimel, et arendada niisugune kvantarvuti, millega saaks ka midagi kasulikku ära teha.Helen Rohtmets-Aasa on usutlenud füüsikust iduettevõtjat Mait Müntelit. Varem Euroopa tuumauuringute keskuse osakestekiirendi juures senitundmatuid osakesi otsinud Müntel arendab nüüd võimalusi kiirendada keeleõpet.Ajaloolase Mart Kuldkepi sulest on ilmunud artikkel „Eesti välispoliitika sünd“, milles vaadeldakse, kuidas loodi Eesti välisdelegatsioon ja taotleti teistelt riikidelt toetust Eesti iseseisvuspüüdlustele.Kuna juuli on Eestis suvesüda ja enamasti kõige äikeselisem aeg, kirjeldab atmosfääriteadlane Jüri Kamenik lähemalt pikse mõju inimesele. Nimelt ohustab äike meid peamiselt välgu, purustavate tuulte ja hiidrahega. Ainuüksi välgutabamuste tõttu hukkub igal aastal üle ilma kümneid tuhandeid inimesi.Kosmoselugude sarja järjekordses artiklis „Gaia kosmoseteleskoop püstitab rekordeid“ kirjeldab Tartu observatooriumi vanemteadur Indrek Kolka ambitsioonikat uurimisprojekti, mille käigus on plaanis täpselt üle mõõta vähemalt kahe miljardi Linnutee galaktika tähe asukoht, heledus ja liikumine. Ikka selleks, et astronoomid saaks meie kodugalaktikat paremini tundma õppida.Veel saab mikroskoobi all näha värvikirevat oliviinvebsteriidi õhikut, lugeda rahvusatlase tegemise tagamaadest, filmilavastaja Rao Heidmetsa mõtteid endast ja teadusest, sõnadest kana, kantaat ja kanter, Saaremaa muuseumi „Merineitsist“, Eesti teaduse salenemiskuurist, ilma ja kirjanduse vahelistest seostest, Aafrika kolonialismi pitserist, Marsi kaardistamisest ja Eesti põlevkivikeemia rajaja Paul Kogermani tagasitoomisest Siberist. Kirjutame ka Eesti noorte edusammudest olümpiaadidel ja pakume võimalust ragistada aju ülesannetega, kus tuleb arve esitada nende oma numbrite abil, või lahendades ristsõna ja „Mälusäru”.Horisondi leiad ajakirjanduse müügikohtadest üle Eesti, nii paber- kui ka digikujul saab ajakirja osta ka meie e-poest www.loodusajakiri.ee/pood/e-ajakirjad.LOODUSAJAKIRI SOOVITAB: Eesti Looduse augustinumberEesti Looduse augustinumbri kaanel köidab pilku rukkirääk. Kaaneloost selgub, et loendustulemuste põhjal on rääkujaid aastatega märkimisväärselt vähemaks jäänud. Sellele liigile on halvasti mõjunud rohumaade kiire ja tihe niitmine, mille eest pole vanalindudel ega poegadel kuhugi pageda. Tõenäoliselt on rääkude arvukust mõjutanud ka rohumaade taimestiku tihedus. Suurema saagikuse nimel rohumaid väetatakse, kuid nõnda muutub taimestik räägu jaoks liiga tihedaks: see pärsib liikumist ja toiduotsinguid.Räägust kui vanarahva ilmaennustaja-linnust ja kunstiinimeste inspiratsiooniallikast on kirjutanud folklorist Marju Kõivupuu. Karl Adami artiklist saab teada, kui keeruline on rukkirääku näha ja pildistada.Veel saab värskest ajakirjast lugeda seenelaagritest, loorkullide elupaigavalikust ja looduslikest müntidest, Rangu nõmmest ja Eesti esimesest sookaitsealast Ratva rabast, mis võeti kaitse alla 80 aastat tagasi. Hendrik Relve reisikiri viib Teravmägedele ja tutvustab sealset elustikku. Eesti matkaradade tutvustamisel oleme jõudnud Rõuge ürgorgu.Geoloogiahuviliste rõõmuks on saanud alguse uus sari, kus selgitatakse Eesti paelasundi teket: esimeses artiklis kirjutab Rein Einasto lubisetete kujunemise algusest. Sada rida Eesti loodusest on kirja pannud akadeemik Ene Ergma. Märt Rahi on võtnud kõne alla maaülikooli raamatukokku jõudnud vanad looduslooraamatud.Riho Marja on usutlenud suvel pensionile läinud Eesti Looduse sõnumitoimetajat Toomas Jüriadot. Eesti ornitoloogiaühingu auliige Toomas Jüriado meenutab tööd ühingus, ülikoolis, raadios ja mujal. Enda teeneks võib ta pidada näiteks ideed hakata välja andma aasta linnu postmarki. „Aga üks kõige soojemaid tundeid oli see, kui ükskord tuli üks Hiiumaa mees ja ütles „Aitäh!“ selle eest, et ta kunagi ühingusse värbasin.“Eesti Looduse augustinumbriga on kaasas CD „Metsarahva hääled“, millel on 46 helinäidet vanemas loodusmetsas elutsevatelt liikidelt (valgeselg-kirjurähn, kaljukotkas, põder jt). Veljo Runneli koostatud plaadi saab tasuta kaasa ka meie e-poest www.loodusajakiri.ee/pood/raamatute-tellimine Eesti Looduse augustinumbri paber- või digiversiooni ostes.Eesti Looduse leiad ajakirjanduse müügikohtadest üle Eesti, nii paber- kui ka digikujul saab ajakirja osta ka meie e-poest www.loodusajakiri.ee/pood/e-ajakirjad.LOODUSAJAKIRJA SÕNUMIDUus heliplaat „Metsarahva hääled“ Ilmunud on Loodusajakirja sarja kuues Eesti looduse helisid tutvustav plaat „Metsarahva hääled“. Sellele on jäädvustatud hääled nendelt liikidelt, kes võiksid iseloomustada meie vanemat loodusmetsa: rähnide trummeldamine, kotkaste kilamine pesapaigal, metsisemäng, põtrade pulmaaegne joukumine.Kui säilivad Eesti põlised loodusmaastikud, jäävad alles ka need helid. Peale selle elavad vanades metsades nii mõnedki sellised liigid, kes tunnevad ennast ühtmoodi hästi nii põlismetsas kui ka majandatavas metsas või isegi linnapargis. Nii kuuleb CD-l ka ronka, rästaid, tihaseid, oravat ja teisi metsaelanikke.Heliplaadi on koostanud Veljo Runnel. Salvestised on teinud Veljo Runnel, Uku Paal, Arne Ader ja Fred Jüssi.Uut loodushäälte plaati saab soetada meie e-poest http://www.loodusajakiri.ee/pood/raamatute-tellimine nii postiga kui ka digikogumikuna, plaadi saab kaasa ka Eesti Looduse augustinumbriga. E-poes on veel saadaval ka varem ilmunud plaate.Gorizontõ Estonii on pühendatud Eesti juubeliaastale Värske venekeelne kogumik Gorizontõ Estonii on pühendatud Eesti vabariigi 100 aasta juubelile ning tutvustab Eesti looduse omapära. Suurem osa kirjutisi on varem ilmunud eesti keeles ajakirjas Eesti Loodus, kuid on ka uusi artikleid, näiteks intervjuu Aleksei Turovskiga.Uues numbris on tutvustatud kuut Eesti rahvussümbolit ja kolme kogu Eestit läbivat RMK matkarada, millest uusim, Eesti juubeliaasta puhul valmiv rada avatakse augustis. Kohaliku turismi ja loodusega aitavad sinasõprust luua ka muud õppe- ja matkaradade kirjeldused Eesti eri piirkondadest.
Lugeja saab tuttavaks ühe kuulsaima Eestist võrsunud teadlase Karl Ernst von Baeriga. Kogumik sisaldab ka mitut tööjuhist, näiteks selle kohta, kuidas alustada linnuvaatlusi ja kasutada tuttavaid taimi: vaatluse all on kased, kõrvenõges ja mustikas. Pildiartikkel tutvustab pasknääri, meie rahvusvärvides linnu eluolu. Pasknääri leiab ka kogumiku kaanelt.Gorizontõ Estonii nii paber- kui ka elektroonväljaannet saab osta meie kodulehelt (www.loodusajakiri.ee/pood), kogumik on müügil ka ajakirjanduse müügikohtades üle Eesti (www.loodusajakiri.ee/gorizonto-estonii-muugikohad/) ja Loodusajakirja Tartu ning Tallinna kontorist.
Kogumiku Gorizontõ Estonii on kirjastanud MTÜ Loodusajakiri, mis annab välja eestikeelseid ajakirju Eesti Loodus, Horisont ja Eesti Mets. Kogumiku väljaandmist on toetanud keskkonnainvesteeringute keskus.„Loodusajakirja“ saated Kukus Professor Ain Raal rääkis 26. juuli saates kuusest kui ravimtaimest (foto: Andres Tennus /Tartu ülikool)5. juuli saates selgitas Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor Urmas Kõljalg elurikkuse mõistet. Kas inimtegevus muudab looduslikke kooslusi ainult vaesemaks? Mida võiks teada elurikkuse portaali kohta?12. juulil käisid saates külas RMK külastuskorraldusosakonna töötajad Marge Rammo ja Triin Kusmin, et rääkida matkateede saamisloost ja edaspidistest plaanidest ning suurest ühismatkamisest augustikuus.19. juulil eetris olnud saates andis Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt ülevaate sellest, mida lugeda uuest Horisondist.26. juuli saade on pühendatud kuusele. Ajakirja Eesti Mets suvises numbris on Viio Aitsam kirjutanud väiketootjatest, kes valmistavad kuuseokastest siirupit, salvi ja õli. Sestap kutsus raadiosaate toimetaja Tiiu Rööp külla TÜ farmakognoosiaprofessori Ain Raali, kes teab, kuidas kasutati kuuske rahvameditsiinis ja milliseid tulemusi on andnud teadusuuringud.2. augustil eetris kõlav saade on pühendatud maateadusele. Värskes Horisondis kirjutab Helen Rohtmets-Aasa õige pea valmivast rahvusatlasest. Külas on atlase koostaja, Tartu ülikooli inimgeograaf Taavi Pae. Kuuleme, kui mahukas saab olema meie esimene rahvusatlas ning milliseid haruldasi kaarte võib sellest leida. Näiteks tuleb juttu väliseesti kirjanikust Enn Nõust ja 1947. aastal Rootsis välja antud Eesti kaardist.„Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehe kaudu http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri/.„Loodusajakirja“ saateid alates 2008. aastast saab järelkuulata ka meie kodulehel https://www.loodusajakiri.ee/raadiosaated/.EESTI UUDISEDEesti õpilased võitsid rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil neli medalit Eesti esindajad: vasakult Martin Rahe, Anna Pauliina Rumm, Kirke Joamets, Meeri Jürgenson (foto: Uku-Laur Tali)Iraanis 15.–22. juulini toimunud rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad (IBO) lõppes eestlastele edukalt: meie õpilased said kolm hõbemedalit ja ühe pronksmedali.Eestit esindanud Martin Rahe Tallinna Reaalkoolist, Kirke Joamets Hugo Treffneri Gümnaasiumist ja äsja sama kooli lõpetanud Meeri Jürgenson pälvisid hõbemedali. Tallinna Reaalkooli õpilane Anna Pauliina Rumm tõi koju pronksmedali.Olümpiaadi üldvõitja oli Vietnami õpilane, teise koha saavutas Hiina ja kolmanda koha Taiwani õpilane. Võistlusel osales 261 koolinoort 68 riigist.Osalejad lahendasid nii praktilisi kui teoreetilisi ülesandeid biokeemiast, taime- ja loomasüstemaatikast, evolutsioonist ja muudest valdkondadest. Näiteks määrasid noored mikroskoobi all lestaliste liike, vastasid küsimustele kivirikulaadsete liigitekke ja väljasuremise ning mikroRNA vähiravis kasutamise kohta.„Tulemus on väga hea, kõik meie õpilased said medali,“ kiitis Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse. „Kaks õpilast – Martin ja Anna Pauliina – alustavad sügisel õpinguid 10. klassis ja neil on võimalus veel korra IBO-l osaleda. Varasem kogemus tuleb kindlasti kasuks.“TÜ teaduskool / UudistajaPesakaamera annab infot konnakotka sigimise kohta Väike-konnakotkas pesal (foto: Ülo Väli)Internet ja moodne tehnika võimaldavad ornitoloogidel koguda haruldaste lindude pesitsemise kohta suurel hulgal teavet. Enne seda tuli täpsete andmete kogumiseks vaadelda pesa varjest, kuid see on töömahukas ja kulutab kõvasti teadlase aega.Oluline linnu pesitsusedukust määrav tegur on saabumine pesitsusalale. Veel tähtsam on esimese muna munemise aeg. Arvukad eri linnuliikide uuringud kinnitavad, et varem pesitsema hakkavad linnud on edukamad. Hiljem lennuvõimestuvad noorlinnud on nõrgemad ja jäävad väiksema tõenäosusega ellu.Eesti maaülikooli vanemteadur Ülo Väli on avaldanud ajakirjas Ardea artikli, mis võtab kokku Jõgeva-, Tartu- ja Valgamaa väike-konnakotkaste saabumise pesitsusaladele ja munemise alguse aastatel 2011–2017. Mahukas andmestik on kogunenud tänu kaameratele, mis olid enne lindude talvitusaladelt naasmist paigutatud pesade lähedale. Aastate jooksul on kaamerad salvestanud 85 väike-konnakotka pesitsuse 578 000 fotol, mille abil oli võimalik määrata nii lindude saabumine pesale kui ka esimese muna munemise kuupäev. Teavet on kogutud ka lindude selga paigutatud GPS-saatjatega.Enamasti saabusid linnud pesitsusalale aprilli kolmandal nädalal. Munemist alustasid nad kaks nädalat hiljem (seejuures olenes munemise aeg teisena saabunud partnerist) ning pojad koorusid juuni esimesel poolel. Väike-konnakotka pesas kooruvad pojad sageli mõlemast munast, kuid augusti esimesel poolel lennuvõimestub vaid esimesena koorunud poeg.Ülo Väli sõnul oli üks kaamerate kasutamise eesmärk kontrollida seniste pesakaitsemeetmete piisavust. „Andmed näitasid, et seadusega määratud liikumispiirangu periood registris olevate pesade ümbruses on piisav. Kuid näiteks raierahu, mis kaitseb ka ornitoloogidele teadmata pesi, on liiga lühike ja lõpeb ajal, mil kotkatibud on väikesed ja häirimistundlikud.“Linnuvaatleja/UudistajaEesti saab uue rahvuspargi Alutaguse metsad (foto: Ivo Kruusamägi / Wikimedia Commons)Valitsus on kiitnud 26. juuli istungil heaks looduskaitseseaduse muutmise eelnõu, millega luuakse Alutaguse rahvuspark. Edaspidi arutab rahvuspargi asutamist riigikogu.Alutaguse rahvuspark luuakse Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks. Loodav rahvuspark paikneb Ida-Viru maakonnas Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi ja Toila valla territooriumil.
Alutaguse piirkond on ajalooliselt Eesti suurim okasmetsade ja soode ala.Kavandatavasse rahvusparki jäävad Eesti pikim liivarand ja ainulaadne Smolnitsa luitestik Peipsi põhjarannikul, Eesti suurima vooluhulgaga Narva jõgi koos Struuga vanajõgede ning luhtadega, Eesti suurima järvede tihedusega maastik Kurtnas, Agusalu mandriluited ehk kriivad, Poruni ürgmets ja Puhatu soostik, mis on üks suurimaid Põhja-Euroopas.Rahvuspark luuakse seniste kaitsealade põhjal. Kavandatava rahvuspargi pindala on 43 568 ha. Kui riigikogu kiidab Alutaguse rahvuspargi loomiseks vajaliku seadusemuudatuse heaks, koostab keskkonnaamet rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu ja avalikustab eelnõu. Plaanis on kaitse-eeskiri avalikustada 2019. aasta alguses. Samuti koostatakse rahvuspargi kaitsekorralduskava.Keskkonnaministeerium/UudistajaPärnumaal on uus looduskaitseala Varbla looduskaitseala (foto: Kristian Pikner / Wikimedia Commons)Valitsus otsustas Varbla hoiuala alusel luua Varbla looduskaitseala, et hoida väärtuslikke metsa-, soo- ja rannikukooslusi ning merikotka elupaika.Kaitseala asub Pärnu maakonnas Varbla vallas Rannaküla, Mäliküla ja Varbla külas. Sealsed väärtuslikud elupaigatüübid on liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, püsitaimestuga kivirannad, hallid luited ning kuivad niidud lubjarikkal mullal.Varbla looduskaitseala pindala on 265 ha, millest 112 ha on riigimaa ja 153 ha eramaa. Eramaid, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, ei lisandu, sest alal leiduvad väärtused on tinginud piiranguid ka varem. Sihtkaitsevöönditesse jäävate erametsamaade omanikel on edaspidi võimalik taotleda senisest suuremat metsatoetust.Keskkonnaministeerium/UudistajaHiiumaal uitab albiinohirv See valge hirv on pildistatud Saksamaal (foto: Marvin Beil / Wikimedia Commons)Hiiu jahimehed on kevadest saati kohtunud albiinost punahirvega. Tahkuna jahimees Karli Kattel kinnitas Eesti Jahimehele, et esimest korda nähti tavatut hirve mai alguses. Sigade Aafrika katku pärast peab pidevalt metssigu küttima ning jahimehed käivad ka suvel palju metsas, sestap on õnnestunud albiinot pikemalt jälgida. Hiiumaa albiinohirve on filminud jahimees Roman ParšinAlbinism on osaline või täielik värvaine ehk pigmendi melaniini puudumine, mistõttu nahk ja karvkate on tavalisest heledam. Punahirve karva värvusmutatsiooni põhjust on raske kindlaks teha. Loom on küll teistest erineva välimusega, kuid täiesti normaalne ja elujõuline isend. Teda on kohatud koos noore hirvepulli ja -lehmadega.Jahimeeste seltsi tegevjuht jahindusbioloog Tõnis Korts kinnitas, et Eestis on varem kohatud albiinometskitsi ja -põtru, kuid albiinopunahirved on väga haruldased. Euroopas on selliseid loomi kohatud Tšehhis ja Saksamaal.Albiinohirv ei ole esimene valge metsloom Tahkuna jahipiirkonnas, seal kandis on näiteks kütitud kolm valget kährikkoera. Omapärase karvkattega isendeid on kohatud ka mujal Eestis, näiteks mullu novembris nähti valget põtra Pärnumaal, aprillis jäi Tartumaal pildile albiinometskits.Eesti jahimeeste selts / UudistajaVÄLISMAALTMillised sisalikud elavad üle orkaani? Turksi ja Caicose saarte elutsev endeemne sisalikuliik Anolis scriptusTurksi ja Caicose saarte elutsev endeemsed sisalikud Anolis scriptus (foto: Colin Donihue /St. Louisi Washingtoni ülikool)Orkaanid lõhuvad ehitisi ja hävitavad taimestikku. Ent mis juhtub hiidtormist laastatud piirkonna pisiloomastikuga, pole kuigi hästi teada. USA St. Louisi Washingtoni ülikooli teadlased on avaldanud mainekas ajakirjas Nature uurimuse, mille järgi oleneb sisalike ellujäämine nende jäsemete pikkusest.2017. aastal sööstis üle Atlandi mitu võimast orkaani. Augusti keskel möllas Harvey ja sellele järgnesid Irma ning Maria. Irma tuule kiirus ulatus ligi 300 kilomeetrini tunnis. Pisut enne marude saabumist olid Turksi ja Caicose saartel välitöid teinud bioloogid, kes uurisid sealseid sisalikke. Teadlased otsustasid kogutud andmestikku võrrelda orkaanijärgse olukorraga. Nad taotlesid kiiresti uuringuloa ja sõitsid saarele, kus keset tormimurdu jooksid ringi üksikud sisalikud.Püütud anoolistel mõõdeti keha ja jäsemete pikkus ning pildistati nende varbapadjandeid. Nimelt oletasid bioloogid, et ellujäänud sisalikud olid suutnud paremini okstest kinni hoida kui need, kelle torm oli minema viinud.
Tõopoolest ilmneski, et orkaani üle elanud loomadel olid võimsamad varbapadjandid. Samuti oli neil väiksem keha ja pikemad esijalad kui enne tormi saartel elutsenud sisalikul keskmiselt. Ühtlasi olid ellujäänute reieluud lühemad. Anoolise varbapadjandidAnoolise varbapadjandid (foto: Colin Donihue /St. Louisi Washingtoni ülikool)Nüüd oletavad teadlased, et orkaanid võivad Kariibi mere saartel looduslikku valikut mõjutada. Hiljutiste hiidtormide kohta on teada palju juhtumeid, kus rajutuule ja suurte lainete tõttu on hukkunud nii mereselgrootuid, putukaid, linde kui ka imetajaid.Samas on uurimisrühm küllaltki ettevaatlik oletusi tegema. „Võib-olla oli torm kandnud lühikeste jalgade ja suurte varbapadjanditega loomad kõrvalsaarelt meie uurimisalale? Samas tundub üsna tõenäoline, et orkaanimõjuga seotud looduslik valik suudab kõige paremini sisalike kehaehituse erinevusi selgitada,“ ütles uurimuse autor Jonathan Losos teadusuudiste portaalile EurekAlert.Teadlasi ajab segadusse ka see, et pole teada, kuidas meeletute tuuleiilide kätte sattunud sisalikud käituvad. Kas nad ronivad puu otsast alla ja üritavad maapinnal varju leida? Või jäävad tüvele ja proovivad hoopistükkis koorepragudesse ronida? Või ootavad lihtsalt kannatlikult oma saatust? Ajakiri Nature, kus artikkel ilmus, on teinud uurimusest ka video (inglise keeles)Neile küsimustele pakub praegu vastust ainult esimene prooviuuring. Nimelt tehti orkaani üle elanud sisalikega laboris katseid, kus matkiti tugevat tuult. Peaaegu kõik loomad üritasid tüvel ronida sellisesse kohta, mis paikneks vastutuult, ja üritasid lihtsalt kõvasti kinni hoida. Kui tuule kiirus suurenes, jäid anoolised esijalgu pidi rippuma.Selgus, et sisalikud saavad tormi käes kõlkumisega väga hästi hakkama, kuid mida pikemad on looma tagajalad, seda suurem on tõenäosus, et iil võib ta tüve küljest lahti rebida. See ongi võimalik selgitus, miks olid Irma üle elanud anoolistel lühemad tagajäsemed.EurekAlert/UudistajaMaailmamere hapestumine pärsib kalade lõhnataju Harilik huntahven (foto: Hans Hillewaert / Wikimedia Commons)ScienceDaily on vahendanud Inglise Exeteri ülikooli uurimust, mille järgi atmosfääris suurenev süsihappegaasi hulk muudab ookeanivee happelisemaks. See omakorda mõjutab kalade lõhnataju.Kalad otsivad haistmise abil toitu ja väldivad ise suuremate röövloomade küüsi sattumist. Lõhnameel aitab neil ka üksteisega suhelda ja leida sobivaid sigimispaiku. Seetõttu on põhjust muret tunda, kuna ajakirjas Nature Climate Change ilmunud artikkel väidab, et üha happelisemaks muutuv vesi ei lase kaladel oma haistmismeelt kasutada.Exeteri ihtüoloogid uurisid erineva CO2-kontsentratsiooniga akvaariumis elavate noorte huntahvenate käitumist. Selgus, et happelisemas vees ujusid kalad vähem ringi ja kui akvaariumis oli röövkalale viitav lõhn, reageerisid huntahvenad sellele aeglasemalt. Jälgides kalade närvisüsteemi aktiivsust, sai selgeks, et happeline keskkond takistab neil lõhnade tajumist. Tõenäoliselt mõjutab happeline vesi lõhnamolekulide seostumist kala haistmisrakkude retseptoritele.Lõpuks uuriti ka seda, kuidas merevee hapestumine mõjutab kalade geeniaktiivsust. Ilmnes, et see avaldab mõju nii lõhnatajuga kui ka haistmise kaudu saadud info töötlemisega seotud geenidele.Uuringuid tehti üksnes huntahvenatega, kuid on teada, et lõhnataju toimib paljudel veeloomadel üsna samamoodi. Seetõttu julgevad teadlased oletada, et maailmamere seisund mõjutab paljusid kalaliike.ScienceDaily/UudistajaTASUB OSALEDAEesti looduse päev 18. augustilEesti looduse päev on keskkonnaasutuste ja -ühenduste kingitus Eesti vabariigi 100. aastapäevaks (allikas: EV 100)Eesti vabariigi 100 aasta juubeli auks kutsuvad looduskeskused, muuseumid, ühingud ja seltsid 18. augustil tutvuma ligi poolesaja võimalusega, kuidas Eesti loodust paremini tundma õppida, väärtustada ja hoida.Keskkonnaamet pakub matku looduskaitsealadel ja rahvusparkides, keskkonnaagentuur avab meteoroloogiajaamade uksed. ELF korraldab nahkhiireretki; külla kutsuvad botaanikaaiad, Elistvere loomapark ja Tallinna loomaaed.Endale meelepärase matka, töötoa või vaatlusretke saab välja valida ürituse veebilehelt https://www.ev100.ee/et/eesti-looduse-paev.Keskkonnaministeerium/UudistajaLinnuralli Estonian Open 2018 toimub 18. augustil VõrumaalLinnuralli korraldatakse Võrumaal (foto: Jonn Leffmann / Wikimedia Commons)Estbirding ja Viron Lintuseura kutsuvad kõiki vanu ning uusi võistkondi linnurallile „Estonian Open 2018“. See on pikima ajalooga ja kõige populaarsem linnuvaatlusvõistlus Eestis. Ralli algataja oli 1995. aastal Viron Lintuseura.Tänavune linnuralli peetakse Võru maakonnas 18. augustil kell 3–17. Kell 18 kogunetakse Ala-Rõuge külalistemajas, kus asutakse kokkuvõtteid tegema.Osalejatel palume registreeruda hiljemalt 10. augustil aadressil paalmariliis@gmail.com või telefonitsi 526 3272 (Mariliis Paal). Osavõtumaks on 40 eurot (õhtu- ja hommikusöök, majutus ja saali ning sauna üür).
Ralli reeglid leiab Estbirdingu kodulehelt http://www.estbirding.ee/est-open.Estbirding/UudistajaGiidiekskursioonid TÜ loodusmuuseumisTÜ loodusmuuseum ootab augustis giidituuridele (allikas: TÜ loodusmuuseum)2. ja 9. augustil pakub TÜ loodusmuuseum eestikeelseid giidiekskursioone üksikvaatajatele ja peredele.Ekskursioon algab kell 16 ja kestab umbes 60 minutit. Sisse pääseb muuseumipiletiga.2. augustil juhendab giid Kersti ekskursiooni teemal „Lülijalgsed naabrid“ ja 9. augustil räägib giid Liis bioloogiast inspireeritud tehnoloogiast.TÜ loodusmuuseum / UudistajaTallinnas Eesti loodusmuuseumis jätkuvad suvised teemaõhtudSuvemuuseumis saab tuttavaks kahepaiksetega (foto: Piret Pappel)Eesti loodusmuuseum jätkab augustis suvemuuseumi programmi.2. augustil saab osaleda teemaõhtul „Konnade suvi“. Meisterduste ja konnamulaažidega õpitakse tundma Eestis elavaid konni ja nende elu.9. augustil on suvemuuseumi tähelepanu keskpunktis koduloomad: millised nad on ja mis kasu toovad nad inimestele? Kust tuleb toit meie lauale ja milliseid töid maal tehakse?16. augusti teemaõhtu on „Putukate suvi“: tutvutakse Eestis elavate putukatega.23. augustil saab „Suveaarete“ õhtul otsida muuseumisügavustesse peidetud varandust. Selleni juhatavad põnevad loodusteemalised küsimused, millele tuleb muuseumis seigeldes vastused leida.Suvemuuseumis saab osaleda neljapäeviti kell 12–14. Pilet maksab 3 eurot (selle piletiga saab ühtlasi vaadata kõiki loodusmuuseumi näitusi). Lapse saatja peab ostma muuseumipileti.Eesti loodusmuuseum / UudistajaToimetanud Piret Pappel. Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil piret.pappel@loodusajakiri.ee