Uudistaja 27.06.2018

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


Ilmunud on Eesti Metsa suvenumber

Eesti Metsa suvenumbris annab keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtspetsialist Enn Pärt ülevaate meie noortest metsadest, mille vanus on kuni 25 aastat. Autor tõdeb, et kuuldused laiuvatest puupõldudest on liialdatud.

Ajakirjanik Viio Aitsam on avastanud, et talvine niiskus ja kevadine kuivus on põhjustanud Rapla kandis iselaadseid üllatusi, toomingale on ilmunud kottis marjad ja tühjad võrgendipesad.

Praegusel ajal on olnud erakordselt palju metsapõlenguid. Ehkki mitmel eelmisel aastal on metsades valitsenud pigem „tulerahu“, on päästeamet üha soetanud erimasinaid, et metsapõlengutega võidelda. Sellest, milline varustus on päästeametil kasutada, annab ülevaate Ain Alvela.

Juttu on ka huntidest ja nende murdmistööst ning huntide küttimisest. Ühtlasi sellest, et hunt tuleb karja kallale ikka siis, kui see on talle lihtsaks tehtud.

Merle Rips on käinud külas Rakvere metsaühistul. Viio Aitsam on uurinud, mida valmistatakse kuusevõrsetest, -okastest ja -vaigust: valikus on väga mitmesuguseid põnevaid tooteid.

Loodusfotograaf ja linnuhuviline Karl Adami on lindude pesitsusajal vaadelnud ligi kolmehektarilist metsatükki, et leida üles kõik sealsed pesitsejad. Ta silmas lausa veerandit metsas pesitsevatest liikidest.

Kõne all on ka tänavuse aasta lind metsis, Sangaste mõisapark, metsameeste kool eksiilis, hall-lepikud ja elurikkuse hoid.

Eesti Mets ilmub nii paber- kui ka digiväljaandena. Elektroonilist ajakirja saab soetada Loodusajakirja e-poest.

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


Eesti Looduse ja Horisondi kättesaadavus on paranenud

Juunis muudeti ja laiendati Eesti Looduse ja Horisondi levivõrku, et ajakirja üksiknumbrid oleks müügilettidel paremini kättesaadavad. Mõlemal ajakirjal on nüüd Eestis üle 340 müügikoha. Nende asupaigad on näha Loodusajakirja veebilehel Eesti Looduse ja Horisondi levikaardil.

Eesti Looduse suvenumber on tavapärasest mahukam ja selle tunneb ära kaanel oleva aasta looma ilvese järgi, Horisondi esikaanelt vaatab lugejale silma sinises turbanis tuareeg.


Raadio Elmar saates „Maailmamix“

räägiti 24. juunil keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talviga huntide ja lammaste suhetest, millest on põhjalikumalt juttu äsja ilmunud Eesti Metsa suvenumbris. Lambaid on Eesti alal kasvatatud umbes 5000 aastat. Raadiosaates uuriti Tõnu Talvilt, kas me ei ole tõesti selle aja jooksul ära õppinud, kuidas hunte lammastest eemal hoida või oleme minetanud talupojatarkuse. Mis saaks siis, kui hakkaksime huntide arvukust jõuliselt vähendama? Miks mõnel pool murtakse lambaid rohkem: kas seal piirkonnas on rohkem vabapidamisel lambaid või tuleb põhjust otsida hundikarja struktuuris?

Saadet saab järelkuulata Elmari taskuhäälingu kaudu. Tegu oli selle hooaja viimase „Maailmamixi“ saatega, sest juulist läheb saade suvepuhkusele.


Kukus räägib homme Kristiina Viiron Eesti Metsa uuest numbrist

Kuku raadio iganeljapäevases saates „Loodusajakiri“, mis on eetris pärast hommikusi kella kümneseid uudiseid, vaatavad homme, 28. juunil, Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron ja Loodusajakirja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado kirjutis kirjutise haaval üle Eesti Metsa suvenumbri. Pisut pikemalt tuleb juttu metsauuendusest, tänavu kevadel põõsastele ilmunud kahjureist, päästemasinatest, huntidest ja lammastest, kuusekasvudest ja -okastest tehtud toodetest, metsalindudest, Sangaste metsapargist, puugiohust ja Kaido Haageni allveeposterist. Toomas Jüriadol on see viimane kord Kuku „Loodusajakirja“ saadet juhtida, juulist võtab selle töö üle Tiiu Rööp.

„Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata nii Kuku taskuhäälingu kui ka Loodusajakirja teemalehe kaudu.


Loodusajakirjas asuvad tööle Piret Pappel (vasakul) ja Tiiu Rööp (foto: Loodusajakiri)

Loodusajakirjal on peagi kaks uut töötajat

Alates 1. juulist on Loodusajakirjas kaks uut töötajat, kes jätkavad pensionile läinud Toomas Jüriado tööd. Uudistajat ja Eesti Looduse uudiseid ning kroonikat hakkab koostama Piret Pappel; Kuku raadio iganädalast „Loodusajakirja“ saadet jätkab Tiiu Rööp.

Bioloogi haridusega Piret on tegelnud peamiselt kahepaiksete uurimise ja kaitsega. Ta on keskkonnateemasid ja teadusuudiseid kajastanud pikka aega Õhtulehes ja teadusportaalides. Piret on ammune tuttav ka meie ajakirjade lugejatele: ta on koostanud Horisondile teadusuudiseid ning eelmisel aastal olid mõnda aega tema hooleks ka Eesti Looduse uudised ja Uudistaja.

Tiiu Rööp on biokeemik ja töötab Tartu ülikooli mikrobioloogiaosakonnas. Ta on kakskümmend aastat teinud saateid raadios Elmar, sh juunini kajastanud meie ajakirjade teemasid saates „Maailmamix‟. Tiiut kuuleb ka Kuku raadios.

Toomas Jüriado suundub alates juulist pensionile. Loodusajakirja juures alustas Toomas tööd 2002. aastal, mil temast sai Eesti Looduse sõnumitoimetaja. Loodusajakirjas on ta teinud uudiseid ka teistele meie väljaannetele, aga ka raadiosaateid ning elektroonilist uudiskirja Uudistaja. Peale sõnumitoimetaja ameti on Toomas Jüriadol olnud veel palju kirgi, millest saab lugeda Eesti Looduse augustinumbris ilmuvas usutluses.

EESTI UUDISED


Foto: Katre Palo

Eksperdid sõelusid metsanduse valusaid probleeme ja seadsid sihte

Metsanduse uue arengukava algatamise töörühm tutvus juuni teisel neljapäeval esialgsete alusuuringute tulemustega ja vaatas üle meie metsanduse probleemid. Ühtlasi peeti aru, kuidas sõnastada probleemid kõigile töörühma liikmetele sobivalt ja koostada aasta lõpuks arengukava lähteülesanne.

Metsanduse 2021.‒2030. aasta arengukava algatamise töörühm on valdkonniti, s.o sotsiaal-, majandus-, kultuuri ja ökoloogiaprobleemide alamtöörühmana, koos käinud kolmel korral. Selle tulemusel on sõnastatud hulk Eesti metsi puudutavaid probleeme, mis tihti on üksteisega vastuolus. Valdkonniti sõnastatud probleemidega saab tutvuda keskkonnaministeeriumi veebilehel.

Tagasisidet metsandusprobleemide kohta on saadud ka meediaanalüüsi ja veebiküsitluse kaudu. Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse veebiküsitlusele vastas 562 inimest, kes tõid esile ligi 1600 kohati kattuvat probleemi. Töörühm vaatab need üle ja teeb kindlaks, kas mõni neist tuleb seni sõnastatud probleemidele lisada.

Töörühma liikmed pidasid vajalikuks võtta metsanduse areng vaatluse alla senise kümne aasta kõrval ka märksa pikemalt ja seada sihid vähemalt aastani 2050. Liikmete arvates peaks kogu metsanduse arengukava koostatama avatuse ja sisulise kaasamise põhimõttel.

Töörühma kohtumisel rõhutati metsanduse põletavatest probleemidest asjaolu, et füüsilisest isikutest erametsaomanike valdusse jääb üha vähem metsa ja üha suurem osa metsaomandist koondub juriidiliste isikute kätte, ühtlasi tuleb pidada silmas, et liiga vähe tähelepanu on jagunud looduslikele pühapaikadele. Majanduse seisukohalt peeti probleemiks seda, et metsade majandamist ja kaitset korraldatakse samas ministeeriumis ning looduskaitsepiirangute hüvitamise meetmed ei ole piisavad. Kõige laiemalt nähti probleemi ka selles, et meil puudub arusaam, milline peaks olema majandatavate ja kaitstavate metsade osakaal.

Peeti vajalikuks seada metsanduse sihid senisest hoopis pikemaks ajaks ja hinnata strateegiliste valikute mõjusid nii looduskeskkonnale kui ka sotsiaalmajandusele. Need seisukohad langevad paljuski kokku veebiküsitlusel esile toodud valupunktidega. Näiteks peeti sealgi probleemiks raieid raierahu ajal, rohekoridoride killustumist ja metsauuenduse vajakajäämisi, majandustegevust kaitstavates metsades ja majandusmetsade elurikkuse tagamist. Mitme inimese hinnangul tuleb lahendada kliimamuutustega kaasnevad probleemid. Leiti, et on vaja leida tasakaal vanade metsade elurikkuse ja noorte metsade võime vahel siduda süsinikku.

Samuti väljendasid inimesed muret, et elanikud ei ole saanud piisavalt kaasa rääkida oma lähimetsade saatust puudutavate otsuste langetamises. Metsaomanikud seevastu tõid korduvalt esile vajaduse hinnata, kuivõrd ja millistel puhkudel võivad teised inimesed nende eraomandi kasutamises kaasa rääkida.

Alamtöörühmad tulevad uuesti kokku augustis, et esile toodud probleeme veel kord vaagida ja anda hinnang selleks ajaks koostatud arengukava esimesele eelnõule. Kogu töörühm tuleb taas kokku 13. septembril.

Metsanduse uue arengukava tarbeks koondatud probleemikirjeldused tuleb kõigile töörühma liikmetele arusaadavalt ja üksmeelselt sõnastada sügiseks. Töörühm sõnastab ka arengukava eesmärgid. Keskkonnaministeerium koostab valitsusele arengukava koostamise ettepaneku aasta lõpuks. Ettepanekut tutvustatakse kõikidele huvilistele.

Kui valitsus kiidab arengukava koostamise heaks, hakatakse probleemidele lahendusi otsima ja koostama metsanduse arengukava aastaiks 2021‒2030. See tuleb esitada riigikogule kinnitamiseks 2020. aastal.

Metsanduse värskeima teabega, statistilise metsainventuuri (SMI) mulluste andmetega saab tutvuda keskkonnaministeeriumi kodulehe kaudu.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja


Valgepõsk-lagle on Eestis üks neist lindudest, keda linnujahituristid meelsasti sihikule võtavad (foto: Aleksander Kaasik / Wikipedia Commons)

Riigikogu on kehtestanud linnujahituristidele kohustusliku koolituse

Riigikogu on keskkonnakomisjoni ettepanekul muutnud jahiseadust selliselt, et veelinnujahituristidele on tehtud kohustuslikuks osaleda koolitusel, kus selgitatakse Eesti jahipidamise reegleid ja jahinduse head tava.

Eestis käib igal aastal ligi 4000 jahituristi, kellest veelinnujahimehi on umbes 600. Jahituristid ja Eesti jahimehed kütivad aastas kokku umbes 12 000 veelindu. Veelinnuna käsitletakse hanelisi, lauku, kormorani ja kajakaid, kusjuures peamiselt kütitakse meil hanelisi.

Vajadusele muuta jahiseadust juhtis jõuliselt tähelepanu Eesti ornitoloogiaühingu esitatud kollektiivne pöördumine, mille ajend on lõpetada veelindude tapatalgud. Pöördumisele on alla kirjutanud 2569 inimest. Seadusmuudatus sündis tihedas koostöös Eesti ornitoloogiaühingu, Eesti jahimeeste seltsi ja keskkonnaministeeriumiga.

Keskkonnakomisjoni algatatud jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse (633 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 50 riigikogu liiget, vastu oli kaks ja erapooletuks jäi kolm riigikogu liiget.

Riigikogu


Jõevähipüük on Saaremaal Karujärves praegu keelatud (foto: Kristel Kahr / Wikipedia Commons)

Vähikatku tõttu on jõevähi püük Karujärves keelatud

Aasta alguses avastati Saaremaalt Karujärvest hulk surnud jõevähke, kellel laborianalüüside käigus tuvastati vähikatk. Selleks et vähikatk ei laieneks mujale, on Karujärves jõevähipüük keelatud. Vähikatk on meie jõevähi suurim vaenlane.

Püügipiirang Karujärvel on püügihuvilistele kindlasti ebameeldiv uudis, kuna tegu on väga hea vähipüügijärvega, näiteks mullu osteti välja kõik ööpäevased püügiload. Et meil ka tulevikus jõevähki jätkuks, on piirang praegu hädavajalik. Saare maakonnas on jõevähipüük keelatud Põduste jões, Laugi peakraavis, Kuke peakraavis, Riksu ojas ja Riksu lahel.

Vähikatk jõudis Eestisse tõenäoliselt vähipüüdjate ja vähikaubanduse kaudu. Haigus on väga nakkav ning kandub edasi haigestunud vähkide, vee, vähi asustamise, kuivatamata püügivahendite jms kaudu. Ka võib vähikatk levida, kui loomad kannavad vähke või vett ühest veekogust teise. Euroopa vähiliikidele on katk surmav, Ameerika omad on kõnealuse haiguse suhtes immuunsemad.

Eestis on vähikatku puhanguid tulnud ette alates 19. sajandi lõpust 20. sajandi keskpaigani. Hiljem on katkupuhangud olnud harvemad ja piirdunud väiksema alaga. Saaremaale jõudis vähikatk 2006. aastal, mil Põduste jões ja Pähkla kasvanduses suri vähikatku tõttu väga palju jõevähke.

Keskkonnaministeerium


Ander Koppel jätkab ETAGi juhtimist (foto: Ave Maria Mõistlik /Wikipedia Commons)

Eesti teadusagentuuri juhatuse esimehena jätkab Andres Koppel

Eesti teadusagentuuri nõukogu kinnitas Eesti teadusagentuuri juhatuse esimeheks järgmiseks viieks aastaks Andres Koppeli. Andres Koppel on ökoloog, ta on töötanud Eesti maaülikooli teadusprorektori ning haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse valdkonna asekantslerina. Eesti teadusagentuuri juht on ta olnud alates 2012. aasta augustist.

Teadusagentuuri juhi ja ülesehitajana on ta panustanud teaduskorralduse üldisesse arengusse ning seisnud selle eest, et teaduskorraldus lähtuks kvaliteedist. Andres Koppel kuulub Euroopa teadust rahastavate organisatsioonide ja suurte teadusasutuste ühenduse Science Europe juhatusse. Vabariigi president Kersti Kaljulaid andis Andres Koppelile sel aastal Valgetähe III klassi teenetemärgi.

ETAG


Ohtlik karuputk koduhoovis (foto: Eike Vunk)

Karuputke võõrliike on meil tõrjutud üle kümne aasta

Karuputke võõrliike on Eestis tõrjutud juba üle kümne aasta, tänavu tehakse riigi tellimusel Sosnovski ja hiid-karuputke kolooniate tõrjet lausa 2410 hektaril. Viimastel aastatel on töömaht kasvanud, kuna järjest teadlikumad ja oma ümbrusest hoolivad Eesti inimesed on andnud keskkonnaametile teada uutest kolooniatest. Kuigi ühe karuputke kasvukoha hävitamine võib kesta aastaid, näitab hävinud ja peaaegu hävinud putke kasvualade hulk, et tõrje on toiminud. Üha rohkem on hõredaid ehk nõrgestatud karuputkekolooniaid.

Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialisti Eike Vungi sõnul leidub järjest enam maaomanikke ja põllumajandustootjaid, kes oma maal karuputki ise välja kaevavad. Selline vastutustundlik suhtumine aitab tagada parima tõrje kvaliteedi ja tõhusamalt tõrjuda ohtlikku taime.

Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk on otseselt ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele. Putketõrjel tuleb kindlasti kasutada pikki riideid ja isikukaitsevahendeid, et end kaitsta nii herbitsiidi kui ka päikesega koosmõjus nahakahjustusi tekitava taimemahla eest.

Tulemusliku ja võimalikult ohutu tõrje juhised leiab keskkonnaameti veebilehelt, kus on märgitud ka teadaolevate karuputkekolooniate asukohad. Uutest leiukohtadest ja putkega seotud muredest saab teada anda keskkonnaameti spetsialistidele või kirjutades e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee.

Riigi tellitud karuputketõrje kestab maist augustini, vajaduse korral septembrini. Tõrjet tehakse kõigis teadaolevates kolooniates, olenemata maa omandist või sihtotstarbest. Peamiselt kasutatakse glüfosaadil põhinevaid herbitsiide, mida pritsitakse käsitsi. Aga võttes arvesse veekaitsevööndeid, taimekaitsevahendite ohtlikkust ja laienenud mahealasid, on üha enam hakatud taimi välja kaevama, ühtlasi otsitakse tulevikuks keskkonnale ohutumaid meetodeid.

Karuputke võõrliigid on kantud Euroopa Liidu tähtsusega võõrliikide nimekirja, seega on keelatud nende kasvatamine ja mis tahes tegevus või ka tegevusetus, mille tõttu taim võiks levida.

Keskkonnaamet


Kõre (foto: Merike Linnamägi)

Kõre ja kivisisaliku Männiku püsielupaik laieneb poole võrra

Selleks et tagada kõre ja kivisisaliku asurkondade säilimine, on keskkonnaministeerium laiendanud nende liikide Männiku püsielupaiga piire ning kehtestanud seal uue kaitsekorra. Männiku elupaik on oluline, kuna tegu on kõre kõige põhjapoolsema leiukohaga maailmas.

Kõre ja kivisisaliku Männiku püsielupaik asub osalt Tallinna, osalt Saku valla alal. Maa-ala kattub paljuski liivakarjääride ja osaliselt ka kaitseväe harjutusväljakuga, aga sealsamas on ka linlaste populaarne vaba aja veetmise paik.

Püsielupaik asub ajaloolisel liivaluitel, kuhu on omal ajal istutatud männid, kuid kõredele ja kivisisalikele ei ole see kasuks tulnud. Nüüd on Männikul jälle tekkinud neile loomadele soodsad tingimused. Nimelt saab metsa raadamise ja kaevandamise tõttu tekitada kõredele sobivad liivaplatood ja madala veega tehisveekogud, mis soojenevad kiiresti. Inimeste tegutsemine on hoidnud liivaala kinnikasvamise eest – see sobib liiva sisse munevatele kivisisalikele hästi.

Kõre ja kivisisaliku Männiku püsielupaik on senisest üle saja hektari suurem: varasem pindala oli ligikaudu 202 hektarit, uus 328 hektarit. Püsielupaik koosneb kaheksast eraldi asuvast maatükist. Enamik ehk 99,8 protsenti püsielupaigast paikneb riigimaal.

Uus kaitsekord ei sea looduses puhkajatele karme piiranguid: maastikusõidukitega võib seal aasta läbi liikuda ka väljaspool teid, lubatud on rahvaüritused, ei ole keelatud telkida ega lõket teha. Maastikul sõitmine ja käimine aitab hoida ära võsa pealetungi. Ka kaitseväe tegevus harjutusväljakul aitab muu hulgas tagada kõredele ja kivisisalikele sobiva lageda keskkonna.

Loodavas püsielupaigas on lubatud kaevandada, aga seda ei tohi teha 50 meetri raadiuses kõrede kudemisveekogudest ning üldjuhul on keelatud kaevandada allpool põhjaveepiiri. Ühtlasi kehtib piirang: pinnas tuleb ladestada vähemalt 100 meetri kaugusele kudemisveekogust.

Kõre (Bufo calamita ehk Epidalea calamita) on Eestis esimese kaitsekategooria liik. 2016. aastaks oli säilinud 14 kõrepopulatsiooni. Kivisisalik (Lacerta agilis) on teise kaitsekategooria liik. Mullu oli meil teada 42 kivisisalike leiukohta.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

TASUB OSALEDA


Linnuvaatluse määramisvõistluse 5. voor

kestab kuni 30. juuni südaööni. Nagu ikka, käib võistlus algajate ja edasijõudnute tasemel eraldi. Määramisvõistluse teave on leitav linnuvaatleja portaalist www.linnuvaatleja.ee.

Linnuvaatleja



Kalapüügipäev ja simman Karula rahvuspargis

Karula rahvuspargi sõbrad on oodatud 8. juulil kell 16 Ähijärve äärde, kus algab traditsioonilise kalapüügi päev. Tutvustatakse vanu kalapüügivahendeid ja võetakse ette nooda parandamine. Õhtu edenedes tõmmatakse esimene loomus. Kalapüüki juhendavad Arno Saaron ja Mart Kallas. Kell 20 algab simman.

Lisateave: Lilian Freiberg, keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist, e-post Lilian.Freiberg@keskkonnaamet.ee, tel 517 2646.

Keskkonnaamet



Soome-ugri filmifestival peetakse Võrumaal Sänna kultuurimõisas

Tänavu ootab soome-ugri filmifestival FUFF oma sõpru uues kohas: Sänna kultuurimõisas Võrumaal Rõuge vallas. Festival toimub 4.‒7. juulini.

Peale võistlusprogrammi näeb eesti, soome, saami ja ungari lühifilmide eriprogramme ning juba traditsiooniks saanud udmurdi videokunsti. Sel korral saab festivalil näha ka esimest täispikka marikeelset mängufilmi. Esimest korda sünnivad FUFF-il kohapeal ka uued eksperimentaalfilmid. Juhendavad tuntud Ungari filmitegijad Szabolcs Hajdu (režissöör, näitleja) ja Orsolya Török-Ilyés (näitleja).

Festivalil saab peale filmivaatamise osaleda ainulaadses muusikaõpitoas, mida juhendab Soome rahvamuusik ja multiinstrumentalist Otto Eskelinen. Ta teeb pilli valmis millest iganes ja õpetab seda ka õpitoas.

Festivali päevakavadega saab tutvuda veebilehe www.fuff.ee või Facebooki kaudu: V FUFF Facebookis.

FUFF-i korraldusmeeskond


H2O külastusmäng viib tosinasse loodusasutusse

Kaksteist Tartu- ja Jõgevamaa külastuskeskust pakuvad 1. juunist kuni 16. septembrini võimalust tutvuda oma keskusega täiesti uut moodi, võita auhindu ning avastada Eestimaa loodusimesid. Eesti vabariigi juubeliaasta puhul on selleaastase H2O külastusmängu teema „Eesti 100 loodusimet“.

Külastusmängus osalevad Tartu loodusmaja, jääajakeskus, Vapramäe loodusmaja, Tartu ülikooli muuseumid, RMK Elistvere loomapark, järvemuuseum, Alatskivi looduskeskus, Ahhaa teaduskeskus, TÜ loodusmuuseum, TÜ botaanikaaed, Luua puukool-arboreetum, püsinäitus „Peipsi järve elu tuba“.

Et osaleda mängus, tuleb üksnes hankida H2O loodus- ja teaduskeskuste külastusmängu vihik, mille saab osalevatest keskustest. Kui etteantud ülesanne on lahendatud, saab külastusmängu vihikusse koguda igast keskusest templeid, mille alusel loositakse septembris välja auhindu. Kui kogutud on kuus templit, osaletakse auhindade loosimises; need, kes on kogunud kõigi keskuste templid (12 tk), pääsevad peaauhinna loosimisele. Auhinnad panevad välja näiteks Tartu Terminal, Lätis asuv Sajutu seikluspark, mängus osalevad keskused ja paljud teised.

Lisateavet mängu kohta leiab veebilehelt www.kulastusmang.ee.

H2O külastusmängu korraldajad



Alanud on suvine jaht Eesti sajale aardele

Suvisel pööripäeval, 21. juunil, algas üle-eestiline avastusmäng „Eesti 100 aaret‟, mida korraldab muinsuskaitseamet. Avastusmängu käigus saab nutitelefoniga Eesti kultuuri- ja looduspärandirikastes paikades käies vastata kohapeal küsimustele nende aarete kohta.

Mäng juhatab saja aardeni, mille hulgas on nii loodus- kui ka kultuuripärandiobjekte. Valikus on kohti, mida teavad ja peavad oluliseks paljud, kuid leiab ka vähem tuntud paiku. Mõni neist asub tihedalt asustatud linnas, teise leidmiseks tuleb teha pikem matk. Aarete valik on kirev nagu Eestimaa lugugi.

Seega pakub avastusmäng põnevat võimalust reisida mööda Eestit, otsida aardeid ja vastata nende kohta esitatud küsimustele. Enamikule küsimustest leiab vastused kohapealt, sest mäng ei eelda sügavuti ajalootundmist või varasemat loodushuvi, vaid tahtmist teada saada. Mõnede aarete puhul on küsimustele vastamiseks vaja käia ka muuseumis.

Mängida saab veebilehel https://eesti100aaret.ee. Selleks on vaja registreerida ennast kasutajaks, seejärel saab avada aarde juures oleva mängu. Mängu küsimused muutuvad nähtavaks alles siis, kui on jõutud aarde juurde. Mängida saab nii üksi kui ka võistkonnaga. Võistkonda võivad kuuluda nii kaks sõpra, pereliikmed kui ka näiteks terve klass. Täpsemad mängureeglid leiab mängu veebilehelt.

Avastusmäng „Eesti 100 aaret‟ kestab kuni 2019. aasta sügiseni. Kõik mängijad, kes on kogunud maksimaalsest punktisummast üle 1/10 ehk 70 punkti, osalevad mängu jooksul loosimistes ja võivad võita auhindu.

Muinsuskaitseamet

MAAILMAST


Niiviisi valmib uudne materjal (foto: Karlstadi ülikool / AlphaGalileo)

Tulevikus pakitakse toiduaineid tärklisekilesse

Fossiiltoormest valmistatavate plastide tarvitust on hakatud väga innukalt piirama, aga näiteks toiduaineid on vaja ju edaspidigi pakendada, et neid saastekindlalt transportida, ladustada ja müüa. Karlstadi ülikoolis tehtud uuringute järgi saab paberpakendit tugevdavat kilet edukalt valmistada ka taimsetest polümeeridest, millest olulisim on tärklis.

Kattekile peab tagama, et vesi ja hapnik ei saaks paberpakendist läbi tungida. Fossiiltoormest valmistatud kattekilele on püütud ammugi asendajat leida. Karlstadis tehtud katsete põhjal on teada, et segu, mis on valmistatud puidust eraldatud ligniinist ja kartuleist või maisist toodetud tärklisest, täidab kaitseotstarvet niisama hästi kui plast. Uuringute juhi Asif Javedi sõnul peab uus materjal olema vähemalt sama hea või pigem parem nii toiduaine pikema säilivusaja, odavuse kui ka tootmise lihtsuse ja transporditavuse tõttu. Uurija ütleb, et kuigi see ei ole ideaalne variant, kuna pole valmistatud täielikult taastuvast toormest, on selle kile eelis asjaolu, et ta ei jäta lagunedes loodusesse plasti mikroosakesi.

Asif Javedi on pärit Pakistanist, 2009. aastal tuli ta Karlstadi ülikooli magistrantuuri ja otsustas hiljem koos perega Rootsi jääda. Javedi on teinud ka katseid leida biolagunev segu tärklisest ja mõnest naftal põhinevast ainest. Doktorikraadiga teadlane kinnitab, et Värmlandi maakonnas on selliseks tööks suurepärased tingimused ja head koostööpartnerid, antud juhul Rootsi juhtiv taastuvtoormest pakendi valmistaja Billerud Korsnäs.

Karlstadi ülikool / AlphaGalileo


Võrgupaigas https://bit.ly/2JR2xfH saab Netflixi dokumentaalfilmist „Dirty Money“ vaadata episoodi, kuidas neid julmi teste tehti (kuvatõmmis viidatud videost)

Pärdikud on pääsenud Volkswageni heitgaasiuuringutest

Juuni keskel kirjutas Susan Bird portaalis Care2, et pärast kuid kestnud proteste, petitsioone ja vihaseid miitinguid on Volkswagen loobunud rahastamast mis tahes loomkatseid, kui need pole just seadusega nõutud.

Protestid algasid tänavuse aasta alguses, kui sai teatavaks, kuidas teadlased olid 2014. aastal pannud kümme makaaki õhukindlasse kambrisse, kus nad pidid neli tundi sisse hingama diiselmootori heitgaase. Volkswagen ei teinud neid katseid ise, vaid rahastas neid koos Daimleri ja BMW-ga. Euroopa keskkonna ja transporditervise uurimisrühm EUGT sõlmis katse tegijatega lepingu, üritamaks näidata, et diiselkütus pole sugugi nii ränk keskkonnaprobleem, kui väidetakse. Katseid tehti Albuquerques New Mexicos USA-s Lovelace’i hingamisuuringute instituudis.

Pärast pärdikute gaasitamist uuriti õnnetute loomade siseorganeid. Kõnealuseid katseid oli laboris alustatud juba 1997. aastal, alul Fordi ja nüüd siis ka Volkswageni diiselmootoritega. Tellijate kurvastuseks ei leidnud tellijate soovunelmad sugugi kinnitust. Ilmnes, et uutest autodest lähtub koguni suurem kogus ohtlikke aineid kui paarikümne aasta tagustest masinatest. Ei aidanud ka Volkswageni praeguseks avalikuks tulnud petujutt, et saaste on väiksem. Nende petujuttude taustal tunduvad tehtud loomkatsed eriti küünilised: kui niikuinii kavatseti avaldada võltsandmeid, poleks ju olnud sugugi vaja loomi piinata.

Kui võltsimine oli ilmsiks tulnud, palus toonane Volkswageni tegevjuht Matthias Müller vabandust „EUGT Ameerikas tehtud vale metoodikaga ebaeetiliste katsete pärast“ ja lisas, et tal on kahju, et Volkswagen osales sponsorina sellistes EUGT katsetes. See vabandus oli küll oodatud, ent protestijaile oli sellest vähe: nad nõudsid, et kompanii loobuks mis tahes loomkatsete rahastamisest. Nüüd siis antigi selline lubadus.

Organisatsiooni People for the Ethical Treatment of Animals („Inimesed loomade eetilise kohtlemise kaitsel“) ehk PETA asepresident Kathy Guillermo kutsus pärast Volkswageni avaldust ka teisi autotootjaid üles selle kompanii eeskuju järgima.

Care2/Uudistaja

Uudistaja läheb kuuks ajaks suvepuhkusele ja uuenduskuurile. Järgmine, uuenenud Uudistaja ilmub 1. augustil Loodusajakirja uue töötaja Piret Pappeli käe all.

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


Toimetanud Katre Palo


Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil katre.palo@loodusajakiri.ee


Eesti Looduse fotovõistluse lõpetamisele ja näituse avamisele

30. novembril kell 14 Tallinna teletornis (Kloostrimetsa tee 58A, vt http://www.teletorn.ee/) on oodatud kõiki huvilised.

Alustuseks kuulame Ingmar Muusikuse ettekannet “Kuidas saada lind pildile?”. Siis vaatame Eesti Looduse 17. fotovõistlusele saadetud paremaid pilte ja õnnitleme esile tõstetud fotode autoreid. Musitseerib Tõun.

Samas avatakse Eesti Looduse 2013–2016. aastate fotovõistluste pildivaliku näituse avamine. Näitus jääb teletornis avatuks 30. aprillini 2017.

Üritus on tasuta ja kestab kuni kolm tundi.