Uudistaja 25.04.2018

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


Esmaspäevani on ülisoodne aeg tellida meie ajakirju!

Kogu aprillikuu jooksul saab Eesti Loodust, Eesti Metsa ja Horisonti või mitut ajakirja koos tellida vähemalt 30% tavahinnast soodsamalt! Kõik hinnad on veel madalamad kui senised soodustused õpilastele, raamatukogudele, Loodusajakirja liikmetele jt. Tellimuse saab vormistada aadressil www.tellimine.ee või telefonitsi 617 7717.


Toomas Jüriado (foto: Marko Mägi)

Loodusajakirja toimetaja Toomas Jüriado valiti EOÜ auliikmeks

Eesti ornitoloogiaühing valis 7. aprillil oma auliikmeks Loodusajakirja kauaaegse sõnumitoimetaja Toomas Jüriado.

Juba ammusest ajast on Toomase hobi olnud linnud. Neist on ta lugematuid kordi rääkinud oma pikaajalises raadio- ja ajakirjanikutöös, loodusõhtutel, linnuõppel jm. Muu hulgas on ta algatanud aasta linnu postmargi ja lihavõttepühade linnuvaatluse traditsiooni. Kõige suurema panuse ornitoloogiaühingu arengusse andis Toomas 1990. aastate teisel poolel ühingu teabe- ja haridusjuhina, kujundades suuresti ühingu tänapäevase näo.

Tänavu valis ühing kokku kolm auliiget: peale Toomas Jüriado tunnustati selle tiitliga folkloristi ja Loodusajakirja head kaasautorit Mall Hiiemäed ning ornitoloogi Ene Vihti, kes samuti on kirjutanud lugusid Eesti Looduses.

Loodusajakiri


Kukus kõneldakse Eesti Looduse aprillinumbri hundiloost (foto: Katre Palo)

Kukus räägime sutest

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri‟ räägib homme, 26. aprillil, Tartu ülikooli juhtteadur terioloog Urmas Saarma. Koos kolleeg Maris Hindriksoniga on ta kirjutanud aprillikuu Eesti Loodusesse artikli „Kuidas läheb hundil Euroopas?‟, mis keskendub soe eri asurkondade käekäigule, toetudes esmajoones aina süvenevate geeniuuringute andmetele. Tartu teadlastel on ambitsioonikas eesmärk luua Euroopa kriimsilmade elust võimalikult täpne üldpilt. Praegune seis on keskeltläbi üsna soodne, sest suur osa eurooplastest on mõistnud hundi tähtsust. Saates keskendume peamiselt arutelule, kas jaht on ikka parim võimalus kaitsta sute eest lambaid või on hoopis mõistlikum anda see töö võimekatele karjakoertele. Juttu tuleb ka sellest, kui ohtlik võib olla hundi ristumine koeraga: kaugemas perspektiivis ei saa välistada lausa uue koerlaste (alam)liigi teket Euroopas. Urmas Saarmaga vestleb saatejuht Toomas Jüriado.

Varasemaid Loodusajakirja saateid saab kuulata meie veebilehel.


Elmari „Maailmamixi‟ saates tuleb kõne alla metsandus

Tuleval pühapäeval, 29. aprillil, saab Elmari saates „Maailmamix‟ kuulata metsateadlast Kalle Karolest, kes tutvustab maailma metsanduse suundasid. Jutt põhineb kahes viimases Eesti Metsas ilmunud kirjutisel, kus on selgitatud, et vajadus puidu järele sunnib riike metsa rohkem raiuma, aga ka paremini säästma. Saade on eetris kell 15‒17.

Varasemaid „Maailmamixi“ lõike saab järelkuulata raadio Elmar taskuhäälingu kaudu.


Eesti Looduse auhinna sai Martti Vanker (vasakul) ning Horisondi auhinna Daniil Vaino, paremal seisab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk (foto: Sven Tupits / fotogee.com/ ETAG)

Õpilaste teadustööde võistlusel valisid oma lemmiku ka Eesti Loodus ja Horisont

Aprilli teisel reedel selgusid Tartus eesti rahva muuseumis õpilaste teadustööde võistluse tulemused. Gümnaasiumiastmes pälvisid esikoha Karl Hendrik Tamkivi Saaremaa ühisgümnaasiumist ja Martti Vanker Hugo Treffneri gümnaasiumist. Karl Hendrikule läks ka Eesti Looduse auhind. Tema uurimistöö käsitles nahkhiirte poegimiskoloonia hoone valiku sõltuvust ümbritsevast maastikukompleksist Lääne-Saaremaal (juhendajad Rauno ja Oliver Kalda).

Martti uuris aga lentiviirus-laadsete partiklite elutsükli inhibeerimist galeeniliste vedelpreparaatide abil (juhendajad Eva Žusinaite ja Saima Kaarna). Horisondi eriauhind läks Daniil Vainole Narva Pähklimäe gümnaasiumist, tema uurimus käsitleb arvutite või seadmete juhtimist aju rütmide või elektrilise aktiivsuse kaasabil.

Põhikooliõpilastest tunnistati parimaks Eliis Grigor Ülenurme gümnaasiumist ja Emil Kotta Pirita majandusgümnaasiumist. Eliise uurimistöö pealkiri on „Teibitud suu‟, Emil on uurinud ümarmudila invasiooni Läänemeres.

Kokku anti välja tosin riiklikku preemiat põhikooli- ja gümnaasiumiastmes ning üle kolmekümne eripreemia eri organisatsioonidelt ja asutustelt. Parimate seast valiti välja need õppurid, kes esindavad Eestit rahvusvahelistel võistlustel. Euroopa Liidu noorte teadlaste võistlusele sõidab peale Karl Hendrik Tamkivi ja Martti Vankri Emilia Rozenkron (Saaremaa ühisgümnaasium). Emilia töö käsitles kärje- ja vahaleedriku kasvatamist ning nende võimet lagundada polüetüleeni.

USAs toimuvale maailma suurimale õpilaste teadusprojektide võistlusele Intel ISEF sõidab Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi õpilane Alex Savolainen. Tema uurimistöös on vaatluse all alumiinium-õhk patarei. Hiina saatkonna toel saab Eesti esindaja esimest korda osaleda 33. rahvusvahelisel Hiina noorte teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonivõistlusel CASTIC. Hiina läheb Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Joosep Kaimre, kes on uurinud fosforestsentsisüsteemi.

Õpilaste teadustööde võistluse tulemused leiab teadusagentuuri veebilehelt.

Eesti teadusagentuur / Uudistaja

EESTI UUDISED


Rahvuslooma veebileheküljelt leiab hundi kohta rohkelt teavet

Hunt sai Eesti rahvusloomaks

Jüripäeval kuulutati saates „Osoon‟ välja Eesti rahvusloom – hunt. Hunt valiti rahvusloomaks koostöös paljude loodushoiu ja kultuuriga seotud asutuste ning ühendustega.

Hunt sai rahvusloomaks mitmel põhjusel. Ta on metsiku ja puutumatu looduse sümbol. Meie rabasid ja metsalaamasid on tabavalt nimetatud ka hundimaastikeks. Ilmselt pole läänemeresoome aladel ühtegi teist looma, kes oleks loodusmaastike kujunemist, samuti inimeste keelt ja kultuuri rohkem mõjutanud kui hunt.

Ta on väga vastupidav, sitke ja äärmiselt nutikas loom. Osava kütina on hunt kontrolli all hoidnud suurte rohusööjate arvukust ja kujundanud seeläbi kaudselt siinsete maastike metsarohket ilmet. Oma pere ja territooriumi kaitseb susi julgelt ka teiste liigikaaslaste eest.

Samavõrra oluline on hunt olnud meie rahvapärimuses, kus ta on metsloomadest pälvinud kõige enam tähelepanu. Hundi kui rahvuslooma poolt räägib veel tõsiasi, et siiani ei ole meie rahvussümbolite hulka arvatud ühtegi metsaga seotud liiki. Suitsupääsuke, rukkilill ja pääsusaba seostuvad eeskätt põllundusliku talupojakultuuriga, rahvuskala räim ja rahvuskiviks valitud paekivi aga merega. Nõnda on hundi roll rahvusliku sümbolina luua ka tasakaalu põllu- ja metsaelu vahel, mis on kujundanud eesti kultuuri olemusliku palge.

Eesti rahvuslooma veebilehe leiab looduskalender.ee portaalist.


Nursipalu harjutusväljaku väravas mullu märtsis peetud infokoosolek ja meeleavaldus (foto: Wikimedia Commons)

Ringkonnakohus rahuldas Nursipalu raadamise asjus tehtud määruskaebuse

Möödunud aasta lõpul esitas kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) Tallinna ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tallinna halduskohtu tagasilükkav määrus ning võtta algne kaebuse uuesti menetlusse, tuvastamaks, kas keskkonnaameti raadamisluba Nursipalu harjutusväljal oli seaduslik või mitte. Nüüdseks on ringkonnakohus määruskaebuse rahuldanud.

Esialgses kaebuses osutati eelkõige sellele, et keskkonnaamet ei oleks tohtinud väljastada raadamislube, kuna puudus vajalik alusdokument ehk Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti riigi eriplaneering. Planeeringut ei saanud veel olemas olla, sest projekti keskkonnamõjude hinnang (KMH) oli alles lõpetamata.

Kuigi halduskohtu esialgse seisukoha järgi ei ole pärast puude mahavõtmist enam võimalik tõestada raie ebaseaduslikkust, otsustas ringkonnakohus, et raadatava ala jagamine sajast hektarist väiksemateks aladeks, pääsemaks niimoodi KMH-st, on lubamatu. Ringkonnakohus leidis, et kuna lõplikult on samal eesmärgil raadatava ala suurus ligi 165 hektarit, tuleb mitmes etapis tehtavat raadamist vaadelda tervikuna. Muidu saaks sel moel vältida keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse neid sätteid, mis puudutavad raadamise KMH-d, kuid see ei saa vastata antud sätete mõttele.

Kodanikuühenduse jurist Sven Anton selgitas, et nüüd peab halduskohus tuvastama, kas ala tükikaupa raadamine on tehtud selleks, et vältida KMH-d. Ta lisas, et oluline on õigusvastasus tuvastada seepärast, et Nursipalu harjutusväljal plaanitakse metsa raiuda veel üle kahesajal hektaril; need alad asuvad ühtaegu suure looduskaitseväärtusega alade vahetus läheduses. Sven Anton juhib tähelepanu, et polügooniga kattuva Keretü looduskaitseala loomisega on juba aastaid viivitatud, kuid loodusväärtusi otseselt kahjustavate otsuste puhul kiirustatakse ja otsitakse teid, kuidas seadustest kõrvale hoiduda.

Riigi eriplaneeringut ringkonnakohus siiski raadamisotsuse ainuvõimalikuks alusdokumendiks ei pidanud. Kaalutlusõiguse põhjal oli keskkonnaametil seaduslik alus tugineda ka Nursipalu harjutusväljaku arendusprogrammile. Ent kohus nõustus, et sellise juhtumi puhul on huvitatud isiku õiguskaitse võimalused praegu vähetõhusad, arvestades, et EMA reageeris juhtumile võrdlemisi kiiresti.

Loe Nursipalu harjutusväljaku arendamise ümber toimuvast ka Eesti Looduse mullusest märtsinumbrist.

EMA/Uudistaja


Aastaid tagasi lubati, et teaduse rahastus suureneb 1%ni SKPst (foto: Anne Kahru)

Eesti teadlased marssisid teaduspõhise Eesti eest

Laupäeval, 14. aprillil marsiti üle maailma mitmesajas linnas teaduse eest. Selle üleskutsega liitusid ka paljud Eesti teadlased ja teaduse sõbrad: teaduspõhise Eesti toetuseks marssis umbes kolmsada inimest. Rongkäik kulges Eesti kunstiakadeemia ehitatava maja eest Toompeale, kus peeti kõnekoosolek.

Peasõnumina tahavad Eesti teadlased rõhutada, et teaduse rahastust tuleb suurendada juba aastaid tagasi lubatud ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Selle toetuseks kandsid osalised õhupalle kirjaga 1% ning loosungeid, nagu „Eesti loodusvara on ajud‟, „Meie patsiendid väärivad teaduspõhist meditsiini‟, „Tahan Eestis teadust teha‟ jms. Teiste hulgas sõna võtnud Eesti noorte teaduste akadeemia president Els Heinsalu tuletas meelde rektorite nõukogu tellitud uuringust tulenevat fakti, et iga teadusesse investeeritud euro toob Eesti ühiskonnale tagasi seitse eurot.

Marsi korraldajad


Poruni jõgi Puhatu looduskaitsealal (foto: Hannu / Wikimedia Commons)

Hakati looma Alutaguse rahvusparki

Aprilli esimesel poolel saatis keskkonnaminister Siim Kiisler ministeeriumidele ja omavalitsustele kooskõlastuseks looduskaitseseaduse muudatuse, mille järgi on ette nähtud luua Alutaguse rahvuspark. Rajatav rahvuspark paikneb Ida-Viru maakonnas Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi ja Toila valla aladel. Selle siht on kaitsta Ida-Eesti tüüpilisi ja haruldasi soo-, metsa- ja rannikumaastikke ning pärandkultuuri.

Rahvuspark soovitakse luua praeguste kaitsealade põhjal, hõlmates Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitseala, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitseala, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa kaitseala. Nõnda on kogu kavandatava rahvuspargi ala (43 568 ha) juba praegu kaitse all, kuid koosneb mitmest lahustükist, sest loodava rahvuspargiga ei liideta seniste kaitsealade vahele jäävaid piirkondi.

Pärast seaduse jõustumist koostab keskkonnaamet rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu, millega saavad huvilised avalikustamise etapis ka tutvuda. Selleni plaanitakse jõuda tänavuse aasta lõpus või tuleva aasta alguses. Ühtlasi koostatakse rahvuspargi kaitsekorralduskava.

Keskkonnaministeerium

KKM


Konnad rändel (Katre Palo)

Alanud on kevadine konnaränne

Soojemad ilmad on äratanud kahepaiksed, kes on hakanud rändama oma sigimispaikadesse. Rände tippaeg on hilisõhtuti kell 21‒23 ning ränne kestab kokku mõned päevad. Olenevalt ilmast võib konnaränne toimuda ka lainetena: külmematel öödel on see tagasihoidlik, kuid soojematel ja vihmastel õhtutel väga aktiivne.

Seetõttu kutsub Eestimaa looduse fond (ELF) kahepaikseid ohutult üle tee aitama ja osalema talgutel. Kõik, kes on varasematel aastatel märganud oma kodukohas mõnda konnadele ohtlikku teelõiku ning soovivad seal talguid korraldada, võiksid oma soovist teada anda konnatalgute vabatahtlike koordinaatorile Kadri Allerile e-posti teel kadri.aller@elfond.ee. ELF toetab talgukorraldajaid omalt poolt nõuga ja võimaluste piires abivahenditega.

Praeguseks on talgukohtadena kirjas näiteks Tartus Ihastes, Tallinnas Astangul, Harjumaal Kloogal ja Kehras, Lääne-Virumaal Tapal ning Ida-Virumaal Kuremäel asuvad teelõigud. Varem kaardile kantud konnarände teekonnad leiab aktsiooni veebilehelt.

Talguhuvilistel soovitatakse liituda veebilehel konnad.elfond.ee konnatalguliste postiloendiga või „Konnad teel‟ Facebooki-lehega, kus antakse suurematest talgutest pidevalt teada.

ELF on konnatalguid korraldanud alates 2012. aastast. Vabatahtlike abiga on hukkumisest päästetud aastate jooksul umbes 82 000 kahepaikset.

ELF


Allikas: www.lõke.ee

Prügilõke rikub tervist

Keskkonnaministeerium tuletab kevadiste heakorratööde tegijatele meelde, et lõkkes on lubatud põletada üksnes immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Rangelt on keelatud koduste jäätmete põletus, sest sellega seab inimene otseselt ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervise.

Prügilõkkes on põlemine mittetäielik ja suitsugaasides tekivad toksilised ühendid, mida hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui ka loomad. Peale selle jõuavad jäätmete põletamise tõttu ohtlikud ühendid põhjavette ja maapinnale. Hiljem jõuavad saasteained ka toidulauale, kuna mürgiga kattuvad puud, põõsad ja muud taimed. Paljud jäätmete põletusel tekkivad saasteained on püsivad ja kuhjuvad organismis, põhjustades eelkõige kroonilisi ehk pikaajalisi tervisehäireid. Sageli võib kuluda aastaid, enne kui ilmnevad haigusnähud; mõnel juhul võib mõju avalduda alles järgmistel põlvkondadel.

Rohkem teavet prügi põletamise ohtlikkuse ja jäätmete ringlussevõtu kohta leiab keskkonnaministeeriumi igakevadise teavituskampaania „Säästad või saastad?“ veebilehelt www.lõke.ee.

Keskkonnaministeerium


Hallhüljes (foto: Wikimedia Commons)

Tänavu tohib küttida 37 hallhüljest

Hülgejahihooaeg algas 15. aprillil ning kestab aasta lõpuni. Selle aja jooksul on tänavu lubatud küttida 37 hallhüljest, mis on 1% eelmisel aastal loendatud hallhülge-asurkonnast Eestis. Mullusel jahihooajal kütiti Eestis üheksa hallhüljest lubatud 45 isendist.

Populatsiooni madalseisu tõttu ei peetud hallhüljestele Eestis jahti alates 1970. aastate algusest kuni 2015. aastani. Praeguseks on hülgepopulatsioon taastunud ja arvukus stabiliseerumas. Hallhülge küttimist hakati taas lubama peamiselt kahel põhjusel. Jahiga saab mõjutada liigi asurkonna arvukust ja seeläbi mõningal määral ennetada kaluritele tekkivaid kahjusid: hülged püüavad mõrdadest ja võrkudest toitu, lõhkudes sellega püüniseid ning põhjustades kaluritele majanduslikku kahju. Mullu kulus kahjude hüvituseks 21 093 eurot.

Peale kahjuennetuse aitab hülgejaht hoida elus selle liigiga seotud jahitraditsiooni ja kultuuripärandit traditsioonilistes hülgejahipiirkondades, näiteks Liivi lahes Kihnu saare lähedal.

Hülgejahikvoot on Eestis jaotatud kolme piirkonna vahel: 22 isendit võib lasta Liivi lahes, kaheksa saarte põhja- ja läänerannikul ning seitse Soome lahes. Hallhülgeid ei ole lubatud küttida kaitsealadel, kus üks kaitse-eesmärk on hallhüljes.

Läänemeres elab kolme liiki hülgeid: hall-, viiger- ning randalhüljes. Viigerhüljes on väga ohustatud, teda ei tohi küttida. Randalhüljes võib Eesti vetesse sattuda üksnes eksikülalisena Lõuna-Rootsi ja Taani väinade piirkonnast ning teda pole samuti lubatud küttida.

Keskkonnaamet

TASUB OSALEDA


Päevapaabusilm on meie üks tuntuim päevaliblikas (foto: Tauno Erik / Wikimedia Commons)

Täna räägitakse hiljuti valminud Eesti päevaliblikate levikukaardist

Tartu ülikooli zooloogiaosakonna teaduri Anu Tiitsaare ettekanne mahukast liblikaprojektist algab kell 16 TÜ Vanemuise 46 õppehoones ruumis 301. Ettekandes tutvustatakse projekti, mille käigus on kantud kaardile päevaliblikate levik Eestis: aastail 2016‒2017 koguti andmeid umbes 1200 vaatluspunktis.

Päevaliblikad on üks enim uuritud maismaaputukate rühm nii Eestis kui ka maailmas. Nende menu põhjus ei seisnes üksnes atraktiivsuses. Neid on ka väga lihtne ära tunda, ühtlasi pakuvad päevaliblikad suurt huvi, kuna on tundlikud keskkonna- ja kliimamuutuste suhtes. Nõnda on nad kujunenud omamoodi looduskaitse sümboliks putukate hulgas.


Kolmanda vooru pildiküsimused algajatele (allikad:linnuvaatleja.ee)

Linnumääramisvõistluse järgmine voor lõpeb peatselt

Linnuvaatleja määramisvõistluse 3. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 30. aprillini. Küsimused leiab Linnuvaatleja portaalist.

Linnuvaatleja


Ornitoloogiaühing kutsub raierahumatkale

Eesti ornitoloogiaühing kutsub oma sünnipäeva puhul kõiki loodushuvilisi sel laupäeval, 28. aprillil Alam-Pedja raierahumatkale. Kogunetakse kell 10 Ristsaarel; matk lõpeb umbes kell 14. Retkega soovitakse juhtida tähelepanu raierahule ja toonitada selle tähtsust Eesti looduse elurikkusele.

Matk kulgeb mööda sõiduteed Ristsaarelt Palupõhjale, läbitakse 6,5 km. Jalutuskäigul tehakse mitu vahepeatust, kus räägitakse metsade, raierahu ja lindude teemadel, kuid kuulatakse ka linnulaulu. Osaleda saab tasuta, kuid huvilistel palutakse registreeruda veel tänase päeva jooksul interneti vahendusel aadressil https://goo.gl/bDrmZc.

Matka lõpus pakutakse kõigile osalejatele sooja suppi, teed ja morssi. Soovitatav on ka ise oma toidukott ja veepudel kaasa võtta.

EOÜ



Elvas tuleb matkamaraton

Uuel nädalal, 1. mail, on võimalus osa saada viiendat hooaega toimuvast matkamaratonist, mida korraldavad sihtasutused Elva Kultuur ja Vapramäe-Vellavere-Vitipalu. Kogunetakse kell 11 Elva kultuurikeskuse juurde. Matkarada kulgeb Elva linna piires, läbida saab 13 või 3 kilomeetri (noorematele) pikkuse raja. Osaleda saab tasuta, kuid vajalik on enne registreeruda veebilehe kaudu. Sel aastal kuulub matkamaraton looduskaitsekuu ürituste hulka. Tänavu on looduskaitsekuu teema „Terve Eesti‟.

VVVS


Keskkonnaameti „Avastusraja‟ rakendus kutsub liikuma

Keskkonnaamet kutsub südamekuu puhul huvilisi õue loodust märkama ja tervist turgutama, kasutades digirakendust „Avastusrada‟.

Kuni 30. aprillini on igas Eesti maakonnas avatud vähemalt üks virtuaalne rada, mille läbimist looduses toetab nutiseadme veebilehitsejas toimiv rakendus. Igal rajal on viisteist kontrollpunkti, kus saab küsimustele vastates panna proovile oma teadmised ning koguda uut teavet piirkonna loodus- ja kultuuriobjektide kohta. Rajad leiab rakenduse tarbeks loodud veebilehelt. Osavõtuks on vajalik internetiühendusega nutiseade, millel tuleb sisse lülitada GPS ja lubada veebilehitsejal tuvastada osaleja asukoht. Raja läbimine looduses ja ülesannete lahendamine võtab aega kuni poolteist tundi.

Keskkonnaamet



Linnumessi raames korraldatakse ka uus linnuvaatlusvõistlus

Veel saab kirja panna uuele linnurallile

Mais korraldatakse Matsalu lahe ääres asuvas Haeskas Läänemaa esimene linnumess, mille raames on kõigil linnusõpradel võimalik osa võtta uuest linnuvaatlusvõistlusest „Bird Race Haapsalu‟. Linnuralli toimub 19. mail Haapsalu linna piires ning kestab seitse tundi: algab kell 5 hommikul ja lõpeb keskpäeval kell 12.

Erinevalt teistest Eesti linnurallidest on sellel võistlusel eesmärk saavutada võimalikult kiiresti kindel hulk linnuliike. Kohatud liigid märgitakse üles ralli jaoks loodud nutirakenduses.

Linnuralli on võistkondlik, osaleda saab kahes raskusastmes. Kahe- kuni viieliikmeline võistkond tuleb registreerida hiljemalt 1. maiks e-posti teel birdinghaapsalu@gmail.com. Osavõtutasu on 15 eurot meeskonna kohta. Lisateavet leiab Birding Haapsalu veebilehelt.

Birding Haapsalu


Enim linnuhääli koguv osaleja saab endale Esti linnulaulude kogumiku

Jäädvusta kevadist linnulaulu!

Portaal linnuvaatleja.ee koostöös Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja Eesti loodusmuuseumiga kutsuvad huvilisi salvestama kevadisi linnuhääli, et nõnda koguda helipilt Eesti vabariigi 100. sünnipäeva kevade kohta. Salvestisi kogutakse kuni 31. maini.

Nii linnas, metsas kui ka kodu- või kooliõuel kostvaid hääli saab salvestada nutirakenduse „Minu loodusheli‟ abil. Rakenduse saab Androidi seadmetele (alates versioonist 4.0) alla laadida siit ja iPhone’ile (alates iOS 7) siit. Nutirakenduse kasutamisjuhendi leiab siit.

Osalejad, kes koguvad enim helivaatlusi, saavad endale Veljo Runneli salvestatud linnulaulude kogumiku (mp3-failidena) „Eesti laululinnud‟ ja Linnuvaatleja meeneid.

Kõik helivaatlused talletatakse Eesti eluslooduse andmeid koondavasse andmebaasi eElurikkus, kus neid saab järelkuulata ja võrrelda ka mitme aasta järel. Üleskutse kohta saab täpsemat teavet Linnuvaatleja veebilehelt.

Linnuvaatleja


Roheliste rattaretk suundub Kõrvemaale

Pika ajalooga roheliste rattaretk viib sel aastal Kõrvemaale, kus saab tutvuda sealsete metsade ja küladega, sõidetakse läbi kaitseväe polügooni, kuulatakse linnulaulu ja head muusikat. Rattaretk „Kuidas elad, Kõrvemaa?‟ toimub 18.‒20. mail. Kõige soodsam võimalus on pääse soetada hiljemalt 6. mail: õpilased, ISIC- ja ITIC-kaardi omanikele ning pensionäridele maksab osavõtt 47 eurot, täishind on 57 eurot ning perepääsme saab 160 euro eest. Koolieelikutele on rattaretk tasuta, soovi korral saab osta söögitalonge.

Täpsema teabe piletihindade ja muu kohta leiab rattaretke veebilehelt.

Uudistaja

MAAILMAST


Krabiämblik kugistab kahjurivastset (foto: Anina C. Knauer / UZH)

Kui vaenlased tulevad appi

Minu vaenlase vaenlane on minu sõber, ütleb vanarahvatarkus. Šveitsi Zürichi ülikooli teadurite kinnitusel saab seda tõdeda ka õitsevate taimede ja krabiämblike kohta.

On tõsi, et krabiämblikud söövad ja/või peletavad kasulikke tolmeldajaid, näiteks mesilasi. Aga nüüd on kindlaks tehtud, et nad ruttavad kohale taimede saadetud lõhnasignaali peale, kui neid taimi ründavad kahjurid.

Taimede ja loomade vastastikuseid suhteid märkab looduses kõikjal. Anina Knauer ning süstemaatika- ja evolutsioonibotaanika professor Florian Schiestl Zürichi ülikoolist (UZH) võtsid lähivaatluse alla ühe sellistest vastastoimetest, nimelt krabiämbliklaste ja Euroopas tavalise kollaste õitega taime kuukõdriku vahel.

Krabiämblik on röövloom, kes passib oma saaki õitel, ja seepärast on teda ikka peetud taimedele kahjulikuks, kuna ta püüab tolmeldajaid või peletab neid oma kohalolekuga eemale. Aga UZH teadlastel õnnestus välja selgitada, et need ämblikud leiavad õisi lõhna järgi ja tunnevad ära sama lenduva lõhnaaine, mis meelitab kohale ka mesilasi: terpeenide hulka kuuluva β-otsimeeni. Ühtlasi tegid nad kindlaks, et niipea, kui taime ründavad florivoorid ehk õiesööjad, paiskab taim välja suurema koguse β-otsimeeni ja see appikarje tõesti toimib: on väga tõenäoline, et krabiämblikud ruttavad kohale ja hakkavad kahjureid õgima.

See on huvitav näide selle kohta, kui keeruline võib olla mitmekesises ökosüsteemis ennustada õiget tulemust: uue osalise ilmumine võib kaasa tuua ettearvamatu muutuse. Florian Schiestli sõnul on just seepärast tähtis võimalikult hästi tunda organismide vastastoimeid ja nende tulemusi, eriti kui tahame ökosüsteeme kaitsta või orgaaniliselt majandada.

UZH/AlphaGalileo/Uudistaja


Uurijad tõmbavad Hangasjärvi põhjast välja subfossiilse puutüve (foto: Salla Hannu Herva / AlphaGalieo)

Rooma-aegne ebaharilikult külm periood tõi Euraasiasse nälja ja haigused

Soome loodusmuuseumi kronoloogialabori ja Soome loodusvarade instituudi Luke ühisprojekt, mille tulemused on avaldatud rahvusvahelises sariväljaandes Scientific Reports, tegi kindlaks, et 6. sajandi keskpaigas valitses vulkaanipursete tõttu Euraasias sombune ja külm ilm.

Aastad 536 ja 541–544 olid siinsetele inimestele väga rasked, sest päikesevalgust nappis. Fotosünteesist sõltuvate taimede kasv jäi kiduma, nii ei jätkunud toitu inimestele ega loomadele. Päikesepaistest oleneb ka organismi võime toota D-vitamiini; selle vajaku tõttu muutusid inimesed haigustele vastuvõtlikuks. Kogu põhjapoolkera haaranud kliimahälbe põhjus oli sari vulkaanipurskeid, mille tõttu õhku paiskunud aerosoolid ei lasknud pikka aega päikesevalgust maale.

Uurimus põhineb dendrokronoloogial, ajaskaala uurimisel puude aastarõngaste järgi. Subfossiilsetes puutüvedes, mida kõige sagedamini leitakse väikestest järvedest, saab aastarõngaid kindlaks teha üle 7600-aastases ajaskaalas. Luke on näidiseid sellistest tüvedest kogunud ja salvestanud alates 1990. aastatest. Aastarõngaste kalender on tähtis kliimamuutuste tõend.

Kronoloogialaboris uuriti ka näidistes sisalduva süsiniku isotoopkoostist, mis peegeldab fotosünteesi ja annab selle kaudu omakorda ettekujutuse päikesekiirguse hulgast, mis oli ühel või teisel ajajärgul kättesaadav. Uuringu põhjal oli päikest eriti vähe 536. aastal ja vahemikus 541–544.

Just tol ajal jõudis Rooma impeeriumi aladele bakteri Yersinia pestis põhjustatud muhkkatk. 542. aastal puhkenud epideemia tõttu hukkus ligi pool või isegi üle selle Bütsantsi elanikest. Edasi tungis katk Euroopasse alates Vahemere maadest kuni lausa Põhja-Soomeni välja ja viis siit ilmast kümneid miljoneid inimesi.

Soome akadeemia rahastatud projektis osalesid peale Helsingi ülikooli ja Luke ka Ida-Soome ülikool, Soome meteoroloogiainstituut, Soome geoloogiaamet ja Turu ülikool.

Helsingi ülikool / AlphaGalileo / Uudistaja

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


Toimetanud Katre Palo


Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil katre.palo@loodusajakiri.ee


Eesti Looduse fotovõistluse lõpetamisele ja näituse avamisele

30. novembril kell 14 Tallinna teletornis (Kloostrimetsa tee 58A, vt http://www.teletorn.ee/) on oodatud kõiki huvilised.

Alustuseks kuulame Ingmar Muusikuse ettekannet “Kuidas saada lind pildile?”. Siis vaatame Eesti Looduse 17. fotovõistlusele saadetud paremaid pilte ja õnnitleme esile tõstetud fotode autoreid. Musitseerib Tõun.

Samas avatakse Eesti Looduse 2013–2016. aastate fotovõistluste pildivaliku näituse avamine. Näitus jääb teletornis avatuks 30. aprillini 2017.

Üritus on tasuta ja kestab kuni kolm tundi.