Uudistaja 11.04.2018

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


Ilmunud on Eesti Metsa kevadnumber, metsakahjude eriväljaanne

Eesti Metsa kevadnumber on keskendunud metsakahjudele. Seda eelkõige inimlikust vaatevinklist hinnates, sest inimese arvates tekib kahju ikka siis, kui tema metsa väärtus kahaneb. Olgu põhjuseks kas tuli, torm, ulukid, haigused või liigniiskus.

Aga nagu ikka on igal asjal kaks poolt ning teisest küljest vaadeldes selgub, et tuli, üleujutus või torm võib paljudele liikidele tähendada uute elupaikade teket.

Vivika Veski oma kirjutises näiteks arutlebki, kas suurenev niiskus kahjustab metsa. Ühtlasi tuleb juttu sügavatest väljaveorööbastest, mis lankidel sageli silma riivavad.

Põhjalik artikkel käsitleb juurepessu. Ehkki metsakaitseekspertiiside põhjal tuleb kahjustusi aastas ilmsiks suhteliselt vähe, on tegelik levik umbes kümme korda suurem. Mida siis ikkagi ette võtta, et pessu levikut ära hoida?

Metsapõlengud – eks need ole ju alati väga silmatorkavad kahjustused – on lausa kolme artikli teema. Ühes kirjutises on vaatluse all põlengud saja aasta vältel; selgub, et punane kukk on meie metsades olnud küllaltki sage külaline.

Kuna aastakümnete jooksul on eriliselt tuld ligi tõmmanud Vihterpalu, siis käsitleb kaks artiklit just sealseid põlenguid. Kunagine metsaülem Mart Erik meenutab, kuidas ta 1982. aastal tule levikule vastutule tegemisega piiri pani. Endine metsaameti peadirektori asetäitja Veljo Kütt kirjeldab 1992. aasta põlengut, mille kustutamiseks kulus lausa kaks nädalat. Paljuski oli põhjus selles, et noores Eesti riigis reorganiseeriti ametkondi ning polnud selge, kes mille eest vastutab. Kuid ka ilmastikuoludel oli oma roll.

Torm on kõne all kahes kirjutises. Toivo Meikar vaatab ajas tagasi ja tõdeb, et kuni 20. sajandi alguseni oli tuulemurde metsas vähe, kuid siis muutusid need üha aktuaalsemaks.

Viio Aitsam annab põhjaliku ülevaate tormist ja sellega kaasnevast ning jagab ühtlasi soovitusi, kuidas metsa tormikindlamaks muuta.

Sellest, mida põdrad meie metsades korda saadavad, kirjutab Ain Alvela.

Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia töörühm on võtnud metsakahjustused vaatluse alla teisest vaatevinklist, kirjeldades, kuidas üks või teine metsakahjustus ehk häiring liikide levikut mõjutab. Võtkem kasvõi näiteks kopra üleujutused, mis loovad häid elupaiku konnadele. Rääkimata näiteks samblikust, mis asustab vaid põlenud mändide koort.

Samalaadsest mõttest on kantud Karl Adami kirjutis lindudest, kes asustavad surnud puid.

Siiski ei pajata kõik kevadnumbri artiklid metsakahjudest. Kalle Karoles jätkab maailma metsade teemal, seekord on vaatluse all Euroopa metsad. Loodusemees Vahur Sepp aga tutvustab lähemalt aasta looma ilvest.


Eesti Looduse kaaneteema on hundid Euroopas

Eesti Looduse aprillinumbri avakirjutise autorid on TÜ terioloogid Maris Hindrikson ja Urmas Saarma, kes annavad artiklis ülevaate Euroopa hundipopulatsioonide seisundist. Üha rohkem on uurijail võimalik kasutada geneetilisi meetodeid, mida kombineeritakse klassikaliste loodusvaatlustega. Laias laastus võib öelda, et soel läheb Euroopas küllaltki hästi, nii et mõnessegi vahepeal hundita jäänud kanti on ta naasnud, aga endist viisi on tegemist liigiga, kelle suhtes inimestel on palju hirme ja eelarvamusi. Oma noorpõlvemälestustest kriimsilmahirmu kohta kirjutab Eesti puuviljasordiaretuse grand old man Kalju Kask. 

Uku Paal on väga põhjalikult ette võtnud urvalinnu ja selgitab, kuidas eristada Eestis kohatavaid urvalinnuliike, selgituste juures on rohkesti häid fotosid, mis võivad kohati küllaltki keerulist määramistööd kindlasti hõlbustada.

Rainer Kurbel ja Toomas Hirse kirjutavad Eestile uuest orhideetaksonist väikeselehisest neiuvaibast, Kadri Aller Eesti talguliste retkest appi Valgevene kolleegidele ning Indrek Sell ja Kadri Runnel aasta seenest tuletaelast. Rubriigis „Sada rida Eesti loodusest“ saab seekord sõna Jaan Kaplinski, intervjuus on toimetaja Katre Palo küsitlenud TÜ loodusgeograafia professorit Ülo Manderit.

Killu Tamm tutvustab Võhandu jõe äärset matkarada, Hendrik Relve kutsub seekord Amazonase selvasse, Heldur Sander kirjutab Mäksa hiietammest. Veel on aprillinumbris artiklid Kooraste metsast (Juhani Püttsepp), küüslaugust (Triin Nõu) ja nakrapuu seemnetest ehk India pähklitest (Ülar Allas). Muidugi ei puudu Tiit Kändleri kirjutis rubriigis „Mätta otsast“, raamatuülevaade ega väiksemate lugudega tavarubriigid; paraku on ajakirjas jälle ka üks järelehüüe, seekord fütopatogeensete seente uurijale Harry Karisele (1930–2018).

Eesti Looduse aprillinumbriga on tasuta kaasas Eesti Metsa kevadnumber.

 


LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


Allikas: Vikipeedia

Sobiv aeg tellida Loodusajakirja väljaandeid

Kogu aprillikuu jooksul saab ajakirju Eesti Loodus, Eesti Mets ja Horisont tellida vähemalt 30% tavahinnast soodsamalt. Soodustus kehtib kõigile. Meie ajakirjad leiab nüüd ajakirjanduse tellimiskeskkonnast www.tellimine.ee. Alates aprillist tegeleb nende ajakirjade tellimuste vastuvõtu, arvelduse ja haldamisega meie uus partner AS Express Post.

Ajakirju saab edaspidi tellida veebilehelt www.tellimine.ee või telefonitsi 617 7717. Ajakirjade värskeid ja vanemaid üksiknumbreid nii paber- kui ka digikujul, raamatuid, heliplaate jm saab endiselt osta meie e-poest www.loodusajakiri.ee/pood.

Küsi lisateavet Riho Kinksilt e-aadressil riho.kinks@loodusajakiri.ee või telefonitsi 508 6690.


Kust leida Loodusajakirja Maamessil (allikas: maamess.ee)

Loodusajakiri Maamessil

Ka tänavu osaleb Loodusajakiri Maamessil (siia link www.maamess.ee), mis toimub 19.–21. aprillil Tartu Näituste messikeskuses. Meid leiab toidumessi hallist (D-hall) boksist nr D-17. Messil saab osta soodushinnaga meie ajakirju, raamatuid ja heliplaate, aga ka loodusteemalisi mänge, värviraamatuid, rinnamärke jm. Meie ajakirjade tellimusi saab kohapeal vormistada eriti soodsa hinnaga või võita hoopis loteriil.


 


 Allikas: loodusajakiri.ee

Linnulaulud selgeks!

Peagi jõuab kätte lindude kevadrände kõrgaeg, sestap on just õige aeg õppida linnuhääli ja -laule. Suurepäraseks abiks on Loodusajakirja välja antud CD-plaadid.

„Laululinnurahvas“ on kõige täielikum Eestis välja antud laululindude häälte kogumik, mis hõlmab peaaegu kõiki meie laululinde (plaadile on salvestatud häälitsused 80 liigilt). Plaadilt „Merelinnurahvas“ leiab 33 rannikul elava linnuliigi laulu ja häälitsused. „Hääled öös“ tutvustab Eesti looduse ööhääli, millest enamik on lindude tekitatud, kuid plaadilt leiab näiteks ka hundi ulgumise ja ritsikate sirina. Palju linnuliike on esindatud ka plaadil „Eesti looduse helimaastikud“.

Plaate saab osta meie e-poest www.loodusajakiri.ee/pood ning Tallinna ja Tartu kontorist (https://www.loodusajakiri.ee/loodusajakiri-mtu/kontakt/).


Allikas: elmar.postimees.ee

Loodusajakirjad raadio Elmar saates „Maailmamix“

Raadios Elmar iga pühapäev kell 15–17 eetrisse minevas saates „Maailmamix“ on aprilliski igas saates üks lõik teemadel, millest on kirjutanud Loodusajakirja väljaanded.

1. aprillil rääkis TÜ looduskaitsebioloogia töörühma teadur Kadri Runnel sellest, kuidas metsapõlengud, tormimurd ja isegi lageraie võib metsade elurikkust suurendada. Põhjalikku artiklit samal teemal saab lugeda Eesti Metsa kevadnumbrist.

8. aprilli saates kõneles TÜ terioloogiaõppetooli teadur ja huntide geneetika uurija Maris Hindrikson sellest, kuidas käib huntide käpp Euroopas, kui liikuvad on hundid ja miks ei ole hea, kui hunt koeraga pojad saab. Hundipopulatsioonide seisundit Euroopas käsitleb pikem artikkel Eesti Looduse aprillinumbris.

15. aprillil saab sõna üks Horisondi kevadnumbri autoreid, Tallinna ülikooli baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor Ulrike Plath. Juttu tuleb müüdist, et eestlased on eriti loomasõbralik rahvas, ent baltisakslaste kirjeldused ei toeta seda. Räägitakse ka Riia 19. sajandi kodututest ja nende koertest. Kuna baltisakslase stereotüüp on kuri mõisnik, antakse paar lugemissoovitust neile, kes tahaksid baltisaksa kultuuriga tuttavamaks saada.

22. aprillil räägib mükoloog Indrek Sell aasta seenest tuletaelast (artikkel EL aprillinumbris) ja 29. aprillil metsateadlane Kalle Karoles maailma metsanduse suundadest (kirjutised Eesti Metsa kahes viimases numbris).

Kõiki „Maailmamixi“ lõike saab järelkuulata raadio Elmar taskuhäälingu kaudu.


 


Eesti Metsa värskest numbrist annab homme Kuku raadios ülevaate peatoimetaja Kristiina Viiron (foto: Melissa Viiron)

Loodusajakirja saated Kuku raadios

on eetris neljapäeviti pärast kella kümnest uudistesaadet.

29. märtsil tutvustasid Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt ja saatejuht Toomas Jüriado Horisondi märtsi-aprillinumbrit. Veidi pikemalt oli juttu intervjuust androloog Margus Punabiga, ajalookultuuri dotsendi Linda Kaljundi kirjutisest vanade seinapiltide kohta, astrofüüsik Antti Tamme artiklist „Tumeaine meis ja meie ümber“, aga ka näiteks sellest, miks kukk valjult kiredes kurdiks ei jää, millal ja kus tekkis loomakaitseliikumine ning veel mõnest teemast.

5. märtsi saates oli intervjuu meie tuntud mereajaloo uurija Vello Mässiga, teemaks allveelaeva Kalev kadumise ja otsimise mõistatused. Mäss on sellest kirjutanud Horisondi märtsi-aprillinumbris.

Homme, 12. aprillil lehitsevad ajakirja Eesti Mets peatoimetaja Kristiina Viiron ja Toomas Jüriado Eesti Metsa kevadnumbrit, mis on seekord tervenisti metsakahjude eriväljaanne. Saate esimeses pooles tuleb juttu liigsest veest ja raskemasinate jälgedest metsas, juurepessust ja metsatulekahjudest. Teise saatepoole teemad on tormituulte mõju metsale ja põdrakahjustused, aga ka see, et need looduslikud häiringud loovad paljudele liikidele uusi elupaiku. Veel saab üht-teist teada aasta loomast ilvesest ja Euroopa metsadest.

19. aprilli saates vaatavad toimetaja Helen Külvik ja Toomas Jüriado üle aprillikuu Eesti Looduse.

Kuku raadio saateid saab järelkuulata nii Kuku taskuhäälingu kui ka Loodusajakirja kodulehe kaudu.

EESTI UUDISED


Mullu pälvis Eerik Kumari looduskaitsepreemia loodusuurija ja -kaitsja Agu Leivits (foto: Herdis Fridolin / keskkonnaministeerium)

Esitage Kumari looduskaitsepreemia ja looduskaitsemärkide kandidaate

Keskkonnaministeerium kutsub esitama 17. aprillini ettepanekuid kandidaatide kohta, kes võiksid saada Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitsemärgid.

„Eesti looduskaitset on läbi aegade kandnud isiksused, kel on olnud kindel visioon looduskaitsest ning tahe seda ellu viia. Nende tegevust on hinnatud ja tunnustatud juba pea 80 aastat – nii anti Eesti Vabariigi esimesed looduskaitsemärgid välja aastal 1940. Tunnustades meie loodushoidjate tööd, räägime ühtlasi ka meie loodusest, selle olukorrast ning hetkeseisust,“ kirjeldas keskkonnaministeeriumi loodusvaldkonna nõunik Hanno Zingel tunnustamise tähtsust.

Eerik Kumari looduskaitsepreemiaga tunnustatakse kodanikke, kes on pikka aega silmapaistvalt uurinud looduslikke kooslusi, haruldasi liike või looduse üksikobjekte ja korraldanud nende kaitset ning levitanud looduskaitseteadmisi. Preemiat on välja antud 1989. aastast ning alates 2010. aastast antakse selle saajale ka looduskaitse kuldmärk. Preemia suurus on 5000 eurot.

Eesti looduskaitsemärk on tunnustus inimestele, kellel on suuri teeneid looduse uurija, loodusteadmiste levitaja ja looduskaitse arendajana nii Eestis kui ka maailmas. Looduskaitse hõbemärke on antud alates 2011. aastast, nüüdseks on tunnustusena jagatud 42 märki.

Ettepanekud, kus peab olema vabas vormis esitatud ülevaade kandidaadi looduskaitsetegevusest, palutakse saata keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonda hiljemalt 17. aprilliks aadressil Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või e-posti teel keskkonnaministeerium@envir.ee.

Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja looduskaitsemärkide laureaadid kuulutatakse välja mais looduskaitsekuu avamisel.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja


Emajõgi on Tartus ammu jäävaba, aga Anne kanalil (tagaplaanil) oli nädalavahetusel jääkiht peal. Laupäeval suutis see vist kanda veel ainult kajakaid (foto: Toomas Jüriado)

Jääle minek on keelatud

Päästeameti peadirektori käskkirja järgi on alates 3. aprillist kehtinud siseveekogudel üle-eestiline jääle mineku keeld. Keelu eesmärk on hoida ära veeõnnetusi, säästa inimelusid ja kutsuda inimesi turvaliselt käituma.

„Varasemad kogemused näitavad, et kevadel jää sulamisega esineb eeskätt probleeme kaluritega, kes päästjate keeldu eirama kipuvad. Käesoleval aastal on kalastamise käigus hukkunud kaks inimest,“ rääkis päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala. Päästeamet tuletab meelde, et kui eiratakse jääle mineku keeldu ja päästjate korraldust jäält lahkuda, võivad päästjad kutsuda sündmuskohale politsei, kes algatab väärteomenetluse.

Päästeamet/Uudistaja


Keskkonnaministeeriumi tellimusel on keskkonnakasutuse analüüsi teinud osaühing Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (allikas: www.environment.ee)

Riik annab keskkonnakasutusele rahalise hinnangu

Valminud on Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahalise hindamise esimese etapi analüüs, mida tutvustati 28. märtsil rahvusraamatukogus. Sellega on tehtud esimene osa uuringust, mis võimaldab meie keskkonnakasutusele määrata hinna.

Keskkonnaministeerium soovib riigis saavutada olukorra, kus keskkonna-, majandus- ja sotsiaalpoliitiliste otsuste tegemisel arvestatakse keskkonnakasutuse mõjudega. Välismõjudeks nimetatakse selliseid mõjusid, mille kulud jäävad teiste, mitte nende tekitaja kanda. Keskkonnakasutuse välismõjudena analüüsitakse näiteks saasteainete heidet välisõhku, ebameeldivat lõhna, müra, vibratsiooni, saasteainete heidet vette ja mulda, veekasutust, veekogude paisutamist ja tõkestamist ning maa hõivamist. Uuringu käigus on valminud ka kaardirakendus, mis võimaldab inimestel vaadata eelmainitud mõjude ulatust Eestis (vaata https://bit.ly/2qhiejA). Keskkonna välismõjude rahalise hindamise analüüsi esimene etapp on esimene osa nende rahalisest hindamisest.

Uuringu leiate võrgupaigast www.environment.ee/ee/vmh/.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja


Rukki kanal paikneb Rukkirahust põhja pool ning on tähistatud punaste ja roheliste poidega (foto: Toomas Jüriado)

Rukki kanali põhja võib siluda kuni mai alguseni

Et laevaühendus Hiiumaaga paremini sujuks, tuleks Rukki kanali põhja siluda, ent töö tuleb ära teha enne mai algust.

Rukki kanali põhja laevaliikluse tagajärjel tekkinud settekuhjade tasandamine ei nõua keskkonnaminister Siim Kiisleri kinnitusel veeluba, sest selle töö käigus pinnast ümber ei paigutata. Ent see töö tuleb ära teha lähinädalatel, sest peagi algab kalade kudemisaeg. Kanalit süvendades tuleb eemaldada pinnast ja seda ümber paigutada, kuid kalade kudeajal seda teha ei tohi. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin selgitas, et süvendustööd tekitavad veesambas hõljumit, mis kalamarjale settides ei lase sel kooruda, ja mari hukkub. „Kui maimudel ka õnnestub kooruda, siis on nad elu algusfaasis väga vähese liikumisvõimega ega suuda heljumis toituda ning surevad nälga,“ nentis Märtin. „Seega jääksid kalavarud selles piirkonnas tänavu suure tõenäosusega täienemata.“

Rukki kanalis ja selle ümbruses käivad kudemas peamiselt räim ja tuulehaug, vähemal määral ka ahven.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja


Uudishimulik ja nutikas hakk. Linnalindudega kaasnevaid probleeme aitab ennetada nii hoonete hooldamine kui ka avaliku ruumi heakord (foto: Tõnu Talvi / keskkonnaamet)

Konflikte linnalindude ja -loomadega saab vältida

Kinnisvara haldavatel isikutel on käes sobilik aeg ennetada või tunduvalt vähendada peagi majakatustel ja hoonete juures elavate lindude ja loomadega kaasnevaid probleeme.

Mitmeid linde, aga ka näiteks rebaseid ja kährikuid, meelitavad linna head toitumisvõimalused (lisasöötmine, laokil jäätmemajandus, lemmikloomade toit), vaenlaste vähesus ja soodsad pesitsusolud. Linnas inimese vahetus naabruses pesitsema asunud lindude, näiteks vareste, kajakate, hakkide, kodutuvide ja piiritajatega kaasnevad sageli inimeste ja lindude vahelised konfliktid. Linnas elavad väikekiskjad võivad levitada inimesele ja lemmikloomadele ohtlikke haigusi ja parasiite. Seetõttu on paras aeg majaomanikele meelde tuletada, et enne ulatuslikumat pesitsus- ja sigimisperioodi on viimane aeg ennetada linna asunud liikidega kaasnevaid probleeme.

Selleks et linnud ei asuks pesitsema ja püsivalt elama katustel, pööningutel, räästaalustes, rõdudel, keldrites, laoplatsidel ja mujal mittesoovitavates kohtades, tuleks lindude-loomade juurdepääs tõkestada või neid kohti varakevadel regulaarselt kontrollida ja hooldada. Juba hiljem, sigimisajal, on linde-loomi ebaeetiline häirida ja see on ka seadusega keelatud. Esimesena hakkavad linnades pesitsema märtsis künnivaresed ja hakid ning viimasena mai lõpus piiritajad.

Ka siis, kui kavandatakse hoonete ulatuslikumaid ehitus- ja remonditöid, peaks varakult arvestama probleemidega, mis võivad hiljem kaasneda lindudega. Samuti tuleb vältida metsloomade ja lindude lisasöötmist ning korrastada prügimajandus, et nad ei pääseks toidujäätmetele ligi.

Keskkonnaamet/Uudistaja


Jäätmekonteinerid Tartu Annelinna keskuse juures (foto: Toomas Jüriado)

Tootjavastutusorganisatsioonid on alustanud koostööd

Kuus Eesti tootjavastutusorganisatsiooni ja taaskasutusportaali kuhuviia.ee tegijad sõlmisid 2. aprillil esimese ühistegevuse lepingu, mis aitab kogu riigis muuta paremaks teavituse taaskasutuse kohta.

Kolmeaastase lepingu siht on toetada portaali kuhuviia.ee tegevust ja rahastada selle arendusi. Esimese ühistöö viljana demonstreeriti infoportaali kuhuviia.ee kaardirakendust.

Infoportaal kuhuviia.ee on sihtasutuse Things kaardirakendus, mille kaudu saab infot, kuidas ja kus vabaneda mittevajalikest asjadest (vanad riided, elektroonika, mööbel, lambid, nõud) või taaskasutatavatest jäätmetest (pakend, vanapaber, ehitusmaterjalid jms). Veebikeskkonnas kuhuviia.ee kuvatakse kasutajale sekundite jooksul just temale lähimad konteinerid, taarapunktid, jäätmejaamad ja taaskasutuskeskused. Samuti saab teada, kuidas ebavajalikest asjadest/jäätmetest kõige keskkonnateadlikumalt vabaneda. Ühtlasi näeb kasutaja soovi korral ka kiireimat teekonda oma asukohast valitud jäätmekäitluspunktini. Portaal kuhuviia.ee pälvis 2014. aasta keskkonnateo auhinna.

Sihtasutusega Things lepingu sõlminud kuus tootjavastutusorganisatsiooni on MTÜ-d Eesti elektri- ja elektroonikaseadmete ringlus (EES-Ringlus) ja Eesti taaskasutusorganisatsioon (ETO) ning osaühingud Eesti pakendiringlus, Eesti pandipakend, Ekogaisma Eesti ja Tootjavastutusorganisatsioon (TVO). Loodetavasti jõuab põletusahju või prügimäele edaspidi praegusest vähem asju, mida saaks veel kasutada või mille materjalist toota uusi tooteid.

In Nomine / Uudistaja


Eelmise sõnumi fotol jäädvustatud jäätmekonteinereist parempoolne on kõige uuem: tekstiilikonteiner (foto: Toomas Jüriado)

Tartusse on paigaldatud tekstiilikonteinerid

28. märtsil paigaldati Tartu linna kaheksa konteinerit kasutatud riiete kogumiseks. Nende soetust toetas KIK ning neid hoiab korras ja tühjendab taaskasutus- ja heategevusorganisatsioon Humana.

Konteineritesse võib panna puhtaid tekstiilesemeid: rõivaid, kardinaid, voodipesu jms, samuti kasutatud jalatseid, kotte, vöösid ja mänguasju. Konteineritesse ei tohi panna õli ja muude kemikaalidega määrdunud riideid, katkisi jalatseid ja mänguasju, elektroonikat ega raamatuid. Kemikaalidega kahjustatud tekstiili, tarvituskõlbmatute jalatsite ja mänguasjade ümbertöötamist ei võimalda senised tehnoloogiad. Elektroonika ja paberi jaoks on olemas eraldi kogumiskonteinerid.

Kõik konteinerisse toodud esemed jõuavad Humana sortimiskeskusesse, kus need sorditakse. Kandmiskõlblikud rõivad jõuavad kas Humana kauplustesse või annetustena partnerorganisatsioonidele Mosambiigis, Angolas, Malawis ja Zambias. Esemed, mis ei ole kandmiskõlblikud, suunatakse ümbertöötusse.

Riided palutakse konteineritesse panna kinnistes kottides, et need konteineri tühjendamise ajal ei määrduks.

Tartu linnavalitsus / Uudistaja


  

Peale tavapärase esimese päeva ümbriku on mõlema margiga antud välja maksimumkaart (allikas: pood.omniva.ee)

Uued postmargid: aasta lind ja uurimislaev Mare

Järjestikku juba 18. mark aasta linnuga tuli käibele 29. märtsil; seekord on sellel teadagi metsis. 5. aprillil ilmus mark Eesti meremuuseumi uurimislaeva Mare valmimise 50. aastapäeva puhul.

Aasta linnu margi nimiväärtus vastab nagu ikka margi riigisisese lihtkirja tariifile: 65 senti. Ka margi kunstnik on ikka sama: alates 2003. aasta harakamargist on neid kujundanud Vladimir Taiger. Marke on trükitud 40 000 tükki. Nagu ikka on margi esimese päeva ümbrikul Eesti ornitoloogiaühingu logo; ühing on Eesti aasta lindu valinud alates 1995. aastast.

Ka uurimislaeva Mare aastapäevamark on 65-sendiline, seda on trükitud 50 000. Sellegi margi kujundaja on margikogujaile hästi tuntud ja kõrgelt hinnatud: meremuuseumi kunstnik Roman Matkiewicz, kelle loodud täpne ja detailirohke tuletornide sari on peaaegu sama populaarne kui aasta lindude seeria.

Eesti esimene ja senini ainus merearheoloogia sihtotstarbeline uurimislaev Mare, mille töödest on ka Loodusajakirja väljaanded korduvalt kirjutanud, ehitati 1968. aastal Marimaal Zvenigovo laevatehases MSTB tüüpi kalatraaleriks. Traalerit kasutas kuni 1982. aastani kalurikolhoos Pärnu Kalur. Eesti meremuuseum omandas laeva 1982. aasta sügisel ning see kohandati Miiduranna laevaremondibaasis ümber allveeuuringuteks ja seati meremuuseumi allveearheoloogia klubi Vikaar tarbeks Mare nime all töökorda.

Omniva margitutvustuses on kirjas, et „tänaseks pensionile jäänud teeneka uurimislaeva kapten oli tuntud teadur ja allveearheoloog Vello Mäss“, ent äsjasel kohtumisel Vello Mässiga jäi tänase Uudistaja toimetajal mulje, et võib-olla läheb Mare merele ka edaspidi.

Omniva/Uudistaja


Ornitoloogiaühingu kontor on Tartus Veski 4 (foto: Toomas Jüriado)

Ornitoloogiaühing sai uue ingliskeelse nime

Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) pidas laupäeval, 7. aprillil, Tartus Dorpati konverentsikeskuses üldkoosoleku, mille kavas oli muuta mõnes osas põhikirja, valida uus nõukogu ja auliikmed.

Põhikirjamuutustest on üldsusele kindlasti olulisim ingliskeelse nime muutus. Paljude teiste linnuorganisatsioonide ühenduse BirdLife International liikmete eeskujul võeti uueks nimeks BirdLife Estonia. Uus nimi annab ühese vihje, et EOÜ on selle suure ja mõjuka liidu liikmesorganisatsioon.

11-liikmelisse juhatusse valiti Arne Ader, Antti Karlin, Triin Leetmaa, Leho Luigujõe, Olev Lüütsepp, Riho Marja, Marko Mägi, Renno Nellis, Peeter Raudsepp, Elle-Mari Talivee ja Aarne Tuule.

Auliikmeteks nimetati linnupärimuse uurija, EOÜ linnunimetuste komisjoni liige folklorist Mall Hiiemäe, ornitoloog Ene Viht, kes on ikka aega väga põhjalikult tegelnud metsakanalistega, ja kunagine EOÜ projektijuht, loodusajakirjanik Toomas Jüriado. Üldkoosolekul tunnustati Andres Kalameest väga pikaajalise töö eest EOÜ juhtimisel ja arendamisel 21 aasta jooksul.

Pärast üldkoosolekut esitleti samas ornitoloogiaühingu vast valminud esinduslikku trükist „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“.

EOÜ/Uudistaja

 TASUB OSALEDA


 


Rahva lemmikuna sai mullu Keskkonnakäpa Kohtla-Järve lasteaed Lepatriinu (foto: lepatriinu.eu)

Keskkonnaministeerium kutsub Keskkonnakäppa püüdma

Keskkonnaministeerium kutsub kõiki haridusasutusi ja keskkonnahariduse organisatsioone osalema Keskkonnakäpa konkursil. Kandideerida saab 2.–29. aprillil; žürii valib esitatute seast laureaadid, samuti valitakse rahvahääletusel 7.–20. mail rahva lemmikud.

Kandideerimisel on aluseks viis rühma (lasteaed, õpilasrühm/klass, õpetaja, kool ning keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon) ja viis kategooriat (tubli tegutseja, tark tarbija, õnnelik õppija, kogukonna kaasaja ja innukas innovaator). Innuka innovaatori tiitel on eritunnustus, mis antakse tegevuste eest, mille käigus on keskkonnateemasid käsitledes leitud uudseid/leidlikke lahendusi, olgu selleks põiming eri ainevaldkondade vahel, keskkonnahoidlikkust edendavad uuringud, vaatlused, leiutised, kampaaniad, koostöö lastevanemate ja ettevõtetega jms.

Kandidaate saab esitada 29. aprilli südaööni konkursi kodulehel asuva ankeedi kaudu (www.keskkonnakäpp.ee/ankeet).

Võitjad kuulutatakse välja juuni alguses pidulikul tänuüritusel. Nelja aastaga on konkursile esitatud keskmiselt 115 projekti aastas, kokku on välja antud 103 tunnustust ehk Keskkonnakäppa.


Allikas: keskkonnaagentuur

Kingime Eesti Vabariigile 100 loodusvaatlust!

Keskkonnaagentuur ja Eesti looduseuurijate selts kutsuvad Eesti elanikke tähistama vabariigi 100. sünnipäeva, viibides looduses ja registreerides seal aset leidnud kohtumisi.

Eesmärk on, et iga osaleja kingiks Eestile 100 eri liigi vaatlust. Selleks tuleb teha looduses vabalt elavate liikide vaatlusi ja registreerida need 10. aprillist 15. septembrini loodusvaatluste andmebaasis (http://lva.eelis.ee). Registreerimiseks saab kasutada andmebaasi veebilehte või spetsiaalset tasuta alla laetavat LVA nutirakendust.

Osaleda võib nii üksikisikuna kui ka rühmana (5–30 liiget). Viimasel juhul tuleb saada 100 liigi vaatlust kokku rühma peale. Osaledes üksikisikuna, tuleb pärast 10. aprilli hakata sisestama vaatlusi loodusvaatluste andmebaasi. Kui soovitakse osaleda rühmana, tuleb peale vaatluste registreerimise registreerida ka rühm, selleks tuleb kirjutada kuni 10. maini e-kiri aadressil reigo.roasto@envir.ee. Kirjas peab olema soov osaleda rühmana ja rühmaliikmete nimed. NB! Rühma liige ei saa samal ajal osaleda individuaalselt.

Iga liigi vaatlus annab osalejale ühe punkti, 2018. aasta liigid, rahvusliigid ning I ja II kaitsekategooria liigid aga kaks punkti. Kokku tuleb vaatlusperioodi jooksul, s.t 10. aprillist 15. septembrini koguda 100 punkti. See tagab võimaluse osaleda sügisel tunnustamisel ja auhinnaloosis.

Vaata täpsemalt http://lva.eelis.ee.

Ürituse õnnestumisse panustavad ka keskkonnaministeerium, keskkonnaamet, tervise arengu instituut ja SA Eesti Terviserajad.


Allikas: www.eoy.ee

Metsisekaamera vahendusel saab jälgida salapärast metsisemängu

Tänavuse aasta linnu metsise kevadine mänguperiood on alanud ning nüüdsest saavad kõik loodushuvilised Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) metsisekaamera vahendusel sellest osa.

Metsisekaamera paikneb Võrumaa rabamännikus asuval metsiste mänguplatsil. Kuna metsiste mänguplats hõlmab suurt ala, on kasutatud kaamerat, mida moderaator saab liigutada, kallutada ja suumida. Põhjalikumalt saab metsisekaamerast lugeda metsise kodulehelt https://www.eoy.ee/metsis/veebikaamera.

Metsisekaamera ülekanne saab teoks koostöös Kotkaklubi, EENET-i ja Looduskalendri portaaliga, aasta linnu projekti toetab KIK.

EOÜ ootab endiselt infot ka hullude metsiste kohta, kes ei karda inimest, tikuvad aeda ja võivad isegi rünnata. Selleks palutakse vaatlused sisestada kaardirakendusse https://www.eoy.ee/metsis/osale/?c=vaatlused.


Allikas: www.loodusegakoos.ee

Juba 17. RMK interaktiivne metsaviktoriin

Eesti koolidele algas eile, 10. aprillil, ja kestab kuni 9. maini. Viktoriinis esitatakse küsimusi metsanduse, looduskaitse, taime- ja loomaliikide ning muude metsatarkuste teemal. Lähemalt tehakse tutvust ka aasta linnu, aasta looma, aasta liblika, aasta orhidee, aasta seene, aasta sambla ja aasta mullaga. Õpetajatele annab metsaviktoriin hea võimaluse mitmekesistada loodusõpet, ja õpilased saavad vastuste otsimise käigus oma teadmisi täiendada. Metsaviktoriinist saab osa võtta klasside kaupa, kuigi iga õpilane vastab küsimustele iseseisvalt. Täpsema teabe leiab võrgupaigast http://www.loodusegakoos.ee/metsakool/metsaviktoriin.


Allikas: www.natmuseum.ut.ee

Putukaviktoriin 6.–12. klassidele

toimub 19. aprillil kell 10–14 veebikeskkonnas http://loodusheli.ee/ET/viktoriinid/. Viktoriini korraldavad TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed.

Küsimusi esitatakse putukate mitmekesisuse ja eluviisi, liikide ning nende tunnuste kohta. Osalejad peavad tundma putukaid välimuse järgi ja nende hääli ning oskama vastata kirjanduse põhjal koostatud küsimustele.

Vaata lähemalt http://www.natmuseum.ut.ee/et/content/putukaviktoriin.


Allikas: ecolchange.emu.ee

XIII Eesti ökoloogiakonverents

„Ökoloogiateadus globaalselt muutuvas maalimas“ peetakse 20. aprillil Tartus Dorpati konverentsikeskuse Struwe saalis.

Järjekordse ökoloogiakonverentsi keskmes on lai palett ökoloogiauuringuid Eestis ning nende seos ühiskonnale oluliste probleemidega, mis vajavad lahendamist. Teaduslikud ettekanded pakuvad uut infot teadlastele/õppejõududele, ametnikele, õpetajatele ja (üli)õpilastele. Konverentsi korraldab Eesti ökoloogiakogu koostöös teaduse tippkeskusega EcolChange.

Teavet saab veebilehelt ecolchange.emu.ee/xiii-okoloogiakonverents/, samas saab ka registreeruda 13. aprillini.


 

Allikas: www.ev100.ee

Tänavune õpilaste teadusfestival

toimub 12. aprillil kell 10–18 ja 13. aprillil kell 10–13 Tartus ERM-is.

Õpilaste teadusfestival toob kokku ligi 150 õpilast, kes tutvustavad oma teadustööd; parimad lähevad Eestit esindama rahvusvahelistele võistlustele. Teadusfestival inspireerib paljusid noori, kellel on uurimistöö alles käsil.

Festivalile pääseb tasuta, täpsemat teavet programmi ja töötubade kohta leiab võrgupaigast http://www.etag.ee/tegevused/teadpop/opilaste-teadusfestival/.

ERM-is on festivali ajal näituste piletid soodushindadega.


Noorte suvepäevad 1971, Loksa bussijaam (Allikas: Tiiu Viljasaare fotokogu / keskkonnaamet)

Lahemaal peetakse seminar XX sajandi arhitektuurist

Keskkonnaamet, muinsuskaitseamet, Eesti kunstiakadeemia ja ICOMOS Eesti kutsuvad 19. aprillil Loksa laevatehasesse ühisseminarile „XX sajandi arhitektuur“. Nõnda tähistatakse Euroopa kultuuripärandi aastat, muinsuskaitsekuu algust ja sajandit Eesti arhitektuuris.

Esinejate seas on parimad XX sajandi arhitektuuri eksperdid; seminaril räägitakse kultuuripärandi tähendustest ja mõtestamisest, muinsuskaitse all olevatest ehitistest ja Lahemaa rahvuspargis kaitstavast XX sajandi jäljest, samuti võetakse ette jalutuskäik Loksa linnas. Vaata lisa muinsuskaitseameti kodulehelt https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/node/1606.

Seminarile saab registreeruda kuni 17. aprillini või kuni kohad saavad täis.

Seminari koostööpartnerid on Loksa laevatehas, Loksa Canteen, Kass Arturi külakino; üritust toetab KIK.


Allikas: www.loodusmuuseum.ee

Kaks Eesti loodusmuuseumi rabamatka

viivad huvilised kevadise tärkava loodusega rabasse: 11. aprillil Pääsküla rappa Tallinnas ja 21. aprillil Palasi rappa Raplamaal. Mõlemad matkad sobivad täiskasvanutele ja lastele alates seitsmendast eluaastast.

Vaata osalustingimusi, -hindu ja muud teavet loodusmuuseumi veebilehelt https://www.loodusmuuseum.ee/tule-kevadistele-rabaretkedele.

 

MAAILMAST


Selliseid väikeflamingo hiigelkogumeid näeb Tansaania Natroni järvel õnneks ka tulevikus (foto: Dr. Ajay Kumar Singh)

Kümme aastat võitlust on kindlustanud Tansaania „flamingovabriku“ tuleviku

Märtsis tuli Tansaania valitsuselt erakordselt hea uudis, mida linnukaitsjad olid aastaid oodanud: kaltsineeritud sooda (naatriumkarbonaadi) tootmise tehast Natroni järve äärde ei tule ja väikeflamingod (Phoeniconaias minor) võivad seal turvaliselt edasi pesitseda. Tegemist on selle punase nimekirja ohulähedaste liikide hulka arvatud linnuliigi kõige tähtsama elupaigaga.

Sellise otsuse taga on suurel määral BirdLife Internationali liikmesorganisatsioonide pingutused, aga ka Charles Darwini fondi kolmeaastane projekt, mis tegeles nii paiga majandamise kui ka esmajoones ökoturismi arendamisega.

Põhja-Tansaanias asuv Natroni järv on väga isemoodi elupaik. Kui enamik elusolendeid väldib veekogu, mille temperatuur küünib sageli üle 40 kraadi ja mille vesi on nii aluseline, et põletab nahka, siis väikeflamingole on see lausa paradiis, sest suur soolsus tagab tohutu hulga sobivat toitu. Hinnanguliselt kolmveerand praegusest väikeflamingo-asurkonnast on munast koorunud just Natronil. Omakorda turistidele on lausa unustamatu vaatepilt „roosa paraad“, mille need linnud korraldavad oma pulmatantsude aegu.

Ohupilved kerkisid kuulsa flamingojärve kohale 2006. aastal, kui keemiakompanii Tata Chemical Industries ja riigi valitsuse arenguagentuur teatasid kavadest rajada järve äärde soodatehas. See oleks võtnud lindudelt ja kohalikelt inimestelt magevee ja reostanud järve jäätmetega. Kannatada oleks saanud nii piirkonna loomakasvatus kui ka kastmist vajavad põllud. Nüüd on otsustatud, et tehas ehitatakse 50 km kaugusele Engarukasse.

Natroni järve piirkonna majanduse tulevik oleneb nüüd eelkõige ökoturismist, mis juba praegu annab üle 12% nii Tansaania kui ka teiste Ida-Aafrika riikide rahvuslikust kogutoodangust.

BirdLife International / Uudistaja


Tweedi oru kalakotkapaar (foto: Tweed Osprey Project)

 

Põdura männi kõrvale kerkib terasest „pesapuu“ (foto: SP Energy Network)

Kuidas Šotimaa elektrimehed aitasid kalakotkast

Šotimaa maakonna Scottish Borders Tweedi oru linnukaitsjad olid väga mures Kelso lähedal pesitseva kalakotkapaari pärast, kuna linde aastaid teeninud pesapuu, vana mänd, muutus üha põduramaks.

Viimases häda pöörduti kohaliku elektrifirma SP Energy Networks poole, lootes, et neil on mõni ülearune elektriliini mast, mille saaks panna pesitsuspuu kõrvale. Elektrimehed polnud kitsid: nad mitte ainult ei annetanud posti, vaid panid selle ka ise paigale.

See pesapaik on väga tähtis, sest Scottish Bordersi maakonnas pesitsebki üldse ainult kolm kalakotkapaari. Linnukaitsjad ei muretsenud mitte ainult kotkaste heaolu pärast: ka neil endil muutus järjest ohtlikumaks selle puu otsas pesitsevaid linde seirata.

Kui post koos pesaplatvormi ja tehispesaga oli paigas, saeti vilets puu maha. Jääb vaid üle loota, et kotkapaar võtab uue kodu tõesti omaks.

Kogu Ühendkuningriigi kohta on teada alla 300 kalakotkapaari. Kuna kotkaid halastamatult jälitati ja tapeti, suri liik Inglismaal välja 1840. ja Šotimaal 1916. aastal. 1950. aastatel tuli kalakotkas Šotimaale tagasi ja on sealt nii looduslikul kui ka ümberasustamise teel taas jõudnud Inglismaalegi.

www.discoverwildlife.com/Uudistaja

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


Toimetanud  Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee