Uudistaja 16.05.2018

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


Maikuu Eesti Loodus tutvustab mitut aasta liiki

Tänavu on muu hulgas kauni kuldkinga, metsise ja hariliku laaniku aasta. Just need liigid on kõne all ka Eesti Looduse mainumbris. Aasta orhideest kaunist kuldkingast on kirjutanud botaanik Tiiu Kull. See käpaline on huvitav mitme kandi pealt, näiteks võib ta aasta maapealset kasvamist vahele jätta, ent elada üle saja-aastaseks.

Ajakirjas on vaatluse all veel üks orhidee: Rainar Kurbel ja Toomas Hirse kirjeldavad seni eristamatut käpalist, keda peaks senistel andmetel otsima eelkõige Lõuna-Eestist. See on Eesti uus orhideetakson lõuna-jumalakäpp.

Aasta linnust metsisest oleme tänavu juba kirjutanud. Seekord käsitleb Ivar Ojaste meie suurima kanalise eluolu. Metsis on kahtlemata meie puutumatute loodusmetsade sümbolliik. Sestap kajastab tema elukäik inimtegevuse mõju: selle olemust, suunda ja ulatust. Uurisime ka Asko Lõhmuselt, mida teha, et metsisel hakkaks ometi paremini minema.

Kai Vellak aitab meil tuttavaks saada hariliku laanikuga. See samblaliik on üks meie metsade tavalisim samblavaibamoodustaja. Sellest vaibast tasub otsima minna ka hariliku laaniku sugulast väga haruldast varju-salulaanikut.

Kuna käes on kevad, tasub tähelepanu pöörata ühele meie metsade ohtlikumale loomale puugile. Puugi elukommetest kirjutab Urmas Tartes, kes selgitab selle selgrootu üsna keerukat elu: tema edu oleneb paljuski headest juhustest. Maikuus on paljud taimed juba nii palju sirgunud, et mõndagi neist saaks inimene toiduks tarvitada. Üks selline on naat, kelle kasulikke omadusi värskes numbris tutvustame.

Eesti-keskeseid looduskirjutisi on veel. Jaan Tätte jagab oma kogemusi elust Maal ja maal, Ingmar Muusikus ja Juhani Püttsepp on Paganamaal ajanud juttu must-toonekure pesa leidja ja linnuhuvilise Margit Päkaga. Juhani Püttsepa kohta saab aga lugeda usutlusest. Näiteks selgub, miks ta hakkas ülikoolis bioloogiat õppima ning miks ta ihkas saada hundiuurijaks ja milline suhe tal nende loomadega on, kuidas ta on pidanud mitut-setut ametit ning millisena näeb ta Eestit.

Neile, kellele meeldib looduses liikuda ennekõike veekogudel, soovitame lugeda süstavaliku ja selle lisavarustusega seotud nõuandeid, mida on jaganud matkamees Timo Palo. Kiikame ka laia maailma: oma muljeid Hiinast ja tähtsamatest uudistest botaanikamaailmas on vahendanud rühm botaanikuid eesotsas Ülle Reieriga. Hendrik Relve seekordne reisikiri viib aga Lõuna-Aafrika ulatuslikule kõrbealale ja maailma suurimale sisemaisele Okavango jõedeltale. Oma rännumuljeid Metsikust Läänest jätkab Tuul Sepp, kes julgustab: kolme lapsega saab täiesti tulemuslikult viis nädalat autoga ringi reisida.

Noortele pakume taas võimalust lahendada nuputamisülesandeid rubriigis „Mikroskoop“. Ühtlasi ootame sellesse rubriiki noorte tehtud loodusfotosid. Uuri täpsemalt Eesti Looduse mainumbrist!

    


Horisondi kaanefotol on tuareegi mees traditsioonilises indigosinises riietuses, mille juurde kuulub ka nägu kattev turban

Horisont tutvustab Aafrikas oma riigi eest võitlevaid tuareege

Horisondi mai-juuninumbri kaanelugu on ühest Aafrika riigita rändrahvast – tuareegidest. Paljuski vastukaaluks just selle rahvakillu võitlusele iseolemise eest on Prantsusmaa alustanud Mali vabariigis sõjalist operatsiooni, milles osalevad ka Eesti kaitseväelased. Üks Horisondi lugejate lemmikautor, riigita rahvaste uurija Andrus Mölder tutvustab oma artiklis lähemalt tureegide ajalugu, praegust eluolu ning ka nüüdse verise konflikti tagamaid.

Ulvar Käärt on usutlenud Eesti noorte teaduste akadeemia presidenti, keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadurit Els Heinsalu. Kõne all on noorte teadlaste mured ja rõõmud Eesti teadusilmas.

Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi nooremteaduri Marju Tamme sulest on ilmunud artikkel „Vetikaviljelus tõstab pead“, milles vaadeldakse mikrovetikaid. Nimelt pakuvad need maismaataimedest tunduvalt võimsamad pisikesed fotosünteesijad suurt huvi biotehnoloogidele, kes otsivad võimalusi, kuidas neist suuremahulise viljelusega väärtuslikku toitu, pigmente ja isegi biokütust toota.

Ajakirjanik Sven Paulus on Saksamaa mereteadlastelt uurinud, millised muutused on toimunud nii Läänemere kui ka teiste merede keskkonnaseisundis. Selgub, et meie tasapisi paraneva tervisega kodumeri kannatab eeskätt toitainereostuse all. Ent ookeanides vesi soojeneb ja hapestub, mistõttu on maailmamere elurikkus hävimas. Kosmoselugude sarja järjekordses artiklis „Jaht üheksandale planeedile“ kirjeldab Tiit Sepp asjaolusid, mis viitavad, et Päikesesüsteemis võib olla veel üks seni avastamata, arvatavalt Neptuuni-sarnane planeet. Veel saab mikroskoobi all näha liblika armuvõtit, lugeda sõnast „doomino“, uurimislaeva Mare pensionile saatmisest, Eesti teaduse kuldajastust, ilma ja moe vahelistest seostest, Aafrika Songhai impeeriumist ning Inglise kapteni ja mereröövli Francis Drake’i kohta 16. sajandi Tallinnas levinud uudistest. Kirjutame ka Eesti noorte edusammudest olümpiaadidel ja pakume võimalust ragistada aju ülesannetega, kus tuleb teepikkusi mõõta paagitäitega, või lahendades ristsõna ja „Mälusäru”.

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


Allikas: elmar.postimees.ee

Loodusajakirjad raadio Elmar saates „Maailmamix“

Raadios Elmar igal pühapäeval kell 15–17 eetrisse minevas „Maailmamixis“ on ka mais igas saates üks lõik teemadel, millest on kirjutanud Loodusajakirja väljaanded.

6. mai intervjuu TÜ androloogiakeskuse juhi Margus Punabiga lähtus ajakirja Horisont märtsi-aprillinumbris ilmunud Ulvar Käärti usutlusest sama doktoriga. Juttu oli esmajoones mõistagi meeste tervisest, muu hulgas sellest, miks pole sõeluuringuid meestele ja mis juhtub, kui lapseootel naine suitsetab.

13. mail rääkis Eesti Looduse mainumbris ilmunud artikli autor Urmas Tartes puukidest: kuidas saavad puugid parkidesse ja koduaedadesse, kas puugil on looduslikke vaenlasi ehk kes söövad puuke ning põhitõdedest, mismoodi käituda, et mitte olla puugi toidulaud, ning kuidas mõjutavad puugi aktiivsust temperatuur ja õhuniiskus.

20. mail räägib Eesti maaülikooli teadur Marju Tamm vetikatööstuse arengust, vetikate tarvitusest ja sellega seotud plaanidest Eestis. Sellest on Marju Tamm kirjutanud Horisondi mai-juuninumbris.

27. mail kõneleb Tiiu Kull tänavuse aasta orhideest kaunist kuldkingast, kelle kohta on ta kirjutanud kaaneartikli Eesti Looduse mainumbrisse.

Varasemaid „Maailmamixi“ lõike saab järelkuulata raadio Elmar taskuhäälingu kaudu.

    


Ivar Ojaste välitöödel (foto: Facebook)

Kukus räägib homme Ivar Ojaste, nädala pärast Asko Lõhmus

Kuku raadio iganeljapäevases saates „Loodusajakiri“, mis on eetris pärast kella kümneseid uudiseid, on käsil Eesti Looduse mainumbri tutvustused. Läinud nädalal rääkis Eesti maaülikooli professor Tiiu Kull aasta orhideest kaunist kuldkingast, kes on ka mainumbri kaaneiludus ja kelle kohta Tiiu Kull on kirjutanud kaaneartikli. Homme saab sõna mainumbri teise pikema kirjutise autor ornitoloog Ivar Ojaste. Tema pajatab aasta linnust metsisest, kelle raadiotelemeetrilised uuringud on tal käsil. Ivar Ojaste kinnitusel oleneb metsise käekäik suurel määral sellest, kuidas me oma metsi majandame.

Nädala pärast võtame korraks uuesti ette viimase Eesti Metsa, alapealkirjaga „Metsakahjude eriväljaanne“, ning räägime selle numbri ühe kõige huvitavama kirjutise „Häiring võib tõsta metsa loodusväärtust“ põhiautori, TÜ looduskaitsebioloogia töörühma juhi Asko Lõhmusega; jutt läheb artikli raamest ka mõneti kaugemale. 

Praeguste plaanide järgi on kuu viimases saates kõne all värske Horisondi number.

Kuku raadio saateid saab järelkuulata nii Kuku taskuhäälingust kui ka Loodusajakirja kodulehe kaudu.

EESTI SÕNUMEID 


Autasutatud koos presidendi ja keskkonnaministriga. Vasakult viies on Eerik Kumari preemia saanud Eerik Leibak (foto: Toomas Kukk)

35. Kumari looduskaitsepreemia pälvis Eerik Leibak

Eile avati Tallinnas Nõmme spordikeskuses president Kersti Kaljulaidi osalusel pidulikult järjekordne looduskaitsekuu, mille teema on sel aastal „Terve Eesti“.

Nagu ikka tutvustati avamisel looduskaitsekuu üritusi ning anti üle Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitsemärgid. Eesti ornitoloogi ja looduskaitsetegelase Eerik Kumari (1912–1984) auks asutatud looduskaitsepreemia anti esimest korda välja 1989. aastal; siis pälvis selle Fred Jüssi. Kuna viiel korral on selle preemia saanud korraga kaks isikut, on laureaatide arv jõudnud nüüd 35-ni. Selle järjekorranumbriga preemia kuulub Eerik Leibakule, kes on üks Eesti looduse parimaid tundjaid, Eestimaa looduse fondi üks esimestest töötajatest, mitmete suurte kaitsealade, näiteks Soomaa ja Alam-Pedja moodustamise algataja ning paljude üle-eestiliste loodusinventuuride eestvedaja. Koos preemiaga (5000 eurot) saab laureaat ka Eesti looduskaitse kuldmärgi.

Looduskaitse hõbemärke hakati välja andma 2011. aastal; igal aastal on selle pälvinud 5–7 inimest, nii et enne seekordseid autasutatuid oli selle saanud 42 isikut. Seekord anti tilluke hõbedane tammeleht lausa üheksale looduskaitsjale. Need on Eesti-Soome looduskaitsekoostöö edendaja Ilkka Heikkinen, ökoloog, pärandkoosluste kaitsja Aveliina Helm, Tallinna loomaaia direktor ning Euroopa naaritsa uurija ja kaitsja Tiit Maran, vabatahtliku kalavarude kaitse eestvedaja Jüri Nurk, metsaökoloog ja -kaitsja Anneli Palo, ettevõtjast loodushoidja Olari Taal, Karula rahvuspargi idee üks autoritest Pille Tomson, Narva keeltelütseumi direktor ja Eesti looduskaitse seltsi Narva osakonna juht Nadežda Tšerkašina ning Saaremaa ühisgümnaasiumi bioloogiaõpetaja Inge Vahter.

Üritusel osalenud käisid ka loodusvaatlusretkel Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal asuval terviserajal ja talletasid seal nähtu loodusvaatluste andmebaasi.

Milliseid ettevõtmisi leiab looduskaitsekuu kavast, saab vaadata võrgupaigast https://bit.ly/2GifqbV.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

     


 Neurokirurgia professorist Toomas Asserist saab 1. augustil Tartu ülikooli rektor (foto: Andres Tennus / Tartu ülikool)

Tartu ülikooli rektoriks valiti Toomas Asser

Selleks et valida järeltulija Tartu ülikooli varalahkunud rektorile Volli Kalmule, tuli 26. aprillil kokku valimiskogu, kuhu kuulub 263 liiget: TÜ nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid ja juhtteadurid. Kohal oli 218 valimiskogu liiget ja 187 häälega sai rektoriks neurokirurgia professor Toomas Asser.

Esimeses voorus hääletas Toomas Asseri poolt 120 ja tema vastaskandidaadi, praktilise filosoofia professori Margit Sutropi poolt 95 valimiskogu liiget, kolm sedelit jäid märgistamata. Kuna kumbki kandidaat ei kogunud nõutavat arvu poolthääli, üle poole võimalikest ehk vähemalt 132 häält, korraldati reglemendi järgi uus hääletusvoor, milles osales rohkem poolthääli saanud kandidaat. Selles voorus oli hääletuskastis 212 sedelit ja professor Asseri poolt oli hääletanud 187 valimiskogu liiget.

Toomas Asser on sündinud 14. juulil 1954 ja lõpetanud 1979. aastal TÜ arstiteaduskonna. Aastal 1987 kaitses ta Moskvas meditsiinikandidaadi väitekirja. Alates 1995. aastast on Toomas Asser olnud TÜ neurokirurgia professor ja alates 1996. aastast TÜ närvikliiniku juhataja. 2011. aastal valiti ta Eesti teaduste akadeemia liikmeks.

Valitud rektor asub ametisse tänavu 1. augustil.

Tartu ülikool / Uudistaja

     


2016. aastal müüdud uute sõiduautode keskmine CO2-heide (grammides kilomeetri kohta) EL riikides, Islandil, Norras ja Šveitsis (allikas: EEA/keskkonnaagentuur)

Eestis on suurim uute sõiduautode keskmine süsinikdioksiidiheide Euroopas

Keskkonnaagentuur avaldas 9. mail, Euroopa päeval, pressiteate, mis annab põgusalt teada, millises seisus on Eesti võrreldes teiste EL liikmesriikidega autodest lähtuva süsinikdioksiidiheite suuruselt. Paljudes riikides on heide vähenenud, kuid Eesti paistab endiselt halvas mõttes silma uute sõiduautode väga suure keskmise heite poolest.

2016. aastal müüdud uute sõiduautode keskmine süsinikdioksiidi- (CO2) heide oli väikseim Norras, 93 g CO2/km. Norralased on selle väikse näitajani jõudnud tänu maksusoodustuste ja muude meetmete laialdasemale kasutusele.

Eestis on paraku suurim uute sõiduautode keskmine CO2-heide Euroopas, 2016. aastal müüdud uute sõidukite puhul oli see 133,9 g CO2/km. Nii suur on see näitaja veel vaid Šveitsis. Põhjuseks on vähesed rakendatud meetmed.

Keskkonnaagentuuri andmehaldusosakonna peaspetsialisti Helen Heintalu kinnitusel oleks vaja suunata inimesi ostma ökonoomsemaid sõidukeid: suurendada elektrisõidukite osakaalu ning seada sisse mootorsõiduki keskkonnasäästlikkust iseloomustavatest näitajatest (nt CO2-heide, kütusekulu, vanus jt) olenev sõiduautode registreerimis- ja/või aastamaks. „Eesti on siiani paistnud silma Euroopa keskmisest vanema ja kütusekulukama sõidukipargiga ning erinevate võimalike meetmete väheses rakendamises,“ sõnab Heintalu.

Euroopa Keskkonnaamet (EEA) kinnitab, et maksusoodustused ärgitavad eurooplasi puhtamaid autosid ostma. EL prioriteet on vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet. Uute sõiduautode keskmine CO2-heide on EL-s viimastel aastatel pidevalt vähenenud, umbes 30% võrra alates 2001. aastast. Sellest hoolimata tuleb keskmist CO2-heidet vähendada veel 20% võrra, et see vastaks EL 2021. aasta eesmärgile 95 g CO2/km.

Vaata keskkonnaagentuuri kodulehelt https://bit.ly/2rGOP3j.

Keskkonnaagentuur/Uudistaja

      


See foto äsja Eesti eluteaduse hoidja tiitli pälvinud Ülo Maivälist on tehtud 2009. aasta mais teoreetilise bioloogia kevadkoolis Karilatsil (foto: Jüri Parik)

Kahekümnes Eesti eluteaduse hoidja on Ülo Maiväli

Eesti bioloogilise kultuuri loojate auhinda Eesti Eluteaduse Hoidja on antud välja alates 1984. aastast. Selle kahekümnendaks laureaadiks sai Tartu ülikooli bioloog Ülo Maiväli „teaduse ideaalide juhatamise eest“.

Ülo Maivälja teadustöö on peamiselt pühendatud ribosoomide uurimisele, ent auhinna saamisel oli otsustav tema töö Ernst Mayri raamatu „Bioloogilise mõtte areng“ eestindajana ja teaduslike meetodite õpetamine, mille kohta on ta avaldanud raamatu „Tõlgendades biomeditsiinilist teadust“. Auhind, Vive Tolli graafiline leht „Eesti eluteaduse hoidja“, anti kätte 44. teoreetilise bioloogia kevadkoolis Harmil 27. aprillil. Graafilist lehte on kokku 25 nummerdatud eksemplari.

Loe auhinna kohta pikemalt Toomas Tiiveli artiklist 2012. aasta Eesti Looduse detsembrinumbrist https://bit.ly/2L0Uxpd.

LUS/Uudistaja

      


„Rakett 69“ kaheksanda hooaja finalistid Kadi Siigur (vasakul) ja Viktoria Siigur (kuvatõmmis ETV saatest)

„Rakett 69“ kaheksanda hooaja võitis Kadi Siigur

ETV noorte teadusvõistluse „Rakett 69“ kaheksanda hooaja finaalis 5. mail Tallinnas Kultuurikatlas sai võidu 17-aastane Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Kadi Siigur. Tema finaalivastane oli 18-aastane Viljandi gümnaasiumi õpilane Viktoria Siigur.

Finalistide Kadi ja Viktoria ülesanne oli ehitada viieteistkümnest elemendist koosnev Rube Goldbergi masin, mis töötaks täpselt sada sekundit. Kuna tegemist on väga keerulise ülesandega, oli finalistidel võimalik valida endale neljaliikmeline abimeeskond seni saates osalenud võistlejate seast. Peale selle oli tänavu võistlejatele ette antud, et masinad peavad olema ehitatud kõrgustesse ning masina keskpunkt peab asuma Kultuurikatla ülemisel rõdul. Võistlejatel oli masina ehitamiseks aega 24 tundi.

Kadi meeskonna ehitatud Goldbergi masin töötas 2,5-sekundilise täpsusega.

Saate peaauhind on 10 000-eurone teadusstipendium, mille pani välja Eesti teadusagentuur. Lisaauhindu jagasid Nordica, Tallink, Soome teaduskeskus Heureka, teaduskeskus Ahhaa, Tartu ülikool, Tallinna tehnikaülikool, Taxify, Milrem, Cleveron ja E-Eesti.

„Rakett 69“ on 2011. aastal ETV-s alustanud saatesari, mille eesmärk on leida üles tulevased Eesti teadlased. Tänavune mäng läheb kindlasti ajalukku kui naissoo ülekaalu hooaeg: ka paremuselt kolmas oli neiu, Tallinna reaalkooli õpilane Kristiina Naber.

Eesti rahvusringhääling / Uudistaja

   


See foto kohtumisest karuperega 2017. a augustis Harjumaal tõi Mikk Matsile aasta loodusfotograafi tiitli ja Suure Hundi

Aasta loodusfotograafi tiitli pälvis Mikk Matsi

Läinud laupäeval, 12. mail, selgusid Estonia kontserdisaalis Eesti parimate loodusfotode autorid. Võistluse „Looduse aasta foto“ peaauhinna ehk Suure Hundi ja aasta loodusfotograafi tiitli võitis Mikk Matsi fotoga „Karupere“.

18. korda peetud fotovõistlusel osales 710 autorit üle 6200 tööga. Fotosid hindas žürii koosseisus Rein Maran (esimees), Tiit Pääsuke, Tõnu Talpsep, Sirje Tooma, Jarek Jõepera, Kaupo Kikas ja Tiit Hunt. Galal tunnustati 91 autorit 159 tööga.

Peale peaauhinna jagati välja neliteist Tantsivat Hunti. Lastest pälvisid selle Lisandra Kuik (loomapildid), Evalotta Začek (looduspildid) ja Roland Rask („Inimene ja loodus“), noortest samades kategooriates vastavalt Merilyn Nõmm, Marin Lõo ja Artur Arak ning täiskasvanutest Mikk Matsi („Loomaportreed“), Kalmer Lehepuu („Loomad tegutsemas“), Erik Karits („Loomad omas keskkonnas“), Riina Mändel („Taimed ja seened“), Silver Hinno (maastikupildid), Arno Mikkor („Inimene ja loodus“), Triin Leetmaa („Vormimängud looduses“) ja Aare Udras (mustvalge looduspilt).

„Looduse aasta foto 2018“ galal Estonia kontserdisaalis esitati pildikavad Sven Grünbergi muusika saatel ja laulis Chalice. Ilmunud on ka „Loodusfoto aastaraamat 2018“. Võistlust korraldavad Looduse Omnibuss ja Eesti looduskaitse selts. Suurtoetajad olid Canon, Overall, Fotoluks, RMK, Viking Line, Kunda Nordic Tsement ja Stora Enso, samuti Eesti kultuurkapital ja KIK.

Looduse Omnibuss / Uudistaja

      


Kasetriibiku saba on 120% tema kehapikkusest (foto: Uudo Timm)

Märka kasetriibikut ja anna temast teada!

Keskkonnaamet andis 14. mail teada, et äsjasest kasetriibiku levikut täpsustanud uuringust on selgunud, et seda kaitsealust närilist leidub meie looduses oodatust rohkem. Nüüd oodatakse tema kohta infot, et leiukohad kaardile kanda.

Keskkonnaameti liigikaitse büroo liigikaitse peaspetsialist Katrin Kaldma selgituse järgi seiratakse pisiimetajaid tavaliselt augustist oktoobrini, ent erinevalt teistest väikestest loomadest, keda sel ajal leidub tõesti rohkem ja nende tabamise edukus suurem, on tõenäosus kasetriibikut sel ajal kinni püüda väga väike; tema on kõige liikuvam maikuus pärast pikast talveunest ärkamist. „Viimasel kahel aastal keskendutigi kasetriibiku otsingutele kevadel ja tulemused olid rõõmustavad: üle-eelmisel kevadel tabati 17 ja möödunud kevadel 15 isendit,” sõnas Kaldma.

Kolmandasse kaitsekategooriasse kuuluv kasetriibik on Eesti ainus hüpiklaste sugukonda kuuluv pisike näriline, kes erineb meie juttselg-hiirest väiksemate kehamõõtmete ja eriti pika saba poolest: kui juttselg-hiire saba on kolmveerand kehapikkusest, siis kasetriibiku saba lausa 120% kehapikkusest.

Varjulise eluviisi tõttu õnnestub kasetriibikut näha siiski vähestel, nimelt eelistab triibik kõrge ja tiheda rohuga elupaiku, vanu kände ja pehkinud puutüvesid, kus on teda keerulisem märgata. Kasetriibiku seireks valiti välja 57 tema elupaigaks sobilikku kohta, millest 20-s õnnestus looma leida. Teavet laekus ka juhuslikult: Kasispeal püüdis üks kass üle-eelmisel suvel neli ja eelmisel suvel ühe kasetriibiku.

Uuringu autori, keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja Uudo Timmi sõnul tuleks kasetriibiku arvukuse ja leviku pikemaajaliste muutuste tuvastamiseks teha uuringuid regulaarselt, ent seniste andmete põhjal võib loomakese Eesti asurkonna seisundi hinnata stabiilselt soodsaks ja väita, et triibikut leidub ühtlaselt kogu Mandri-Eestis.

Et kasetriibiku leiukohti kaardile kanda, kutsutakse ka sel kevadel sisestama vaatlusi loodusvaatluste andmebaasi http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva/. Kogutud info põhjal saab parema ettekujutuse kasetriibiku elupaikadest ja vajaduse korral on võimalik toetada liigi edasist käekäiku Eestis.

Eestis registreeriti kasetriibik esimest korda juba 1858. aastal Tartu lähedal, kuid järgmine registreeritud kohtumine toimus alles 1948. aastal. Edasised kasetriibiku leiud on olnud üksikud ja väga juhuslikud.

Kasetriibiku leviku uuringu korraldas Eesti looduseuurijate selts keskkonnaameti tellimusel.

Keskkonnaamet/Uudistaja

     


TÜ raamatukogu fuajee …

 

… ja valge saal (fotod: TÜ raamatukogu)

Tartu ülikooli raamatukogu on avanud uksed

TÜ raamatukogu renoveerimise esimene etapp on lõppenud ja 25. aprillil avati maja lugejatele. Kuigi remont raamatukogus jätkub, saavad tudengid uues keskkonnas kevadiseks eksamisessiooniks valmistuda.

Raamatukogu direktori Martin Halliku sõnul jääb kolmanda korruse lugemissaalide avamine küll sügisesse, aga valminud on eri suurusega rühmatööruumid, teisel korrusel on sisustanud ruumid, kus saab lõputöid kirjutada ja eksamiteks õppida.

Renoveeritud on fuajee, esimene korrus koos hoidlatega ja teise korruse ruumid, remonditud on trepikojad ning paigaldatud uued liftid. Samuti on põhjaliku uuenduskuuri läbinud konverentsikeskus.

Raamatukogu on esialgu avatud vaid osaliselt, kolmanda korruse lugemissaalides ja keldrikorruse hoidlates remont jätkub. Praeguste plaanide järgi peaksid lugemissaalide ja endise kinnise hoidla asemele valmiva avahoidla renoveerimine lõppema selle aasta sügissemestril. Hankelepingu lõpptähtaeg, kui peavad valmis olema kõik maa-alused hoidlad, on 9. jaanuar 2019.

TÜ raamatukogu / Uudistaja

     


Allikas: err.ee

Eesti rahvusringhääling tähistab mais keskkonnakuud

ETV2 eestvedamisel kümme aastat tagasi alguse saanud keskkonnakuu on nüüd laienenud kõigisse ERR programmidesse.

Traditsiooniliselt näitab ETV2 maikuu teisipäeva ja neljapäeva õhtuti värskeid ja haaravaid dokumentaalfilme, mis avavad maailma seninägematul moel. Tänavu on teemade seas nii aktivistide ja loomakaitsjate võitlused, Donald Trumpi vanamoodne suhtumine kliimamuutusse kui ka valed keskkonnasäästlike toodete kohta, moetööstuse ahnus ja looduse reostamine.

6. mail tähistasid ETV ja ETV2 looduspäeva teemaprogrammidega. ETV koondas sel päeval oma tähelepanu Eestimaa loodusele. Eetris olid „Osooni“ klipid Eesti looduse hetkeseisust, räägiti meie looduse elurikkusest, puutumata aladest ja loodusturismist.

ETV2 näitas samal õhtul filmi „Enne veeuputust“, kus näitleja, keskkonnaaktivist ja ÜRO rahusaadik Leonardo DiCaprio uurib, kui kaua on meil veel aega, kuni ökosüsteem kokku variseb.

ETV+ alustas 13. mail saatesarja „Roheline keskkond“, mille teemade seas on ökomõtlemine, taaskasutus, looduse praegune seisund, saaste ja teised keskkonnaprobleemid.

Keskkonnakuule pühendatud saated on eetris ka ERR raadioprogrammides. Vikerraadios alustas lehekuul saates „Vikerhommik“ uus rubriik „Looduskalender“, kus loodusajakirjanik Kristel Vilbaste ja keskkonnahoidliku ilmavaate edendaja Mattias Turovski jagavad kuulajatega huvitavaid ja harivaid killukesi looduses toimuvast.

Teadussaate „Labor“ vedaja teadusajakirjanik Priit Enneti teravdatud tähelepanu all on Maa keskkonnateemalised valupunktid: saaste, prügi ja mürgid, maakasutus ja planeedi väärkasutus, kliimaprobleemid, massiline liigikadu. Loodusteemasid käsitlevad „Ökoskoop“, „Huvitaja“, „Uudis+“ ja teised Vikerraadio saated.

Eestimaa loodusest ja keskkonnast räägitakse maikuus ka Raadio 2 saadetes ning Klassikaraadio otsib üles loodusest inspireeritud muusikateosed. Raadio 4 tähistab looduskuud hommikuprogrammis „Suurepärane nelik“, kus maikuu esmaspäevadel on kavas keskkonnateemaline raadioviktoriin ja loodusrubriik.

Eesti rahvusringhääling / Uudistaja

TASUB OSALEDA


Meenutus mulluselt Keskkonnakäpa galalt: auhinnad ootavad jagamist (foto: keskkonnaministeerium)

Käib Keskkonnakäpa rahvahääletus – tule valima!

Keskkonnakäpa konkurss on keskkonnahoidliku haridustegevuse tunnustus. Kuni 20. maini saavad kõik soovijad aidata välja selgitada parim keskkonnasõbralik haridustegevus: tuleb minna võrgupaika https://bit.ly/2GegNIE ja anda oma lemmikule hääl.

Kõige enam kandidaate, lausa 19 projekti, esitati tänavu lasteaedade kategoorias.

Rühmade kategoorias laekus 16, koolide ning organisatsioonide kategoorias 9 ning õpetajate kategoorias 8 projekti. Kokku esitati konkursile 61 kandidaati. Kandideerida sai kategooriates „Tubli tegutseja“, „Tark tarbija“, „Õnnelik õpe“, „Kogukonna kaasamine“ ja „Innukas innovaator“. Viimane on eriauhind, mis antakse tegevuste eest, mille käigus on leitud uudseid/leidlikke lahendusi keskkonnateemade käsitlemisel.

Peale rahva hindab kandidaate žürii, kuhu kuuluvad keskkonnaameti, keskkonnaministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti õpilasesinduste liidu, Eesti maaomavalitsuste liidu ja vabaühenduste esindajad ning üks eelmiste aastate võistluste võitjatest.

Võitjad kuulutatakse välja juuni alguses pidulikul tänuüritusel.

Lisateavet kandidaatide ja hääletuse kohta leiab veebilehelt www.keskkonnakäpp.ee.


Allikas: www.insectcount.dk

Aidake uurida putukate arvukuse vähenemist!

TÜ teadlased on vahendanud palvet levitada üleskutset koguda andmeid rahvusvahelise projekti jaoks, mille eesmärk on uurida putukate arvukuse drastilise vähenemise põhjusi ja selle seost putuktoiduliste lindude käekäiguga. Osaleda on imelihtne: vähemalt üks kord, aga parem rohkem kordi, tuleb auto tuuleklaasilt loendada surnud putukaid, kanda andmed tabelisse ja edastada korraldajaile. Ingliskeelse juhendi ja tabeli leiab võrgupaigast www.insectcount.dk.


Allikas: www.tartuloodusmaja.ee

Õnnelik õhtu õues

on täna kell 16–23.30 Tartu loodusmajas ja loodusmaja pargialal (Lille 10) aset leidev loodusüritus: uurida ja avastada saab pargi elurikkust ja eluta looduse mitmekesisust. Mõnusal õhtupoolikul loodusmaja pargis jagub tegevusi igas vanuses osalejatele. Kavas on käigud kivirajal, taimemüük ja rohevahetus, pargi elustikku tutvustav pargiretk ning hilisõhtune nahkhiireretk. Vaata lähemalt https://bit.ly/2Ihkm71. Tasuta osalusega pereõhtu kuulub Karlova päevade ja looduskaitsekuu kavasse.


Lahemaa õnnelikud lehmad (foto: Arne Ader / keskkonnaamet)

Karjakasvatuse seminar Lahemaal

on sel laupäeval, 20. mail Võhma seltsimajas. Lahemaa rahvuspargi kohalik kogukonna ja keskkonnaameti korraldatud seminaril räägitakse karjakasvatusest ja selle tulevikust: pärandmaastike väärtustest, traditsioonilisest karjakasvatusest, põlistõugudest ja meie koduste külamaastikega seotud kultuuripärandi kestmisest. Seminar algab kell 11. Vajalik on varem registreeruda (kuni 17.05) veebivormeli kaudu: https://doodle.com/poll/d3gvgnanghg4pski.

Pühapäeval jätkub seminar praktilise välikoolitusena. Kell 10–13 on avatud kolm Lahemaa karjakasvatustalu: Aaviku talu Vanakülas (Eesti raskeveohobused ehk Eesti ardennid), Võhma külas (veisekasvatus) ja Sae talu Uuri külas (Eesti maalambad). Vaata https://bit.ly/2IeR6O5.


Allikas: www.muuseumioo.ee

Laupäeval on muuseumiöö

19. mai muuseumiöö sobiva ürituse võib igaüks leida võrgupaigast www.muuseumioo.ee/et. Kaasa löövad ka RMK külastuskeskused ja rahvuspargid: Pähnis, Oandul, Lahemaal, Soomaal ja Matsalus korraldatakse matku ning saab käia näitustel ja muuseumides. Rohkem infot leiab RMK „Loodusega koos“ ürituste kalendrist https://bit.ly/2rEUzdE.


Kukruse polaarmõisas (foto: Toomas Jüriado)

Geoloogiaretke Ida-Virumaa rannikule

korraldab TÜ loodusmuuseum pühapäeval, 20. mail. Retke juhi geoloog Tõnu Pani kinnitusel käiakse Ida-Virumaa kaunites paikades Sakal, Kivisilla joal, Kukruse polaarmõisas ja pargis ning Toila-Oru pargis, näha saab Aluoja juga ja Udria paljandeid.

Välja sõidetakse 20. mail kell 9 TÜ loodusmuuseumi eest (Vanemuise 46) ning tagasi Tartusse saab hiljemalt kell 20. Kaasa tasub võtta süüa ja juua ning jalga tasub panna mugavad matkajalanõud. Osaluseks on vajalik registreeruda aadressil loodusmuuseum@ut.ee või telefonitsi 737 6076. Osalustasu on 12, lastele 6 eurot, Kukruse polaarmõisa külastus maksab vastavalt 5 ja 4 eurot.


Vaade Tallinna botaanikaaiale teletornist (foto: Toomas Jüriado)

Parkide päeva tähistatakse

Tallinnas 24. mail tasuta õppekäikudega Merimetsa kaitsealal ja Tallinna botaanikaaias. Erialaspetsialistid on oodatud Tallinna botaanikaaias peetavale seminarile.

Merimetsa matka juhendab Timo Kark, Tallinna botaanikaaia matka dendroloog Olev Abner. Mõlemad matkad algavad kell 18 ja kestavad umbes kaks tundi. Matkadele saab registreeruda alates eilsest Tallinna keskkonnaameti veebilehe kaudu (www.tallinn.ee/est/Parkide-paev), sealt leiab parkide päeva tegevuste kohta rohkem teavet.

Erialaspetsialistidele mõeldud seminarile „Looduspärand kultuuripärandis“ saab registreeruda 22. maini. Seminari osavõtutasu on Eesti maastikuarhitektide liidu liikmetele, üliõpilastele ja Tallinna linnavalitsuse töötajaile 20, kõigile teistele 25 eurot; selle eest pakutakse ka kohvi ja lõunasööki.


Allikas: www.huvitavbioloogia.ee

Huvitava bioloogia kool jätkab

projektiga „Looduskeskkonna-alased katsed lasteaias“. Kuna õues on juba soojaks läinud, uuritakse seekordses katses putukaid ja nende toitumiseelistusi.

Katse materjalid on esitatud huvitava bioloogia kooli kodulehel: https://bit.ly/2IliUME.

Lasteaiarühmad, kes teevad katse selle avaldamisega samal kuul, osalevad loosimises ja võivad võita vahvaid  auhindu. Selleks tuleb teha katse kohta foto ning saata see kuu lõpuks aadressile helen@huvitavbioloogia.ee.

Järgmise katse materjalid avaldatakse pärast suvevaheaega septembris.


Allikas: folkloorinoukogu.ee

Eesti folkloorinõukogu „Päritud väärtuste ööpäev“

on tänavu 9.–10. juunil Mellini puhketalus Leeli külas Mulgi vallas Viljandimaal teemal „Maastik loeb ja kõneleb“. Päritud väärtuste ööpäeval esinevad silmapaistvad lektorid, kes käsitlevad loodus- ja maastikupärimuse olulisi tahke. Registreeruda saab kuni 3. juunini: https://bit.ly/2Gd33y0.

Vaata lähemalt https://bit.ly/2InwZtj.

MAAILMAST



Fääridel Mykinesi saarel viibijale ei tule pähegi, et lunnide arvukus on hakanud järsult vähenema (foto: Toomas Jüriado)

Seitse lindu, kelle hukuohtu on raske uskuda

BirdLife International avaldas 25. aprillil oma portaalis sellise pealkirja ja kenade fotodega kirjutise (https://bit.ly/2KlQS4w). Esile on toodud seitse liiki, keda ei oskaks oma kogemuste põhjal haruldaseks pidada, saati siis lausa hukuohus olevaks. Pole raske mõistatada, mis on sellise allakäigu põhjus: ikka inimtegevus.

Nii on kogu laialdasel, Euroopast, Kesk- ja Lähis-Aasiast kuni Aafrika Saheli-piirkonnani laiuval asualal kunagi väga rohkena teada turteltuvi (Streptopelia turtur) arvukus praeguseks elupaikade kao ja jahisurve tõttu eriti Lääne-Euroopas nii rängalt vähenenud, et liik on kantud punase nimistu ohualdiste liikide (vulnerable) kategooriasse.

Harry Potteri lugude tõttu varasemast veel suurema populaarsuse võitnud lumekaku (Bubo scandiacus) kunagine rohkus kogu põhjapoolekera tundravööndis on hakanud vähenema ilmselt kliimamuutuse tõttu: kahanev lumikate on kahandanud saakloomade levilat ja kättesaadavust. Nüüd on ka lumekakk jõudnud ohualdiste liikide nimistusse.

Küllap veel üllatavam on teada, et samasse kategooriasse on nüüd arvatud ka lunn (Fratercula arctica), värvirohke nokaga, naljakalt kohmaka mänguasjana mõjuv kunagine ülirohke linnulaatade asukas. Kliimamuutus ja kalade ülepüük on põhjustanud olukorra, kus lausa klassikalisi fotosid kalu täis nokaga lunnist ei pruugi varsti enam õnnestuda klõpsida.

Veel üks umbes samasugustel põhjustel ohualdiste liikide kategooriasse arvatud linnulaatade asukas on kaljukajakas (Rissa tridactyla). Näiteks Šotimaa St. Kilda saarel on selle aastatuhande jooksul kadunud 96% tema asurkonnast, nii et alles on sõna otseses mõttes ainult riismed. Kaljukajakaid hukutab kogu meretoidu aluseks oleva planktoniasurkonna katastroofiline hõrenemine, mis on tingitud kliima soojenemisest, ja kaugelt ülemäärane kalapüük, aga ka ookeani üha suurenev plastisaaste: uurijad satuvad aina sagedamini hukkunud kaljukajakatele, kelle magu on plasti täis.

Veelgi halvemini on käinud kuldtsiitsitaja (Emberiza aureola) tiib. Selle veel mitte väga kauges minevikus Euraasia ühe kõige arvukama värvulise saatust võrreldakse juba rändtuvi (Ectopistes migratorius) omaga. Mainitud tuviliik tuli massilise jahi ja elupaikade kao tõttu kuulutada hävinuks: viimane rändtuvi Martha suri 1914. aastal Cincinnati loomaaias. Kuldtsiitsitaja populatsioonist on võrreldes 1980. aastatega alles ainult kümnendik ja ta kuulub äärmiselt ohustatud (critically endangered) liikide hulka. Ehkki tema jaht on keelatud, olevat ainuüksi Hiina Guangdongis söödud miljon „riisilindu“, nagu teda sealses kulinaarias nimetatakse.

Hallpapagoi (Psittacus erithacus), sõbralik ja intelligentne olend, on olnud lemmiklinnuna sedavõrd nõutud ja populaarne, et väidetavasti olevat mõneski ingliskeelses aabitsas B-tähte (Bird = lind) tutvustaval leheküljel just hallpapagoi! Aga just see populaarsus ongi põhiline kurja juur: kombinatsioonis metsade kadumisega koguka linnu elupaikades Kesk-Aafrikas on see lind sattunud just illegaalse kaubanduse tõttu eriti ohustatud (endangered) liikide sekka.

Eesti keeles eri perekonnanimesid kandvaid raipesööjaid, keda inglise keeles ühendab nimetus Vultures, võib olla raske pidada ohustatuks: need linnud on ju sedavõrd suured ja võimsad. Ometi võivad ainult kaks Vana Maailma 16 liigist olla siiani tuleviku suhtes muretud, ülejäänutest on kaheksa äärmiselt ohustatud (critically endangered), kolm eriti ohustatud (endangered) ja kolm ohulähedaste (near threatened) liikide jaotises. Peapõhjusest oleme kirjutanud nii Uudistajas kui ka Eesti Looduses: see on diklofenak, veterinaarias rohkesti kasutatud valuvaigisti, mis satub hukkunud loomade raipeil toituvate lindude organismi ja on neile väga mürgine.

Artikkel, mis tervikuna käsitleb raporti „State of the World’s Birds“ („Maailma lindude seisund“) värsket väljaannet (https://bit.ly/2qSwY8Q), lõpeb siiski optimistlikumal toonil: teadlaste, linnukaitsjate ja kogukondade pühendunud tegevusega viimaseil kümnendeil on vähemalt 25 liiki õnnestunud huku servalt päästa.

BirdLife International / Uudistaja



Liguuria ranniku lopsakale taimestikule ei pruugi tulevased kliimaolud kuigi soodsad olla (foto: Toomas Jüriado)

Kahekraadine soojenemine võib tuua Vahemere maadesse põua

2015. aasta detsembris Pariisi kliimakonverentsil (COP 21) 195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kliimakokkuleppe järgi on koostatud globaalne tegevusplaan, mille eesmärk on hoida ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse ajaga.

Bergeni ülikooli professori Camille Li juhitud uuringu järgi ei too 1,5-kraadine temperatuuri tõus veel kaasa väga tõsiseid muutusi, kuid see ei kehti kahekraadise muutuse korral näiteks Vahemere piirkonnas.

Põuatundlikes ja tihedasti asustatud Vahemere-maades tuleb põhiosa sademeid talvekuudel ja nende hulgast oleneb elu kogu soojal perioodil. Professor Li kinnitab, et eksperimendi väga ühesed tulemused olid talle üllatavad. Selline soojenemise tõttu sageneks väga kuivad perioodid kümne aastaga lausa viis korda, võrreldes praegusega, kuid pooleteistkraadise soojenemise korral mudelite järgi selliseid muutusi ei ilmnenud.

Rahvusvaheline kliimamuutuste rühm IPCC on hiljuti järeldanud, et üle kahe kraadi ulatuva soojenemise korral muutuksid märjad piirkonnad veel märjemaks ja kuivad veel kuivemaks. Professor Li rühm uuris, kas sama kehtib ka mõõdukama, 1,5–2-kraadise soojenemise korral võrreldes 1850. aastaga. Tänapäevaga kõrvutades tähendaks see 0,7–1,2-kraadist soojenemist.

Selgus, et Põhja-Euroopas suureneb sademete hulk mõlemal juhul. Peale selle hakkab Põhja-Atlandilt tulevate madalrõhkkondade mõju ulatuma senisest kaugemale itta, Mandri-Euroopasse, mis tähendab ka seal suuremat sademete hulka ja tugevamaid tuuli. Rohkem hakkab sadama ka Põhja-Ameerika läänerandadel.

Professor Camille Li juhitud Bergeni ülikooli Bjerknesi kliimakeskuse uuringus olid vaatluse all piirkonnad, kus elab suurem osa maailma rahvastikust, ehk nn keskmised laiused troopika ja polaaralade vahel.

Bergeni ülikool / AlphaGalileo / Uudistaja

  LÕPUPILDID


15. mai suvepalaval keskpäeval on päris veider lugeda paari isehakanud ilmatarga mõne nädala tagust arvamust, et tuleb pikk ja vinduv kevad. Järgnev on viimast kolme nädalat iseloomustav pildirida.

27. aprill: üsna piirde taha kerkinud Ringteest hoolimata on Tartu Annelinna maheaednikud selgi kevadel usinasti ametis

Kased maheaia vastas Mõisavahe tänava servas

28. aprill: botaanikaaia paar päeva tagasi veel sillasinine nõlv on muutunud lõokannuseroosaks

29. aprill: kui hilishommikul kesklinnast Annelinna poole vantsin, lendab ahelik aheliku järel üle päratu hanearmee

Nunnad hoos. Puudel veel lehti pole, põõsad on vaevu hiirekõrvul

Tulbiread Sõpruse puiestee – Kalda tee ringil

1. mai: tasapisi rohetab

4. mai: roosa õievaht Atlantise maja pargis

Vaher õitseb

7. mai: kastanil ja kasel on väikesed lehed, tammel veel mitte

8. mai: päikese käes kasvaval toomingal on õied lahti

11. mai: esimesed õied hobukastanil

… ja sirelil

12. mai: ka ainult pärastlõunal päikest nägev toomingas on õies

13. mai: hobukastan on süüdanud nüüd kõik küünlad

14. mai: veel kodutänava õitsejaid: õunapuu, …

ebaküdoonia

… ja sirel

Fotod: Toomas Jüriado

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


Toimetanud  ja pildistanud  Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee