Uudistaja 27.06.2014

Kuupäev:

 

UUDISTAJA

27. juuni  2014

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

 

Loodusesõbralt üks sõber juurde – kiilassilm

Kiilassilma – pärnakuu kaanetüdrukut – on küllap kõik märganud aias või toas lendlemas, aga pole osanud teda kuidagi eriliseks pidada ja ehk isegi mitte tema nime nimetada. Kes ta on? Suurte läikivate silmadega õhkõrn haldjatiib heljub ringi nii koduses magamistoas kui ka peenramaal õunapuuõitel. Pole vaja karta, et ta meilt, inimestelt, peale ulualuse midagi tahab. Kodudes ta talvitub ja suvel lendab vahel niisama tuppa, ent aias teeb ta inimese seisukohalt väga kasulikku tööd: sööb lehetäisid. Aga armastatud lepatriinu sarnaseks – nimelt lepatriinuga võistleb ta ilu ja kasulikkuse poolest – teeb ta hoopis suhe inimestega. Kiilassilm istub põlvel, jalutab rahulikult käeseljal, ei ole agressiivne ega põgene. Temaga saab suhelda: vaadelda, puudutada. Kui palju selliseid putukaid inimese lähedal elab?

Loodusesõbra pärnakuunumbrist leiab suurte silmadega sõpru veel. Luubi all on villakhiir ehk tšintšilja. Kindlasti on nii mõnigi pere kaalunud seda närilist lemmikloomaks võtta ja seekordses ajakirjanumbris anname aimu, kas teda kannatab kodus pidada. Kui palju närib loomake toolijalgu? Kas ta on uudishimulik ja iseseisev või konutab puurinurgas?

Anname nõu ka ühel teisel peredega seotud teemal: lõpupidude kohta. Aina tihedamini kuuleb jutte, et pidulikke sündmusi tähistatakse õhupalle taevasse lennutades. Loodusesõber ei kiida seda paraku heaks: ökoõhupallid lagunevad looduses aeglaselt ja ohustavad mereelukaid. Mismoodi täpselt, saate teada meie ajakirjast.

Head lugemist!

Helen Arusoo, Loodusesõbra peatoimetaja

 


 

 

Uuenev Eesti Mets ja metsandus

Värske Eesti Metsa sisus ja kujunduses on tehtud hulk muutusi. Alates 2002. aastast, kui ajakiri hakkas uue peatoimetaja käe all ilmuma neli korda aastas, on väljaande ilme püsinud peaaegu muutumatuna. Mõneti õigustatult, sest see metsandusajakiri, üks kodumaa vanemaid, – on järjepidevalt ilmunud aastast 1921 ning alati hoidnud võrdlemisi konservatiivset joont. Kuid teisest küljest on Eesti meedia nagu kogu ühiskond viimase kaheteistkümne aasta jooksul teinud läbi olulisi uuendusi. Seetõttu on ka Eesti Metsa ilmet muudetud nüüdisaegsemaks ja lisatud uusi rubriike: „Arvamus”, „Üks küsimus, üks vastus”, „Poster”. Nõnda soovime pakkuda suuremat huvi metsandusinimestele, kellele ajakiri on mõeldud. Tahame ka edaspidi jääda truuks oma peamisele põhimõttele: olla nii metsatööstuse, riigimetsanduse, erametsaomanike, metsakaitsjate kui ka teiste metsanduse huvirühmade esindajate ühine häälekandja.

Eesti Metsa suvenumbris leidub värsket informatsiooni paljude metsandusvaldkondade kohta. Kaks põhiartiklit käsitlevad erametsandust: intervjuus annab erametsakeskuse tegevusest ülevaate üks selle eestvedajaid Jaanus Aun, erametsaliidu juhatuse esimees Aira Toss kirjutab aga Hiiumaa metsaseltsist. Aira on meretagust metsaühistut juhtinud ligi viisteist aastat ja saanud kogemusi, mida tasub jagada laiemalt. Lugeda saab veel puidu tulevikust, istikute veost raielangile helikopteriga ja okkalainelase rüüstest Saaremaal; mitu arvamusliidrit on avaldanud oma arusaamu olulistest metsandusteemadest.

Eesti Mets

 

LOODUSAJAKIRJA UUDISED


 

Eesti Metsa peatoimetaja Hendrik Relve (foto: Arto-Randel Servet / Wikimedia)

 

Kuku tutvustab Eesti Metsa

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri” (http://podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri/) on tutvustusjärg jõudnud Eesti Metsa suvenumbrini. Uue kujundusega ja uusi rubriike juurde saanud väljaandest (vt eelmist sõnumit) rääkis eile ja räägib ka järgmisel neljapäeval ajakirja peatoimetaja Hendrik Relve.

10. juulil jõuab saatejärg Loodusesõbra suvenumbrini ja sõna saab selle ajakirja peatoimetaja Helen Arusoo, keda intervjueerib Toomas Jüriado.

 


 

See Jaak Sarve foto pälvis mullu loomafotode esimese auhinna

 

Aeg mõelda fotovõistlusele

Meenutame, et jälle on tulekul ajakirja Eesti Loodus traditsiooniline loodusfotovõistlus. Pilte saab üles laadima hakata küll alles septembris, aga küllap on aeg looduses fotoaparaadiga ringi liikudes pidada silmas oma võimalikku osalust. Vt lähemalt www.eestiloodus.ee.

 

EESTI SÕNUMEID 

 


 

Taimi Tulva mälestusteraamatuga Veljo Ranniku teguderohkest elust

 

Mahukas raamat meenutab Veljo Rannikut

17. juunil peeti keskkonnaministeeriumis mälestusseminar tuntud Eesti looduskaitseametnikule Veljo Rannikule. Ranniku sünnist möödub just täna, 27. juunil, 80 aastat.

Mälestusüritusel, mida juhatas ministeeriumi nõunik Hanno Zingel, meenutasid Ranniku rolli Eesti looduskaitses, muinsuskaitses ning matkajate ja raadiokuulajate loodushariduses keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv, Ranniku kolleeg ministeeriumi looduskaitseosakonnast Tiit Sillaots, akadeemik Anto Raukas, muinsuskaitsjad Ants Kraut ja Jaan Tamm, looduskaitsja Mart Herman, omaaegsete Vikerraadio muusikamängude ekskursioonide korraldaja, toonane „Muusikalise tunni” toimetaja Helve Võsamäe ja kunstiajaloolane Ants Hein.

Veljo Ranniku abikaasa Taimi Tulva tutvustas Veljo meenutuseks koostatud mälestusteraamatut „Veljo Ranniku – Eesti looduskaitse legend”, mille vahel on ka mehe osalusel tehtud raadiosaadete valikuga CD ja telesaadetega DVD. Esiotsa üsna õblukesena kavandatud kogumik kujunes lõpuks 352-leheküljeliseks: on ju, mida meenutada.

Uudistaja

 


 

LIFE-i toetusel on valminud ka eelmises Uudistajas tutvustatud Alatskivi looduskeskuse stendid kahepaiksetest

 

LIFE-i programmi projektidele saab jälle raha küsida

18. juunil algas Euroopa Liidu LIFE programmi 2014–2020 tavaprojektide esimene taotlusvoor.

Programmi raames rahastatakse projekte, mis edendavad looduskaitset ja aitavad hoida elurikkust, töötavad välja ja rakendavad keskkonnapoliitikat, teevad keskkonnateavitust ning aitavad leevendada kliimamuutusi, nendega kohaneda ja jagada sellekohast teavet.

Taotlusvoorust tohivad osa võtta mittetulundusühingud, kohalikud omavalitsused, riigiasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja äriühingud. Taotleja kaasrahastusmäär on 40%, erandjuhtudel aga 25%: kui projektid käsitlevad Euroopa seisukohalt esmatähtsaid liike ja elupaiku.

Vormikohased projektitaotlused tuleb e-taotluse süsteemis eProposal esitada hiljemalt 16. oktoobril kell 17 Eesti aja järgi. Täpsema info programmi ja taotlemise kohta, sh taotlemise detailsed juhendid, leiab võrgupaigast ec.europa.eu/environment/life/funding/life2014/index.htm.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

 


 

Näituse koostajad Maris Mägi ja Annelie Ehlvest

 

Tartus loodusmajast sai näituseeksponaat

12. juunil avati Tartu loodusmajas näitus „Läbipaistev loodusmaja”, mis jutustab maja ehitusest ja igapäevasest toimimisest ning toob esile meie sõltuvuse loodusvaradest.

Näitus on sündinud rahvusvahelise koostööprojekti „People with Nature” raames ning tutvustab hoone ehitus- ja viimistlusmaterjale, vee-, energia- ja jäätmeringlust, talveaeda ja pargirajatisi. Vaataja, esmajoones looduskooli õpilane, aga ka iga teine majja sattuv inimene, saab teada, kuidas loodusvaradest valmivad ehitusmaterjalid, kuidas kogutakse ja kasutatakse sadevett, mida tehakse jäätmetega ja kas midagi neist ka loodusmajja tagasi jõuab, kuidas on saavutatud maja energiatõhusus ning palju muud põnevat. Stende täiendavad mängud, mis pakuvad nuputamist ja avastamisrõõmu ka lastele.

„Selle näituse abil muudame oma maja läbipaistvaks ja näitame, mis on seinte sees ja põranda all ning kust see kõik pärit on,” ütleb näituse koostaja Maris Mägi. Tegemist on Tartu loodusmaja püsinäitusega, mida saab vaadata maja lahtiolekuaegadel. Suvekuudel on loodusmaja lahti E–R 10–18 ja L 11–16.

Koostööprojekti „People with Nature” eesmärk on ühistegevuste kaudu parandada inimeste teadlikkust säästvast arengust ja looduskaitsest Eesti-Läti-Vene projektipiirkonnas ning arendada projektis osalevaid keskkonnahariduskeskusi. Projekti kogumaksumus on ligi 1,5 miljonit eurot, millest 240 000 on mõeldud Eesti partnerite tegevuste elluviimiseks. Peale Eesti-Läti-Vene programmi toetab tegevusi KIK.

Tartu keskkonnahariduskeskus / Uudistaja

 


 

 

Ilmateenistuse veeb vahendab asukohapõhist ilmaprognoosi

Senine riigi ilmateenistuse kodulehekülg www.emhi.ee asendati juunis uuega aadressil www.ilmateenistus.ee.

Veebilehel on ka muid muutusi. Uue kujunduse on saanud nii ilmakaardid, -graafikud, -tabelid kui ka prognoosmudelid HIRLAM (ilm) ning HIROMB (mereilm). Lisandunud on radari komposiitpilt.

Olulisim uuendus on asukohapõhine prognoos, mis võimaldab otsingumootori kaudu saada prognoositavat ilmainfot iga Eesti küla või linna kohta.

Rööbiti ilmateenistuse veebilehega on avatud ka operatiivset lennumeteoroloogilist teavet sisaldav lehekülg www.lennuilm.ee. Peale vajalike andmete leiab sealt ka asjakohast taustteavet.

Ilmateenistuse uus kodulehekülg on kolmes keeles: eesti, vene ja inglise.

Keskkonnaagentuur/Uudistaja

 


 

Rääbis (Coregonus albula) (foto: encyclopedia, „Pieni Tietosanakirja” / Wikimedia)

 

Peipsil võib taas püüda rääbist

Eesti ja Venemaa valitsustevaheline kalapüügikomisjon leppis kokku püügitingimustes Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tänavuse aasta teiseks poolaastaks. Alates 21. juunist kuni juuli lõpuni on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel taas lubatud kõigi püügivahenditega püüda rääbist.

Mõlema riigi teadlaste arvamuse järgi on praegu heas seisus haugi-, ahvena- ja särjevarud. Latika- ja kohavarud on aga kehvemad. Rääbisevaru on paranemas, kuid selle suurenemist pidurdab arvukate röövkalade, peamiselt koha ja ahvena surve.

2014. aasta püügimahtudes lepiti kokku juba eelmise aasta novembris. Eesti kalurid saavad tänavu piirijärvedest püüda ahvenat 800, koha 650, latikat 750, haugi 120, särge 350 ja rääbist 25 tonni.

Nii Eesti kui ka Venemaa delegatsiooni liikmed olid mures ebaseadusliku püügi pärast Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Lepiti kokku, et samamoodi kui eelmisel aastal peavad mõlema riigi kõigil mutniku- ja pöörinoodapüügiga tegelevatel laevadel olema elektroonilised jälgimisseadmed. Teisel poolaastal jätkatakse ka ühiseid kontrollreide.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

 


 

Ain Kallis kodus töölaua taga

 

Ain Kallis on kirjutanud raamatutäie ilmajutte

Osaühing Hea Lugu on välja andnud „Koduse ilmaraamatu”, mille autor on vaheda sule ja muheda jutuga populaarne ilmamees Ain Kallis.

Raamatu tagakaanelt võib lugeda:

Ilmast ilma räägitakse ilmast. Juba Babüloonia kuninga Hammurapi aegadest peale on kaks asja olnud hukas – noorus ja ilmastik.

Käesolev raamat ei tee lugejast veel ilmatarka, ilmaennustajat, ei õpeta mitmete atmosfääriga seotud teaduste peensusi – seda ei suudaks teha ka kümned paksud õpikud. Raamatu eesmärk on tekitada huvi põnevate ilmastikunähtuste vastu, näidata, milline omapära on meie maa kliimal, ja hoiatada inimesi mitmete ohtude eest, sest nagu ütleb Rõuge kandi vanasõna – „ilm on kuri ja kavval”. Isegi Eesti-suguses vaikses kenas kohakeses.

Ligi poole raamatu mahust hõlmavad tabelid, kuhu lugeja saab üles märkida oma viie aasta ilmavaatlused.

Uudistaja

 


 

Kaader toonekurekaamerast jahedal ja vihmasel jaanipäevaeelsel ajal

 

Pilguheiduvõimalusi mäkrade ja toonekurgede ellu

Zooloogi ja loodusfotograafi Tiit Hundi teatel on Saaremaal paiknev RMK looduskaamera, mis talvel vaatles hirvede elu, nüüdsest ümber tõstetud mägrauru juurde. Teadaolevalt pole mäkrade elu looduses nõnda varem vaadeldud.

Senise vaatlusperioodi põhjal soovitab Tiit Hunt kaameral silma peal hoida eelkõige hommikul kella viie ja seitsme vahel ning õhtul kella seitsme ja üheksa vahel. Mägrakaamerat saab jälgida aadressil www.rmk.ee. Mai lõpus salvestatud klippi mäkrade toimetamisest näeb aadressil www.youtube.com/watch?v=GH-GGYiIlm0#t=39.

21. juunil teatas Aivar Veide linnuhuviliste listis, et võrgupaigast pontu.eenet.ee/player/kakk.html on võimalik jälgida askeldusi valge-toonekure pesas.

 

TASUB OSALEDA


 

Vaade botaanikaaiale Tallinna teletornist

 

Tallinna botaanikaaia palmimaja esiväljaku peenardele,

mis igal aastal üllatavad oma uue kujundusega, on istutatud 88 sorti ja liiki suvelilli. Selle suve peenarde teema on „Suve lainetus”. Vahelduva rütmiga on kasutatud kõrgema- ja madalamakasvulisi taimi. Näha saab ka eksootilisi taimi, näiteks sinihalli heinpuud ja Wagneri karuspalmi. 280 ruutmeetrile on istutatud kokku 3150 suvelilletaime.

Botaanikaaia audiogiidi saab nüüd kasutada ka avamaal: peale kasvuhoonetaimede on märgistatud veel viiskümmend taime või taimerühma, kelle kohta on võimalik botaanikaaia territooriumil jalutades kuulata huvitavaid fakte ja tutvustust. Audiogiidi saab kassast tasuta laenutada; valida võib eesti, vene, inglise ja soome keele vahel.

Tallinna botaanikaaed on suvel lahti kell 10–20, palmimaja kasvuhooned 11–18.

 


 

Üks näituse eksponaat on Olli Hopia „Mälestus maskiga mehest”

 

Tartu ülikooli botaanikaaias

on Soome kunstnikerühmituse Kasvisryhmä ja Eesti kunstnike ühine keskkonnanäitus „Vapaa Aika – Vaba Aeg”. Samal ajal on näitus ka Helsingi talveaias, nii et kaks väljapanekut moodustavad teineteist täiendava terviku. Näitusetöid eksponeeritakse kasvuhoonetes ja neid ümbritsevas aias. TÜ botaanikaaias saab näitust vaadata 9. augustini ja Helsingi talveaias 31. augustini.

Näitust on toetanud Soome instituut, Eesti kultuurkapital, Soome kunsti edendamise keskus ja Helsingi kultuurikeskus. Projekti koostööpartnerid on TÜ botaanikaaed ja Helsingi linna ehitusamet.

Aed on suvel lahti iga päev 7–21, avamaakollektsioone saab vaadata tasuta. Kasvuhooned on lahti 10–17, palmihoone on ümberehituste tõttu kinni kuni septembri lõpuni.

 


 

1957. aastal ehitatud Võidu sild on sel suvel remondis

Kuni näituse lõpuni on postimuuseumis kasutusel kõrvaltempel „Ei saa üle Emajõest”.

 

Emajõe sillad läbi ajaloo

Tartus ERM-i postimuuseumis (Rüütli 15) avati 18. juunil näitus „Ei saa üle Emajõest”.

Tänavu möödub Kivisilla avamisest 230 aastat ja Emajõe esimese püsisilla esmamainimisest 460 aastat. Üle Emajõe on aastasadade jooksul sildu ehitatud, lammutatud, hävitatud, tules põlenud ja uuesti ehitatud. Sildade ehitamiseks on kasutatud puitu, nahka, pontoone, kive ja betooni. Jõge ületati ka paatide ja parvedega. Alates 1784. aastast on Emajõel olnud kuusteist silda.

Praegu viib üle Emajõe kuus silda: Kroonuaia sild (1996), Vabadussild (2009), Kaarsild (1959), Võidu sild (1957), Turusild (2003) ja Sõpruse sild (1981).

Näitus „Ei saa üle Emajõest” on lahti 2. novembrini.

 


 

Suur Tõll (foto: Boy/Wikimedia)

 

Jäämurdja Suur Tõll Lennusadamas

on alates 19. juunist taas huvilistele lahti. Samal päeval tähistati pidulikult Tõllu juubelit: täpselt 100 aastat tagasi, 19. juunil 1914, jõudis vast valminud laev Tallinna Vanasadamasse. Kunagi maailma võimsamate jäämurdjate sekka kuulunud aurik on sõitnud nii Tsaari-Venemaa, Soome, Nõukogude Liidu kui ka Eesti Vabariigi lipu all. Nüüd on jäämurdja läbinud põhjaliku ja väga mahuka taastamiskuuri.

Taastatud on uhke ohvitseride- ja veidi vähem uhke meeskonnamess, loodud uus ekspositsioon jäämurdja ajaloost ning avatud mitu ruumi, mida varem ei saanud uudistada. Tegutseb ka laevaköök, mille menüüs on vaid kunagised jäämurdja meeskonna road.

Jäämurdja Suur Tõll on lahti iga päev 10–19.

 


 

Tartu linna vapil on avatud linnavärav ning linna kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid: võti ja mõõk (allikas: Wikimedia)

 

29. juunil tähistatakse traditsioonilist Tartu linna päeva

Päeva alustab hommikukohv linnapeaga kell 10 Raekoja platsil, lokaali Suudlevad Tudengid terrassil. Veel on rikkalikus programmis kontserdid, ringkäigud, võistlused, tervisepäev, kehaliste võimete kontroll, laevasõidud, tunnustusüritused ning hulk tegevusi Tartu muuseumides ja teistes põnevates paikades. Kava saab lähemalt uurida Tartu linna kodulehelt www.tartu.ee.

 

 MAAILMAST


 

Euroopa põllunduskorraldus teeb loodusele haiget (foto: Francesco Cecere / BirdLife)

 

EL ühtne põllumajanduspoliitika on teadlaste ja looduskaitsjate kriitikatule all

Pole kuigi igapäevane, et akadeemilises ajakirjas Science kritiseerivad loodusteadlased mõnd poliitilist dokumenti. Aga just selline kirjatöö on ilmunud ajakirja juuninumbris, autoreiks Euroopa juhtteadlased, looduskaitsepraktikud ja põllumajanduseksperdid. Juba artikli pealkiri kinnitab: EL põllumajandusreform on elurikkuse alalhoiu seisukohalt läbi kukkunud.

Ligi 40 protsenti EL eelarvest, 360 miljardit eurot, kulutatakse põllumajandusele, mis mõjutab poolt EL maast. Teadlased ja keskkonnaorganisatsioonid on aastaid hoiatanud EL institutsioone, et intensiivsed põllupidamisviisid rikuvad kooslusi, muudavad ökosüsteeme ja põhjustavad elurikkuse allakäiku, mis lõppkokkuvõttes halvendab ka EL toidujulgeolekut ja kahjustab inimeste tervist.

Vastuseks sellele kriitikale väitis EL, et mullu aasta lõpus kokku lepitud uue ühtse põllumajanduspoliitika (CAP) tuum on keskkond ja kliimamuutuste problemaatika. Selleks kehtestati nõue, et 30% talunikele tehtavatest maksetest oleneb nende nõusolekust kolme n-ö rohelise meetmega: luua ökoloogilised fookusalad (Ecological Focus Areas, EFA), hoida püsivalt alles rohumaid ning määrata kindlaks toetataval maatükil kasvatatavate eri viljade miinimumhulk, et vältida ala muutmist monokultuuriks.

Reformitud CAP-i hoolikalt hinnates tegid Science’is ilmunud artikli autorid paraku kindlaks, et hulk roheliste meetmete kohta tehtud mööndusi vabastavad nende täitmisest üle 88% talunikest ja üle 48% nende haritavast maast. Niimoodi on uks endiselt lahti intensiivsetele põllupidamisviisidele, olgu neil pealegi küljes roheline silt.

Sestap leitaksegi, et uus põllumajanduspoliitika on enam-vähem niisama kehv kui vana ja sellest ei piisa sugugi koosluste ja elurikkuse kaitseks. Keskkonnaorgansisatsioonid lubavad jätkata võitlust, et CAP üle vaadataks ning et riikide tasemel hoolitseksid valitsused selle eest, et põllumaade ökosüsteeme rohkem ei hävitataks.

Veelgi kriitilisema artikli on Science’i loost ülevaadet andes kirjutanud BBC keskkonnareporter Roger Harrabin, kes ütleb otsesõnu, et talupidajate survel liikmesriikide põllumajandusministrite ette võetud lobitöö tõttu on eroliidu kodanikud lubatud rohereformi asemel saanud rohepesu ning liikide kadumine jätkub endise hooga.

BirdLife/BBC/Uuudistaja

 


 

Allikas: www.dotherightmix.eu

 

Tallinna jalgrattanädal saab Euroopa Liidult rahatoetust

Euroopa Komisjon (EC) teatas 17. juunil, millised üritused saavad tänavu kuni 7000 eurot toetust kestliku linnaliikluse kampaania Do The Right Mix („Tee sobiv segu”) raames. Üheksateistkümne valitu hulgas on ka Tallinna jalgrattanädal.

Kolm aastat väldanud kampaanial on käsil viimane aasta; toetatakse kohalikke, piirkondlikke ja üleriigilisi üritusi, mille siht on julgustada inimesi loobuma linnas autost ning valima igapäevaliikluses kestlikumate võimaluste kombinatsioon.

Alates kampaania algusest 2012. aastal on kampaania veebilehel www.dotherightmix.eu registreeritud 605 üritust 31 Euroopa riigis: peale 28 EL riigi said osaleda ka Norra, Island ja Liechtenstein. Kõik need on kantud samal veebilehel olevale kaardile www.dotherightmix.eu/registered-actions-map.

Viimasesse rahastusvooru saadeti 66 avaldust 23 riigist. Siin said tänavu 1. juunist kuni 31. detsembrini toimuvatele ettevõtmistele toetust taotleda mitteärilised institutsioonid: vabaühendused, kohalikud omavalitsused, haridus- ja teadusasutused. Osaleda ei saanud seekord Bulgaaria, Kreeka, Itaalia, Läti, Rumeenia ja Ühendkuningriik, sest neile on tänavu juba määratud toetus üleriigiliste kampaaniate jaoks. Üheksateist parimat valis välja selleks kokku kutsutud hindamiskomisjon; valitute hulgas leiab peale Tallinna veel ühekaupa üritusi Austriast, Belgiast, Hispaaniast, Hollandist, Horvaatiast, Iirimaalt, Küproselt, Leedust, Luksemburgist, Poolast, Portugalist, Prantsusmaalt, Rootsist, Saksamaalt, Slovakkiast, Sloveeniast, Taanist ja Tšehhist.

Tallinna jalgrattanädala ja Tour d’Öö massilisi rattasõite nimetatakse EC pressiteates väga nähtavaks reaalsuskontrolli ürituseks, mille siht on seada autojuhid silmitsi suviste liiklusummikutega ja julgustada neid liituma linna jalgrattasõitjate kogukonnaga, üksiti tahetakse sundida tegema selliseid muutusi linnaplaneeringus, mis tooksid kaasa kestlikuma ja jalgrattakesksema tuleviku.

EC/Uudistaja

 


 

Brasiilia jalgpalli-MM-i maskott kolmik-keravöölane on IUCN-i punases raamatus endiselt ohualdiste liikide kategoorias (foto: Joares Adenilson May Júnior / IUCN)

 

Punasel raamatul pole alust punaseid ohulippe langetada

Maailma looduskaitseliidu (IUCN) punase raamatu esimese väljaande avaldamisest möödub tänavu 50 aastat. Järk-järgult ilmuvad eri elustikurühmade uuendatud nimistud; praeguse seisuga on neis kirjas 73 686 liiki, neist 22 103 on väljasuremisohus.

Kehvas seisus elustikurühmade näidetena võib nimetada populaarseid orhideesid veenusekingi ja Madagaskaril elavaid poolahve leemureid, kellest on väljasuremisohus vastavalt 79 ja 94 protsenti liike. Veenusekingi ohustavad elupaikade kadu ning ülemäärane korjamine kohaliku ja rahvusvahelise kaubanduse tarvis, ehkki rahvusvaheline kaubandus nende liikidega on reguleeritud. 101-st veel säilinud leemuriliigist on 22 äärmiselt ohustatud, nende seas suurim leemuriliik indri (Indri indri), 48 on eriti ohustatud, sh maailma väikseim primaat, hiirleemuriliik Microcebus berthae, ning 20 ohualtid. Sellega on nad üldse ohustatuim imetajarühm planeedil. Esmajoones ohustab leemureid troopiliste metsade raie, mida poliitiline ebastabiilsus ja süvenev vaesus aina hoogustavad. Neile hädadele lisandub loomade jaht toiduks.

Praegu suurt osa kõigi mandrite elanikke köitvate jalgpalli maailmameistrivõistluste aegu tasub märkida, et võistluste maskott kolmik-keravöölane (Tolypeutes tricinctus) on endiselt ohualdiste liikide nimistus. Arvatakse, et tema arvukus on viimase 10–15 aastaga kahanenud lausa kolmandiku võrra, kuna pool tema elupaikadest, Ida-Brasiilia kuivadest võsadest, on selle ajaga kadunud.

IUCN-i maailma liigiprogrammi direktori Jane Smarti sõnul võib küll kiita teatavaid liigikaitse edusamme, ometi ollakse veel väga kaugel aastaks 2020 püstitatud eesmärgist, mille on seadnud ligi 200 riigi valitsused: peatada elurikkuse kadu ja vältida liikide hukku.

IUCN/Uudistaja

 

 LÕPUPILTE


 

21. juunil kell 13.51 algas kalendrisuvi. Tartu ülikooli botaanikaaeda ehtisid suve esimesel tunnil rohked pojengisordid …

… ning puhkenud olid esimesed pärnaõied.

 

 


 


Juulis ilmub Uudistaja 16. ja 30. kuupäeval.

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab KIK.

 

 

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee


  Uudiskirja arhiiv https://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Eesti Looduse 25. fotovõistlus lõpeb täna!

Ajakiri Eesti Loodus on kuulutanud välja fotovõistluse, mis sel...

Loodusajakiri: ürgjõe org Saaremaa ja Hiiumaa vahel

Saaremaa ja Hiiumaa vahel asuva ürgjõe oru hüpoteesile on...

Elusorganisme matkiv robootika

Mis on jäik robootika? Missugust robootikat nimetatakse pehmeks robootikaks?...

INTERVJUU | Väikeste asjade mõistmiseks on vaja neid kaugemalt vaadata

Tavainimese jaoks kipub looduskaitse olema liigi- või objektipõhine ning see kipub olema väga lühinägelik viis, kuidas loodust hoida.