LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

---

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

---

Loodusajakirjad raadio Elmar saates „Maailmamix“

Raadios Elmar on võimalus igal pühapäeval saates „Maailmamix“ kuulata saatelõike Loodusajakirja väljaannetes avaldatu kohta.

Möödunud pühapäeval, 27. mail, käis stuudios Eesti Looduse mainumbri kaasautor Eesti maaülikooli professor Tiiu Kull. Kõne all oli kauni kuldkinga seisund Eestis: kas taime köitev välimus aitab teda paremini kaitsta ning kus on kõige tõenäolisem seda suureõielist orhideed meie looduses kohata. Kuula saadet Elmari taskuhäälingust.

Tuleval pühapäeval, 3. juunil, räägib päästeameti esindaja sellest, kas metsatulekahjude kiireks avastamiseks on kasutusel mõni moodne seiresüsteem, milliseid kustutusmeetodeid ja taktikat metsapõlengute korral praegu rakendatakse ja kuidas need on aja jooksul muutunud. Võrdluseks on kasutatud Eesti Metsa kevadnumbris ilmunud Mart Eriku ja Veljo Küti meenutusi eelmise sajandi lõpus Lääne-Harjumaal Vihterpalus möllanud tulekahjude kustutustöödest.

Soovitame kuulata ka varasemaid „Maailmamixi“ saatelõike, mida saab järelkuulata Elmari taskuhäälingu kaudu. Elmari saade „Maailmamix“ on eetris pühapäeviti kell 15‒17.

---

Kukus räägib homme Ulvar Käärt uuest Horisondist

Kuku raadio iganeljapäevases saates „Loodusajakiri“, mis on eetris pärast kella kümneseid uudiseid, käivad homme, 31. mail, Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt ja Loodusajakirja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado kirjutis kirjutise haaval läbi Horisondi mai-juuninumbri. Veidi pikemalt peatutakse paaril lühikirjutisel rubriigist „Siit- ja sealtpoolt horisonti“, Andrus Mölderi kaaneartiklil tuareegide kohta, intervjuul noorte teaduste akadeemia presidendi Els Heinsaluga, Marju Tamme artiklil „Vetikaviljelus tõstab pead“, Sven Pauluse ülevaatel maailma merede muutustest, Juhan Kreemi kirjutisel, mis annab teada, kuidas levisid uudised 16.–17. sajandil, ning paraku viimseks jäänud intervjuul bioloog Mart Viikmaaga.

Kui kõik läheb plaanide kohaselt, räägib järgmise nädala saates füüsik Tiit Sepp oma artiklist „Jaht üheksandale planeedile“, mis on ilmunud sellessamas Horisondis. Kahe ja kolme nädala pärast on kavas tutvustada Eesti Looduse juuni-juulinumbrit.

„Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata nii Kuku taskuhäälingu kui ka Loodusajakirja teemalehe kaudu.

---

Peagi ilmuva Eesti Looduse suvenumbri kaas reedab ära, kellest on numbri põhilugu

Vikerraadios tutvustame Eesti Looduse suvenumbrit

Vikerraadio saade „Ökoskoop“ läheb suvepuhkusele, kuid samal eetriajal, kell 10.05‒11.30, jätkab esmaspäeviti saatesari „Huvitaja“ looduslugudega, kus 4. juunil tutvustab Eesti Looduse suvenumbrit Loodusajakirja vastutav väljaandja Riho Kinks.

EESTI UUDISED

---

Foto: Andres Tennus

Pesitsusaegne raie on lindude tahtlik surmamine

Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) tuletab meelde, et käes on lindude pesitsuse kõrgaeg, niisiis peaks iga pädev ja heatahtlik raieloa väljaandja ja metsandustöötaja pidama metsades raierahu. Praegusel ajal ette võetud metsaraieid saab käsitleda lindude tahtliku surmamise ja looduskaitseseaduse rikkumisena, mille eest on ette nähtud rahatrahv.

Eestis pesitseb sadakond liiki metsalinde, kelle pesitsusaeg vältab veebruarist augustini. „Valdav enamus Eesti metsalindudest pesitsevad nelja kuu vältel aprillist juulini ning Eestis pole praegu ühtegi metsatukka, kus linnud ei pesitseks“, ütles EOÜ linnukaitse programmijuht Veljo Volke. „Keskmiselt pesitseb Eesti vanades metsades üksteist linnupaari hektaril, kusjuures linnametsades võib see number olla suuremgi.“ lisas Volke.

Peale metsade tuleb praegu olla hoolikas ka asulates üksikpuid, hekke, võsa ja alusmetsa raiudes. Asulates algab pesitsemine märtsis ja viimased linnud lõpetavad 20. augusti paiku. „Kõige kindlam on lükata suveks kavandatud raied augusti lõpudekaadi, sest selleks ajaks on pesitsemine lõppenud. Kui tahta varem raiuda, siis tuleb kaasata kogemustega linnutundjaid, kes suudavad pesitsemise tuvastada,“ selgitab Volke.

Pesitsusaegse raierahu kontseptsiooni pakkus EOÜ linnukaitsekomisjon Asko Lõhmuse juhatusel 1999. aastal. Alates 2003. aastast peab osas metsatüüpides ja osa raieliikide korral kahe kuu pikkusest raierahust kinni riigimetsa majandamise keskus, kelle majandusnäitajaid ei ole see negatiivselt mõjutanud. Üle-eestilist raierahu pole Eestis kunagi välja kuulutatud, kuigi alates 2007. aastast on metsaseaduse järgi antud vastav volitus keskkonnaministrile. Praegu on riigikogus esimese lugemise läbinud metsaseaduse § 40 muutmise seaduse eelnõu 420 SE, mis kehtestaks meil üldise kahekuise raierahu. Eelnõuga tuleb EOÜ hinnangul kindlasti edasi liikuda ja praegusel riigikogu koosseisul tuleks eelnõu veidi muudetud kujul (sätestada kolme kuu pikkune raierahu ja teatud erandid) ka vastu võtta.

EOÜ

---

Looduslike pühapaikadega kaardikiht (allikas: maa-ameti geoportaal)

Uus kaardirakendus aitab üles leida Eesti looduslikud pühapaigad

Valminud on uus kaardirakendus, mis aitab huvilistel leida üles oma kodukandi looduslikud pühapaigad. Looduslike pühapaikade kaardirakendus on valminud vastutustundliku metsamajandamisega tegeleva organisatsiooni FSC Eesti tellimusel ning koostöös maa-ameti, Tartu ülikooli ja ettevõttega Hiite Maja.

Kaardirakendus hõlmab üle 1100 pühapaiga, mis varem on olnud kantud maa-ameti kultuurimälestiste, looduskaitse, pärandkultuuri, ristipuude, kohapärimuse ja põhikaardi kihile või on kaardistatud looduslike pühapaikade inventuuri käigus.

FSC Eesti tegevjuhi Indrek Talpsepa sõnul nõuab FSC jätkusuutliku metsanduse standard, et suure kaitseväärtusega aladelt, nagu looduskaitsealad ja looduslikud pühapaigad, metsa ei raiuta. Selleks et mitte kahjustada looduslikke pühapaiku, on tarvis teada, kus sellised paigad asuvad. Kaardirakendus annab metsa majandajatele, omanikele ja kogukonna liikmetele parema ülevaate ja aitab vältida vigu, kus teadmatuse tõttu mõni looduslik pühapaik häviks.

Talpsep lisab veel, et FSC rahvusvahelise otsuse järgi tuleb alates käesoleva aasta 20. märtsist kontrollitud puidu tarneahela ettevõtetel tagada, et FSC märgi all ei läheks turule looduslikes pühapaikades raiutud puitu. Nõue puudutab ühtviisi riigi ja kohaliku omavalitsuse kaitse all olevaid, aga ka ilma ametliku kaitseta pühapaiku. See tähendab, et jätkusuutliku metsanduse märgise hoidmiseks tuleb välistada metsa majandamine kogu pühapaigas, mitte üksnes arheoloogiamälestise või looduskaitseobjekti alal. Kaitsevöönd ulatub 50 meetrini ja uus kaardirakendus võimaldab seda kaitsevööndit kuvada.

Looduslikud pühapaigad ehk hiied on maailma vanimad looduskaitsealad, millel on peale keskkonnaväärtuse ka ülioluline pärimuslik ja kultuuriline roll. Uuringute järgi peab hiite kaitset tähtsaks lausa 86% Eesti elanikkonnast. Tuntuimaid looduslikke pühapaiku on näiteks Tamme-Lauri tamm, Taevaskoda ja Pühajärv.

Enamik Eesti pühapaiku on seni kaardistamata ja ekspertide hinnangul on neist kuni 3000 unustamise tõttu kadumas. Ohustatud on ka kaardistatud pühapaigad.

Pühapaikade kaardirakendusega saab tutvuda Eesti geoportaalis.

FSC Eesti

---

Rabakonn (foto: Kristiina Kübarsepp)

Vabatahtlikud päästsid tänavustel konnatalgutel 14 700 kahepaikse elu

Sel kevadel päästsid vabatahtlikud konnatalgute käigus 14 700 pulmapaikadesse teel olnud kahepaikse elu. Seitsmendat aastat korraldatud konnapäästeaktsiooni „Konnad teel(t)“ jooksul peeti veerandsada konnatalgut üle terve Eesti ning vabatahtlikud käisid talgutel 475 korda.

Kahepaiksete massilisem rändeperiood kestis aprilli keskpaigast mai alguseni. Kõige tihedam oli ränne Harjumaal Rae vallas Assakul, kus vabatahtlike abiga päästeti autorataste all hukkumisest 3529 konna. Järgnesid Porkuni 2723, Astangu 2574 ja Kaunissaare 1183 päästetud konnaga. Kokku päästeti 10 752 harilikku kärnkonna, 3305 rohukonna, 384 rabakonna ja 257 tähnikvesilikku. Rohkem teavet tänavuste konnatalgute tulemuste kohta leiab Eestimaa looduse fondi konnatalgute teemalehelt.

Peale talgute tähistati koostöös Tallinna loomaaiaga 28. aprillil rahvusvahelist konnapäeva, mille raames sai loomaaias võtta osa teemakohastest üritustest. Konnapäeva puhul korraldati ka videovõistlus „Krooksuv konn“, mille tööde hulgast saab nüüd igaüks valida oma lemmiku. Võistlusele saadetud videoid näeb eespool viidatud veebilehel, valides menüüst jaotise „Videovõistlus“.

ELF

---

Tasuta õigusabi looduskaitseküsimustes

Keskkonnaõiguse keskus (KÕK) ja Eestimaa looduse fond (ELF) hakkasid aprilli lõpus tasuta pakkuma juriidilist ja looduskaitsenõu maaomanikele, kes puutuvad kokku looduskaitsepiirangutega ning kellel on seetõttu tekkinud küsimusi või lahendamist vajavaid olukordi. Looduskaitse nõuandla on virtuaalne nõustamiskeskkond, kus saavad KÕKi ja ELFi eksperdid annavad maaomanikele nõu, kuidas tegutseda looduskaitsealadel nii, et inimeste heaolu kõrval oleksid hoitud loodusväärtused.

Loodusväärtusi saab hoida mitmel moel, näiteks seades inimtegevusele piiranguid või vastupidi, soodustades teatud hooldustöid. Kuna loodus ja selle toimimine pole kunagi lihtne, on mõned piirangud jäänud maaomanikele ebaselgeks ning mõned võivad tunduda koguni mõttetud. Mõnikord on aga hoopis maaomanik ise oma loodusväärtustega hästi kursis ja valmis nende eest seisma, kuid põrkub õigusaktide või ametkonnaga. Probleemi lahendamiseks vajalik õigusabi aga jääb selle kõrge hinna tõttu sageli kättesaamatuks. Küsimusi võib tekitada näiteks see, kuidas tegutseda, kui hundid on rünnanud kariloomi või kui rändlinnud on põllule külvatud vilja ära söönud. Aga mitmetimõistetavus on kerge tekkima ka poollooduslike koosluste hooldamisel ja siis, kui maaomanike tegevust pärsivad metsandusega või ehitamisega seotud piirangud.

Peale juriidilise abi saab nõuandla kaudu küsida Eestimaa looduse fondilt abi looduskaitseprobleemide korral. ELFi keskkonnakaitse ekspert Silvia Lotman nentis, et looduskaitse on keeruline ja mitmetahuline. „Sageli inimesed ei tea, kuidas ja mida nad enda maal teha saavad, näiteks, kas on mõistlik igal pool autoga sõita, puid langetada või maaparanduslikke töid teha. Neile inimestele on vaja abi ja nõu pakkuda kasvõi selleks, et ei võetaks puid maha pesitsuskohas ega pesitsuajal. Niimoodi saavad inimesed looduses tegutseda teadlikult,“ selgitas ta ja avaldas lootust, et see aitab vähendada arusaamatusi, mida looduskaitselised piirangud võivad põhjustada.

Looduskaitse nõuandlasse võivad pöörduda nii maaomanikud, kohalikud omavalitsused kui ka maahooldajad. Virtuaalne nõuandla asub KÕKi veebilehel www.k6k.ee/looduskaitse: sealt leiab vastused sagedamini ette tulevatele küsimustele ning võimaluse edastada oma kirjalik küsimus. Küsimusi saab esitada ka telefonitsi 742 4524.

KÕK

---

Ilmatsalu vaatlustorn (foto: RMK)

Tornide linnuvaatluspäeval kohati enim liike Ilmatsalus

Maikuu teisel laupäeval peeti tornide linnuvaatlusvõistlus, mille raames vaadeldi linde 13 vaatetornis. Vaatlustornides käis kokku üle 70 huvilise, kirja pandi 148 liiki linde.

Sel korral olid ilmaolud vaatluste tegemiseks küll head, kuid paljudes kohtades oli lindude laulmisaktiivsust just selle tõttu väiksem. Kõige enam liike õnnestus tänavu registreerida Ilmatsalu vaatlustornist, kus Mariliis Paal ja Raul Vilk vaatlesid kaheksa tunni vältel 90 linnuliiki. Suuremaid haruldusi sel korral ei kohatud, kuid linnutornidest nähti siiski palju äsja rändelt saabunud linnuliike, nagu rukkirääk, naaskelnokk, peoleo, kuldhänilane ja kukkurtihane. Tulemustega saab tutuvda Eesti ornitoloogiaühingu veebilehel: Tornide linnuvaatluspäeva tulemused (xls).

EOÜ

---

Laeva jõe taastamine 2015. aasta augustis (allikas: www.loodushoid.ee)

Tartumaal avati Laeva jõel taastatud lõik

Eelmise nädala alguses avati Tartumaal Laeva jõel taaselustatud jõelõik. Tegu on Eestis ainulaadse omataolise projektiga, mis kannab nime Happyriver. Nõnda on ummistunud ja oma elujõu kaotanud jõelõik ja sealne vee-elustik pärast viie aasta pikkust Happyriveri projekti taas elujõuline.

Happyriver on Life-projekt, mida veab peamiselt sisevete kaitse ja kalastiku elutingimuste parandamisega tegelev Eesti loodushoiu keskus. Keskuse kalateadlane Meelis Tambets selgitab: „Kõik sai alguse paljude inimeste soovist enda elukeskkond taas täisväärtuslikuks muuta. Eesti loodushoiu keskus sai sellest inspiratsiooni ja aitas need soovid realiseerida. Antud juhul olid edu saavutamiseks ka head eeldused, kuna Laeva jõe alamjooksu looduslik säng paikneb Natura 2000 alal, mille üheks eesmärgiks on just veekogude ja nende elustiku kaitse. Praeguse tulemusega peaksid kõik, kes kaladest ja veekogudest hoolivad, väga rahul olema. Päris uhke sündmus ka Eesti 100 kontekstis.“

Projekti siht oli taastada voolav vesi Laeva jõe looduslikus sängis ja ühendada see lõik taas Emajõega. Taastuv looklev jõgi suurendab vee- ja ka maismaaliikidele vajalike elupaikade hulka ning tugevdab populatsiooni. Projekti raames puhastati ka luht võsast, taastati luhal kudevatele kaladele ning linnustikule sobilikke koelmuid ja elupaiku. Samuti rajati koelmu tõugjale ja asustati neid ohtralt ka Laeva jõkke. Projekti kõikide tegevuste eelarve oli 911 529 eurot, pool rahastusest tuli Euroopa Komisjonilt ja pool keskkonnainvesteeringute keskuselt.

Keskkonnaministeerium

---

VTA analüüsis mullu ligi paari tuhandet proovi, mis olid kogutud Eestis toodetud loomsest toidust ja siin kasvatatud elusloomadest

Üldjuhul ei sisalda Eestist pärit loomne toit ohtlikke aineid

Veterinaar- ja toiduamet võttis mullu loomse toidu ja elusloomade saasteainete seire käigus ligi kaks tuhat proovi, millest ainult kuus ei vastanud nõuetele.

Kokku võeti Eestis kasvatatavatest elusloomadest ja Eestis toodetud loomsest toidust 1992 proovi. Proove koguti näiteks piimast, meest, munadest, kalast, sealihast, neerudest, maksast, karvadest ja uriinist. Osa proove võeti ka elusloomadelt farmis. Uuriti keelatud ravimite, sh steroidide sisaldust, veterinaarravimite ja taimekaitsevahendite jääke, raskmetallide ja mükotoksiinide sisaldust. Kokku tuvastati kuus nõuetele mittevastavat tulemust. Kahest seauriinist/seauriiniproovist leiti väikeses koguses tiouratsiili, mis viitab looduslikule saastumisele, kuna nende loomade sööt sisaldas ristõielisi taimi (raps, rüps jne).

Ühest sealihaseproovist ja ühest piimaproovist leiti ka inimestel valu ja põletiku leevendamiseks kasutatava ravimi diklofenaki jääke. Farmide kontrollil selgus, et diklofenakki sisaldavaid ravimeid ei kasutatud loomade ravimiseks ning seetõttu on võimalik, et diklofenaki jäägid on sattunud lihasse ja piima inimeste kätelt ristsaastumise kaudu.

Ühtlasi leiti ühest vikerforelliproovist leukomalahhiitrohelist. Kalafarmi kontrollides ei leitud ühtegi tõendit selle kohta, et seal oleks malahhiitrohelist kasutatud. Malahhiitroheline on kantserogeenne, mistõttu on seda keelatud kasutada toiduks kasvatatavatel kaladel. Samuti leiti ühest metssealihaproovist pliid.

Tunamullul uuriti elusloomade ja loomse toidu saasteainete seire raames kokku 1971 proovi. Siis ilmnes ainult üks nõuetele mittevastav tulemus: hirvelihast leiti pliid.

VTA

---

Tuleohukaart 29. mai seisuga (allikas: riigi ilmateenistus)

Meie metsades on äärmiselt suur tuleoht

Maikuus pikalt püsinud päikeseline ja üsna soe periood on meie metsad muutnud väga tuleohtlikuks. Seetõttu tuleb tuld tehes olla ettevaatlik ja pigem seda üldse vältida. Ilmateenistuse andmeil on äärmiselt suur tuleoht Võru-, Põlva- ja Tartumaal, suuremal osal Rapla- ja Harjumaal, aga ka Ida-Virumaal (kaardil punasega). Kaardil oranžiga tähistatud aladel on suur tuleoht.

TASUB OSALEDA

---

Neljanda vooru edasijõudnute pildiküsimused

Lindude määramisvõistluse neljas voor lõpeb peatselt

Linnuvaatleja portaali korraldatava määramisvõistluse 4. vooru küsimustele saab vastata kuni homse õhtuni, 31. maini. Valida saab kahe raskusastme vahel: algajad ja edasijõudnud.

Linnuvaatleja 10-vooruline linnumääramise võistlus kestab veebruarist novembrini. Iga kalendrikuu alguses ilmub Linnuvaatleja veebilehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta. Igas voorus tuleb linde ära tunda nii fotodelt kui ka hääle järgi.

Linnuvaatleja

---

Lahemaa seminar Altjal pärandiaastal 2013 (foto: Toomas Tuul)

Lahemaa rahvuspargi sünnipäev

Lahemaa rahvuspark Põhja-Eestis ootab sel reedel, 1. juunil kell 16 Altja kiigeplatsile, et üheskoos tähistada rahvuspargi sünnipäeva. Rahvuspargil täitub tänavu 47. aasta.

Paari sõnaga on lubanud Altjast ja Lahemaast kõnelda üks Lahemaa rahvuspargi looja ja pärandi hoidja Fred Tomps, kes ka ise tähistab tänavu väärikat juubelit: tal täitub 90 aastat. Ettekande peab ajaloolane Enn Tarvel, kes mõtiskleb iseolemise üle. Õhtu jooksul saab kuulata ka kauneid helisid ja rühtme. Lahemaa sünnipäeva avakõne peab keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar.

Huvilistel palutakse tulekust teada anda telefonitsi 5332 7893 või e-kirja teel ave.paulus@keskkonnaamet.ee.

Keskkonnaamet

---

TÜ botaanikaaia aiapäeva keskmes on sõnajalad ja tulikalised

Sel laupäeval, 2. juunil, saab osaleda Tartu ülikooli botaanikaaia aiapäeval, kus sel korral on suurema tähelepanu all sõnajalad ja tulikalised.

Kell 11 algaval loengul räägib botaanikaaia aednik Sten Mander sõnajalgadest ja sammaldest, nende kasvatamisest ning paljundamisest. Kell 12.30 järgneb hobiaednik Helle Treieri loeng tulikalistest aias. Loengud on huvilistele tasuta, kasvuhoonetega saab tutvuda botaanikaaia piletiga.

Aiapäeval müüvad taimi ka paljud taimekasvatajad ja lahti on kohvik Stepup!

TÜ botaanikaaed

---

Otepää hiieretk

Pühapäeval, 3. juunil, kutsub mittetulundusühing Põline Pere Tartu‒Otepää hiieretkele. Huvilised viiakse bussiga Tartust Otepääle Eesti lipu ja pühade jõgede lätetele. Alustatakse Tartu Toomemäe ohvrikivi juurest ning retke käigus tutvutakse Pühajärve, Verilätte, Väikse Munamäe Emalätte, Arula Emalätte, Võhandu pühajõe alguseks oleva Tõutsi Pühalätte, Pühajõe ehk Väikese Emajõe ja Pringi ohvrimäega. Reis kestab kella 9‒15 ja seda juhib Ahto Kaasik. Osavõtutasu on 25 eurot.

Üritus on pühendatud Eesti lipu aastapäevale: 1884. aasta 4. juunil pühitses Eesti üliõpilaste selts esimese sinimustvalge lipu Otepääl ja päev hiljem Pühajärve ääres. Lisateavet, sh registreerimisvormi, leiab Facebooki-lehelt.

MTÜ Põline Pere

---

Roheline santoliin (foto: Wikipedia Commons)

Tallinna botaanikaaias tuleb näitus maitse- ja värvitaimedest

Näitust saab vaadata tuleva nädala lõpus 8.‒10. juunil. Tutvustatakse mitmesuguseid maitsetaimi, üksiti saab soovitusi, mismoodi neid taimi kasvatada, koguda ja kasutada. Näiteks selgub, kuidas näeb välja rohekas santoliin või sidrunaloisia ning saab teada, milliseid toite maitsestatakse mustköömnega või ahtalehise käokullaga, aga ka seda, millised maitsetaimed sobivad ilupeenrasse.

Näituse raames saab 9. ja 10. juunil kell 13‒15 võtta osa taimedega värvimise töötoast. Laupäeval tasub tulla kohale kõigil neil, kel on huvi aiandusraamatute vastu: neid müüb kohapeal kirjastus Hea Lugu. Ühtlasi saab laupäeval osta püsikuid ja maitsetaimede istikuid, mida müüb Helga taimeaed.

Tallinna botaanikaaed

---

Esitletakse väljaannet „Eesti Vabariigi preemiad 2018“

Teaduste akadeemia kutsub raamatuesitlusele ja näituse avamisele

Teisipäeval, 12. juunil kell 16 esitletakse Tallinna ülikooli akadeemilises raamatukogus (Rävala pst 10) ühisväljaannet „Eesti Vabariigi preemiad 2018“. Raamat on valminud akadeemia, kultuuriministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös. Samas avatakse näitus „Akadeemikud monograafiast säutsuni. Eesti teaduste akadeemia 80“. Näitust saab vaadata kuni 25. augustini 2018.

Oodatud on nii asjaosalised kui ka huvilised.

ETA

---

Üle-eestiline loodusvaatluste maraton

Nädal enne suvist pööripäeva, 15.–16. juunil, avaneb võimalus võtta osa üle-eestilisest loodusvaatluste maratonist, mille raames saavad huvilised uurida oma kodukoha elurikkust.

Loodusvaatluste maratoni eeskuju on rahvusvaheline vaatlusüritus BioBlitz. Selle vältel tehakse teatud paigas mingil ajavahemikul kindlaks nii palju looma-, taime- ja seeneliike kui võimalik. Liike otsitakse harrastusvaatlejate ja -teadlaste abiga. BioBlitz kestab tavaliselt 24 tundi, et vaadelda elurikkuse avaldumise vorme kogu ööpäeva jooksul. Eestis algab üritus 15. juunil kell 12 ja lõpeb järgmisel päeval samuti kell 12.

BioBlitzil on keelatud taimi ja loomi kaasa võtta või murda-surmata. Kõik tõendid kogutakse fotode, video- ja helisalvestistena, milleks saab kasutada kaameraga mobiiltelefoni, nutiseadet või paberit-pliiatsit ja fotoaparaati.

Registreeritud vaatluspaikade kohta leiab teavet loodusfestivali portaalist. Võimalus on korraldada loodusvaatluste maraton ka oma kodukohas. Korraldajaks võib olla näiteks kohalik linnuklubi, loodusklass või huviring. Oluline on, et kohapeal oleks olemas entusiastlik talgujuht, kes aitab leida sobiva vaatluspiirkonna, juhendab vaatlejaid ja on kursis vaatlustulemuste edastamise võimalustega. Peakorraldajad aitavad teha ettevalmistusi loodusvaatluste maratoniks, jagavad juhendmaterjale ja vajaduse korral aitavad leida kontakti kohapealsete erialateadlastega.

Maratoni puudutav teave, sh juhendid, on esitatud maratoni teemalehel loodusfestivali portaalis.

TÜ loodusmuuseum

MAAILMAST

---

Plastist prügi levib igale poole, sh meresügavustesse (allikas: UNEP)

Plastisaaste on jõudnud ookeanisüvikutesse

Uue nädala teisipäeval, 5. juunil, on ülemaailmne keskkonnapäev ning tänavu keskendutakse plastisaastele, mis on vallutamas kogu maakera. ÜRO keskkonnakaitse seirekeskus juhib tähelepanu ühele hiljutisele teadusuuringule, mille järgi mõjutab inimtegevus plastijäätmete kaudu ohtlikult isegi ookeani kõige sügavamaid ökosüsteeme.

Kõnealuse uuringu teinud Jaapani teadlased tõdevad, et plastisaastest on kujunenud üks kõige suurem oht ookeani ökosüsteemidele, ning kutsuvad üles kiiresti midagi ette võtma. Paraku ei teata kuigi täpselt sellise saaste mõjusid ookeani ökosüsteemidele ega aduta selle tegelikku ulatust.

Analüüsi aluseks on jaapanlaste andmebaas süvaveeprügi kohta: andmeid on kogutud üle kolmekümne aasta, alates aastast 1983. Andmepangas on muu hulgas fotod ja videod prügist, mis on kogutud allveeseadmetega. Peaasjalikult on uuritud Vaikse ookeani lääneosa Jaapani saarestiku lähikonnas. Vähemal määral on andmeid kogutud ka Vaikse ookeani ida- ja lõunaosast, India ookeanist ning Atlandi ookeani põhja- ja lõunaosast.

Analüüsi põhjal selgus, et ligi viies tuhandes uuringukohas on loendatud kokku üle kolme tuhande inimtegevusega seotud prügiosakese, sh plastist, metallist ja kummist esemed ning kalastustarbed. Üle kolmandiku sellest prügist oli makroplast ja sellest omakorda 89% hõlmas ühekorratoodete plastipraht. Vähemalt kuue kilomeetri sügavusel oli üle poole prügist plastijäätmed ning neist valdav osa ühekorratoodete jäägid.

Uuring kinnitas ka seda, et plastist ühekorratoodete jäätmed on jõudnud isegi maailma sügavaimatesse ookeanisüvikutesse, sh Mariaani süvikusse ‒ 10 898 meetri sügavusele. Nõnda sügavale ookeanipõhja sattunud plast võib lagunemata püsida tuhandeid aastaid. Teadupoolest on süvavee ökosüsteemid endeemsed ning sealsed liigid kasvavad väga aeglaselt, mistõttu kujutab plastisaaste neile märkimisväärset ohtu. Teadlaste mure süvavee ökosüsteemide pärast on väga suur: arvatakse, et sealsed kooslused on juba kahjustunud. Peale prügisaaste kujutab ohtu ka süvaveepüük, maavarade kaevandus ja infrastruktuuri rajamine merepõhja.

Häirekell inimtekkelise prügi nõnda ulatusliku leviku tõttu lööb kõvasti, sestap on viimane aeg hakata vähendama plastijäätmete teket. Mõistagi on see väga suur, kuigi hädavajalik proovikivi kogu ühiskonnale.

UNEP-WCMC/Uudistaja

---

Ära lase kassidel linde püüda! (foto: maxpixel.com/BirdLife)

Ära toida linde saiaga! Pildil on rohevint (foto: Robert Neumann / BirdLife)

Juhata laps lindude põnevasse maailma! (foto: BlueOrange Studio / Shutterstock / BirdLife)

Tosin lihtsat tegu lindude heaks

Esmajoones ingliskeelne maailm tähistab tänavu saja aasta möödumist ajast, kui USA-s võeti vastu föderaalseadus, mida inglise keeles nimetatakse Migratory Bird Treaty Act of 1918 (lühendatult MBTA). Eesti keelde võiks selle tõlkida ehk kui „1918. aasta rändlindude lepingu seadus“; sellega kaitstakse USA ja Kanada ning Inglismaa vahel liikuvaid rändlinde. Selle tähtpäeva puhul on mitu loodusühendust kuulutanud tänavuse aasta linnuaastaks (vaata www.birdyourworld.org), mille põhiline tegevusjuhis on „võta igal kuul ette mingi lihtne, aga asjalik tegu, et luua lindudele parem maailm“.

Muidugi lööb selles aktsioonis kaasa ka maailma linnukaitseorganisatsioone ühendav BirdLife International. 25. mail ilmus BirdLife’i kodulehel Jessica Law toredate fotodega kirjutis „Muuda oma maailm linnusõbralikuks: 12 lihtsat tegu, mis teevad lindude elu paremaks“ (https://bit.ly/2xp03zB).

Esiteks soovitatakse oma aeda ja rõdule istutada omamaiseid taimi. See katab kohalikele lindudele kena toidulaua ja väldib samas võõrliikide sissetungi. Istutusmaterjal peaks olema mitmekesine, et taimestik meelitaks ligi võimalikult palju lindude toiduobjekte. Ära kasuta pestitsiide, sest linnud hoolitsevad ise kahjuritõrje eest!

Teiseks tuleks teada, mida teha, kui leiad maast linnupoja. Enamasti on tegu sulestuva pojaga, keda vanemad käivad toitmas ja hoiavad neid silma peal. Kui pojuke tundub väga armetu, võib üritada ta ettevaatlikult pessa tagasi panna või äärmisel juhul pöörduda asjatundjate poole (Eestis paraku on neid väga raske leida).

Kolmandaks taga, et su lemmikute kasside linnuhuvi piirduks vaid kaugvaatlustega. Ainuüksi USA-s murravad kassid aastas 3,7 miljonit lindu. Jessica Law soovitab paigaldada pesakaste: nüüdisaegsetes elumajades on vähe lindudele pesitsuseks sobivaid õõnsusi. Samuti annab autor soovituse: „Ära toida linde leiva/saiaga!“. Esmajoones käib see teadagi partide ja luikede kohta. Ehkki seda soovitust on ka Eestis aastast aastasse korratud, näeme endiselt jõgede ääres „saiatädisid“, kes teevad oma heasüdamlikkusega lindudele halba. Law soovitab välja panna veenõu – pigem sellise, milles linnud saaksid ka kümmelda. Aga kindlasti tuleks seda nõud korrapäraselt, näiteks kord nädalas, puhastada. Muidugi tuleb jälgida, et „suplustiik“ jääks välja kasside haardeulatusest.

Autori järgmine, järjekorras seitsmes soovitus on osa võtta kohalikest linnuloendustest. Nii Suurbritannias kui ka USA-s on väga levinud aialinnuloendused; Eestiski on saanud väga populaarseks nii aialindude loendus kui ka suvine aialinnupäeviku pidamine, mida korraldab ornitoloogiaühing.

Järgmisele Jessica Law soovitusele – panna välja linnu söögimaja – vaidleb mõnigi Eesti linnuteadlane vastu. Küll ei tohiks mingeid vastuväiteid tekitada soovitus muuta oma aknad lindudele ohutuks, et nad vastu klaasi oimetuks või halvemal juhul lausa surnuks ei lendaks, olgu siis seetõttu, et nad klaasi ei märka, või vastupidi: tikuvad omaenese peegeldusega sõdima. Nii üht kui ka teist aitavad vältida näiteks klaasile kinnitatud ilukleebised.

Jessica Law kümnenda ja üheteistkümnenda soovituse ajend on üha tõsisemaks muutuv plastiprobleem: „Korista ära prügi!“ ja „Väldi ühekorraplasti“. Tehismaterjalidest jäätmed võivad olla lindudele mitut moodi ohtlikud: pesamaterjaliks viidud nööridesse võivad takerduda pojad, salatikarbist toitu nooliv lind, isegi täiskasvanud, võib sinna kinni jääda, plastiosakesi peetakse sageli toiduks ja nii edasi. Järjest sagedamini tuleb teateid surnud lindude kohta, kelle maod on plastiosakesi lausa täis.

Ja lõpuks soovitab Jessica Law õpetada oma lapsi linde tähele panema. Sellest võib saada elukestev harrastus, millest on kindlasti kasu nii inimesele endale kui ka loodusele, sest loodust tundev inimene oskab sellest märksa rohkem hoolida.

BirdLife’i kirjutise põhjal Toomas Jüriado

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil katre.palo@loodusajakiri.ee

---