Uudistaja 13.06.2018

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

Ilves, paisud ja droonid

Eesti Looduse juuni-juulinumbri kaaneartikkel tutvustab aasta looma ilvest: Raido Kont vaatleb suurkiskja igapäevast tegutsemist eelkõige telemeetria abil saadud andmete põhjal ning Mall Hiiemäe meenutab ilvese osa regilauludes ja muinasjuttudes. Ilvese looduslik vaenlane on üksnes inimene ning küttimine on olulisim ilvese arvukust mõjutav tegur. Rahvapärimusest on teada, et kütitud ilvestest on tehtud ka ilvesepraadi.

Vee-elustikku käsitleb kaks pikemat kirjutist: Mati Martin vaatleb vesikirpude mitmekesisust ning Kairi Käiro ja teised paisutamise ja õgvendamise mõju Eesti vooluvete suurselgrootute liigistikule. Selgub, et suurselgrootud ei ole väärtuslikud mitte üksnes keemilise reostuse, vaid ka paisutamise ja jõgede õgvendamise mõjude hindamisel.

Rein Kalamees kirjeldab Euroopa kuivade nõmmede olemust ja levikut Eestis: tüüpilisel nõmmel peab kasvama kanarbik; meie oludes püsivad sellised kuivad liivased kohad üksnes inimtegevuse tulemusena. Meie taimkatteteaduses on nõmmede hulka arvatud ka kuivi niidukooslusi, mis tegelikult peaksid kuuluma teistesse taimkattetüüpidesse.

Triin Nõu on usutlenud filmirežissöör Joosep Matjust. Matkarada viib seekord risti-põiki läbi Eesti: augustis avab RMK lääne-kirdesuunalise matkateeharu, mis võimaldab jõuda Matsalust Peipsi põhjakaldale. Hendrik Relve reisilugude sarjas on seekord juttu Mongoolia stepiloomadest. Loodusfotograaf ja -huviline Karl Adami mõtiskleb droonide kasutamise eetiliste aspektide üle.

Eesti juubelile pühendatud rubriigis „Sada rida Eesti loodusest“ meenutab Andrus Kivirähk omi kokkupuuteid loodusega Mustamäel. Tööjuhenditest leiab aga soovitusi, kuidas pruukida põdrakanepit. Arvi Liiva otsib vastust küsimusele, kas Siberi imekivi tšaroiit on radioaktiivne.

   


 

Uus Gorizontõ Estonii on pühendatud Eesti juubeliaastale

Venekeelse almanahhi Gorizontõ Estonii uus number tutvustab ülevaatlikult Eesti looduse väärtusi ja omapära. Suurem osa kirjutistest on varem ilmunud eesti keeles ajakirjas Eesti Loodus, kuid on ka uusi kirjutisi, näiteks intervjuu Aleksei Turovskiga.

Gorizontõ Estonii uuest numbrist leiab meie kuue rahvussümboli tutvustuse. Kindlasti teame suhteliselt vähe ühest kuulsaimast Eestist võrsunud teadlasest Karl Ernst von Baerist, kelle elukäigust saaks filmida haarava mängufilmi. Me teame Baeri embrüoloogia rajajana, kuid ta polnud kaugeltki üksnes kabinetiteadlane.

Kirjeldame ka RMK juubeliaasta kinki – kogu Eestit läbiva matkaraja kolmandat haru. Kohaliku turismi ja loodusega aitavad sinasõprust luua ka mitmed õppe- ja matkaradade kirjeldused Eesti eri piirkondadest.

Almanahh sisaldab mitut tööjuhist, näiteks linnuvaatlustega alustamise kohta, aga ka tuttavate taimede kasutamise kohta: vaatluse all on kased, kõrvenõges ja mustikas. Pildiartikkel kirjeldab pasknääri, rahvusvärvides tiivaga linnu eluolu. Pasknääri leiame ka kogumiku kaanelt.

Gorizontõ Estonii on kirjastanud MTÜ Loodusajakiri, almanahhi ilmumist on finantseerinud KIK.

 

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


 

See pöialpoisipilt, mille autor on Roger Erikson, sai mullu Eesti Looduse fotovõistlusel loomafotode peaauhinna

 

Eesti Loodus kutsub osalema fotovõistlusel

Ajakiri Eesti Loodus kutsub osalema traditsioonilisel fotovõistlusel, mis sel aastal peetakse juba 19. korda. Terve suvi on aega materjali koguda, fotosid saab võistlusele esitada alates 1. augustist kuni novembri alguseni. Võistluse lõputseremoonia aeg ja koht antakse teada novembris.

Võistluse tingimustega saab tutvuda võrgupaigas https://bit.ly/2l0jYvC.

Eesti Looduse fotovõistlus on üks Eesti suuremaid loodusfotovõistlusi. Osaleda võib kuni 16-aastaste noorte ja täiskasvanute kategoorias. Auhindu saavad parimad looma-, taime- ja seenefotod, noorte kategoorias ka pildid aiataimedest ning kodu- ja lemmikloomadest. Samuti jagatakse hulganisti eriauhindu. Kõik fotod peavad olema tehtud Eestis ning taim, loom või seen peab olema pildil selgelt äratuntav. Koos võistlustööga tuleb esitada lühike lugu, kus ja mil moel pilt on tehtud ja kes on pildil.

   


 

Kuvatõmmis Horisondi rubriigist Delfis

 

Horisondil on nüüd Delfi teadusportaalis oma rubriik

Läinud nädalal sai ajakiri Horisont koostöös Ekspress Meediaga endale omaette rubriigi Eesti suurima uudisteportaali Delfi teadusküljel Forte. Rubriigis hakkavad ilmuma valitud artiklid nii värsketest kui ka varasematest Horisondi numbritest. Täismahus artiklite lugemine on tasuline: ühe artikli hind on 99 senti. Samas saavad Horisondi artikleid lugeda needki, kel on ostetud ligipääs Ekspress Meedia teiste väljaannete tasulisele sisule.

Horisondi tasulisi artikleid pääseb lugema lingilt forte.delfi.ee/news/horisont/.

   


 

   

Eesti Looduse ja Eesti Metsa esimese numbri kaaned (allikas: www.digar.ee)

 

Kõik Eesti Looduse ja Eesti Metsa aastakäigud on digiteeritud

Eesti rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR (www.digar.ee) on nüüd täismahus tasuta kättesaadavad kõik ajakirjade Eesti Loodus ja Eesti Mets aastakäigud.

Ajakirjade värskemad numbrid lisatakse jooksvalt, Eesti Loodus tehakse seal tasuta kättesaadavaks pool aastat ja Eesti Mets aasta pärast ajakirja ilmumist. Viited mõlema ajakirja täisversioonidele on nüüd ka raamatukogude elektronkataloogis Ester (www.ester.ee). Peale selle on kõik digitud ajakirjad saanud tekstilise tuvastuse, mis võimaldab teha tekstiotsingu nii otse DIGARis kui ka sealt alla laaditud failides ja teeb need nähtavaks ka Google’i otsimootorile.

Eesti Loodus ja Eesti Mets on kõige pikema traditsiooniga loodus- ja teadusajakirjad: Eesti Loodus on ilmunud aastatel 1933–1941 ning alates 1958. aastast tänaseni, Eesti Mets aastatel 1921–1944 ning uuesti alates 1989. aastast. Alates 2001. aastast on ajakirju välja andnud MTÜ Loodusajakiri.

Vanad aastakäigud on diginud Tallinna ülikooli akadeemiline raamatukogu, töödelnud ja arhiveerinud Eesti rahvusraamatukogu. Ettevõtmist toetas KIK.

   


 

„Maailmamixis“ tuleb juttu vanade luude uurimisest

Raadios Elmar iga pühapäev kell 15–17 eetrisse minevas saates „Maailmamix“ rääkis eelmisel pühapäeval, 10. juunil, ilveseuurija Raido Kont, kelle sulest ilmus viimase Eesti Looduses kaaneartikkel „Ilvese käekäik oleneb inimesest ja metskitsest“. Kuulaja sai teada, kui suur on ilvese koduterritoorium, mis põhjusel ilves puu otsa ronib, miks ilves metssiga ei murra ja miks ilvesel tekib ikkagi inimestega konflikte, kuigi ta põllumajandusloomi ei murra.

Järgmisel pühapäeval, 17. juunil, saab sõna TÜ doktorant osteoarheoloog Martin Malve. Tema sulest on Horisondis ilmunud lühikirjutis „Mõistatus mineviku meditsiinist: pliist plekk jala ümber“. Saate autori Tiiu Rööbi sõnul tuleb juttu sellest, millega tegelevad osteoarheoloogid ja kui palju neid Eestis on, kui põhjalikud peavad olema osteoarheoloogi meditsiiniteadmised, mida saab inimese skeletti uurides öelda tema tervise kohta, millisesse ühiskonnakihti kuulus Tartus elanud mees, kelle jala ümber oli pliiplaat, ja mida arvata üldlevinud veendumusest, nagu olnuks vanasti kõigil hambad terved, ning ka sellest, kus Martin Malve sel suvel välitöid teeb.

„Maailmamixi“ saateid saab järelkuulata Elmari taskuhäälingu kaudu https://bit.ly/2l0ZkeB.

   


 

Loodusajakirja vastutav väljaandja Riho Kinks (foto: Kersti Kinks)

 

Kukus on käsil Eesti Looduse suvenumbri tutvustus

Igal neljapäeval pärast kella kümneseid uudiseid on Kuku raadio eetris saade „Loodusajakiri“. Homme, 17. juunil, käivad Loodusajakirja vastutav väljaandja Riho Kinks ja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado artikli haaval läbi Eesti Looduse mai-juuninumbri. Veidi pikemalt peatutakse näiteks aasta loomast ilvesest pajatavatel kirjutistel ja artiklitel, kus on kõne all paisutamise mõju vooluveekogude seisundile ja elanikele, nõmmed Eestis ja droonide kasutus loodusfotograafias, ning Triin Nõu intervjuul filmimehe Joosep Matjusega.

Nädala pärast räägib zooloog Mati Martin oma artiklist „Vesikirp – kes see veel on?“, kahe nädala pärast on praegu plaanis teha ülevaade uuest Eesti Metsa numbrist. See on saadet pikka aega, alates 2007. aastast juhtinud Toomas Jüriado viimane ülesastumine selles rollis.

Kuku raadio saateid saab järelkuulata nii Kuku taskuhäälingu kui ka Loodusajakirja kodulehe kaudu.

 

EESTI SÕNUMEID 


 

Pärnu jõest püütud emane mõrukas (foto: Eesti loodushoiukeskus)

 

Eestis on nüüd üks kalaliik rohkem

Kalateadlaste hinnangul on Pärnu jõest leitud mõrukas tulnud ilmselt lõunanaabrite juurest Eestisse uusi elupaiku otsima.

Eestis esimesena mõrukat näinud TÜ loodusmuuseumi bioloogi Sergei Põlme sõnul oli juba mõnda aega olnud alust arvata, et see kala võib ka meie vetes elada. 5. juunil püüdsidki Sergei Põlme ning Eesti loodushoiukeskuse kalateadlased Einar Kärgenberg ja Meelis Tambets Pärnu jõest Eesti esimesed mõrukad kinni.

Meelis Tambetsi sõnul on uus kalaliik õige magus leid: mõrukale on jahti peetud juba viimased 15 aastat. Nüüd tuleb täpsemini kontrollida selle liigi levikuala Eestis, tema siia jõudmise lugu ja sugulust Läti mõrukatega.

Mõrukas on karpkalaline, kes elab paljude Euroopa maade vetes. Kalakese eluiga on lühike, kuni viis aastat, ja ta ise väheldane, kuni 10 cm pikk. Kala toitub vetikatest, selgrootutest jms.

Mõrukas sigib ebatavaliselt, kudedes jõekarpidesse, kus vastsed arenevad. Kudemisajal on isaskalad väga kirkavärvilised. Nagu nimestki arvata, on ta mõru maitsega, pealegi väike, nii et söögikalaks uustulnukas ei passi.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

     


 

Kuvatõmmis võitnud meeskonna Circup videost. Videost saab teada, et igas minutis visatakse maailmas ära lausa miljon topsi ning et alates 2030. aastast keelatakse EL-s nende kasutus (allikas: https://bit.ly/2MdtTdz)

 

Parim Negavati meeskond teeb topside korduskasutuse mugavamaks

Nädal tagasi, 6. juunil, selgitati KIK-i viiendat korda toimunud ressursisäästukonkursi Negavatt superfinaalis välja kolm parimat.

10 000-eurose peaauhinna sai meeskond Circup, kes toodab tanklatesse ja kohvipoodidesse mõeldud masinaid, mis sobivad korduvalt pruugitavate topside kiirpesuks ja põhinevad kuivjää tehnoloogial.

Teisele kohale tuli võistkond 3Cular, kes teeb võimalikuks saepurumassist 3D-printimise; nõnda saab luua keerulisi detaile, mis tavalisi töövõtteid kasutades nõuaks liiga palju aega ja ressursse. Kolmandale kohale jõudis meeskond Ressursikasutuse E-hindamine, kes teeb veebirakenduse, mille abil saavad Eesti lasteaiad ja üldhariduskoolid hinnata oma ressursikasutust ja keskkonnamõjusid.

Teise koha võistkond saab idee elluviimiseks 5000 ja kolmas koht 3000 eurot. Rohkem infot võitjate kohta leiab Negavati kodulehelt https://www.negavatt.ee/osalejad2018, nende videod aga KIK-i Youtube’i kanalist https://bit.ly/2MdtTdz.

Negavatt on KIK-i ja keskkonnaministeeriumi algatusel korraldatud konkurss, mille eesmärk on parandada teadlikkust ressursikasutusest ning innustada pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa ressursse.

KIK/Uudistaja

     


 

    

Allikad: www.xn--keskkonnakpp-pcb.ee/ ja www.envir.ee

 

Tänavused Keskkonnakäpad ja noore looduskaitsja märgid on välja jagatud

Pühapäeval, 10. juunil, kuulutas keskkonnaminister Siim Kiisler tunnustamispeol Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses välja tänavused „Keskkonnakäpa“ konkursi laureaadid.

Konkursile esitatud kandidaate hinnati viies rühmas: lasteaed, õpilasrühm/klass, õpetaja, kool ja keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon. Kandideerida sai kategooriates „Tubli tegutseja“, „Tark tarbija“, „Õnnelik õppija“, „Kogukonna kaasamine“ ja „Innukas innovaator“.

Kõige enam kandidaate esitati tänavu lasteaedade kategoorias, kus konkursile laekus 19 projekti. Rühmade kategoorias esitati 16, koolide ja organisatsioonide kategoorias 9 ning õpetajate kategoorias 8 projekti.

Mainime „Keskkonnakäpa“ saanute seast laiemalt tuntud nimesid ja/või projekte. Nii said tubli tegutseja tiitli Mariliis Sild algatusega „Konnad teelt!“, Illuka kool („Kõrvitsad elevantidele“, sai ka rahva lemmiku tiitli) ning TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed koos koostööpartneritega (projekt „Eesti taimevaramu – koolinoorte kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks“); „Õnnelike õppijate“ kategoorias Muraste kool („Õpime loodust tundma looduses viibides“), Maie Itse (Lahemaa looduskooli lõiminguprojektide ellukutsumine) ning SA Saadjärve ja Tartu loodusmaja („H2O külastusmäng“); targa tegutseja eriauhinna pälvis keskkonnahariduse edendaja Külli Kalamees-Pani.

Kõikide võitjate ja kandidaatidega saab tutvuda konkursi kodulehel www.keskkonnakäpp.ee.

Samal tseremoonial andis minister kätte ka noore looduskaitsja märgid. Seitsmendat korda välja antud märgi said tänavu seitse noort: Artur Arak, Meriliis Kotkas, Brita Laht, Emilia Rozenkron, Alesja Suzdaltseva, Maris Turb ja Torm Vatsfeld.

Märk antakse kuni 26-aastasele noorele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodusharidusvõistlusel või aidanud korraldada loodusteemalist üritust. Vaata www.envir.ee/et/noore-looduskaitsja-mark.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

     


 

Rakubioloogia õpiku kaanefoto, autor Katrin Ruisu. Pildil on hiire embrüonaalsed fibroblastid (allikas: www.tyk.ee)

 

Ilmunud on esimene eestikeelne rakubioloogiaõpik

Esmaspäeval, 11. juunil, esitleti elektroonilist kõrgkooliõpikut „Rakubioloogia“ (www.tyk.ee/rakubioloogia), mis on esimene nii mahukas ja rakubioloogiat sedavõrd laialt käsitlev algupärane eestikeelne väljaanne.

Ühe autori, TÜ rakubioloogia professori Toivo Maimetsa hinnangul võib õpikut pidada ka ülevaateks rakubioloogia tasemest praeguses Eestis: kaasatud on 26 autorit nii Tartu ülikoolist kui ka Tallinna tehnikaülikoolist ja mitmest teisest teadusasutusest.

Maimetsa sõnul on õpiku koostamisel lähtutud Uku Masingu soovist luua oma kõrgkeele sõnavara: „Mida muud me autoritena soovimegi, kui parandada ja täiendada eestlaste mõtlemist ning olemist omas keeles ja omal maal“.

1867-leheküljelist õpikut illustreerib 953 joonist 13 Eesti kunstnikult ning ligi 100 fotot 16 fotograafilt. Kuna õpik on elektrooniline, pääseb õppematerjalidele hõlpsasti ligi, ühtlasi saab teost pidevalt ajakohastada, kui meie teadmised on muutunud. Õpik antakse järgmisel aastal välja ka raamatuna, peale selle on internetis kättesaadav rakubioloogia sõnastik (https://term.eki.ee/termbase/view/9054712/).

Tartu ülikool / Uudistaja

     


 

Kaardilt on näha avastatud võrkude asukohad ja nende paiknemise tihedus (allikas: keskkonnainspektsioon)

 

Peipsi koristustalgute esimesel etapil eemaldati järvest 352 nakkevõrku

Keskkonnainspektsiooni (KI) korraldusel peetakse Peipsi järvel järjekordsed koristustalgud. Talgute esimesel poolel eemaldati Peipsi järve lõunaosast 352 peremeheta nakkevõrku, mille kogupikkus on umbkaudu 24,6 kilomeetrit.

Igal aastal jääb järve triivima enam-vähem sama palju püüniseid. Osalt on tegu jää ja tuultega paigast liikunud nakkevõrkudega, osal juhtudest on arvatavasti põhjuseks püüdjate hoolimatus. KI kalakaitseosakonna peainspektor Ivo Kask ütles, et kuna võrgud ei maksa kuigi palju, siis ei vaevuta neid iga kord püügi lõppedes järvest välja tooma. Tõenäoliselt on järves triivivate võrkude hulgas ka ebaseaduslikke, ilma loata püügile pandud nakkevõrke.

29. ja 30. mail puhastasid keskkonnakaitseinspektorid veeala Mustveest peaaegu Piirissaareni välja, abiks olid ka keskkonnaministeeriumi ametnikud ning kohalikud kalurid ühel päeval nelja ja teisel päeval kolme paatkonnaga.

Vanad triivima jäänud risuvõrgud tuleb eemaldada, sest need ohustavad kalu, on ohuks ka veeliiklusele ning lõhuvad veesõidukite mootoreid ja kalastajate püügivahendeid. KI on võrkude koristust korraldanud alates 2006. aastast, ettevõtmist toetab KIK.

Sobiva ilma korral peetakse täna ja homme Peipsi järve põhjaosas koristustalgute teine etapp,

Keskkonnainspektsioon/Uudistaja

     


 

Euroopa maastikukonventsiooni logo (allikas: www.coe.int)

 

Eesti on liitunud Euroopa maastikukonventsiooniga

Eesti on alates 1. juunist Euroopa maastikukonventsiooni liikmesriik. Euroopa maastikukonventsioon on esimene rahvusvaheline kokkulepe, mis on mõeldud otseselt maastike kaitse, korralduse ja planeerimise ning asjaomase koostöö edendamiseks.

Liitunud konventsiooniga, tunnistab Eesti ametlikult rahvusvaheliselt kokku lepitud maastikukaitsepõhimõtteid ning annab kinnituse, et järgib neid. Kõige otsesemalt mõjutavad maastikku ruumilise planeerimise, ehituse ja transpordi, majanduse, põllu- ja metsamajandamise valdkonnas tehtavad otsused, kaudsemalt aga kõik inimtegevusega seotu. Euroopa maastikukonventsiooni põhimõtete järgi on muutusi kavandades ja ellu viies väga tähtis pöörata eraldi tähelepanu maastike kvaliteedile: mitmekesiste väärtuste hoiule, aga ka uute väärtuste loomisele.

Olulisel määral selle konventsiooni sünnile kaasa aidanud Eesti maaülikooli professor Kalev Sepp rõhutab maastikukonventsiooni jõustumisel kahte aspekti: „Rahvusvahelisel tasandil saame paremini osaleda Euroopa maastikualases koostöös, jagada oma rikkalikke kogemusi maastiku korraldamisel ja õppida teiste edulugudest. Eriti oluline on aga see, et maastikukonventsioon rõhutab kohaliku kogukonna ja omavalitsuse tähtsust konventsiooni eesmärkide saavutamisel.“ Kohalikel omavalitsustel ja kogukonnal on Sepa hinnangul oma territooriumil kõige suuremad võimalused maastikega seotud tegevusi suunata, sõnastada maastiku kvaliteedi eesmärgid ja need saavutada. Just sellel tasandil põimuvad üksikisikute ja avalikud huvid kõige tihedamalt.

Konventsioon avati allakirjutamiseks 2000. aastal ja praeguseks on selle  ratifitseerinud 39 Euroopa Nõukogu liikmesriiki. Eesti allkirjastas konventsiooni mullu 20. detsembril ning konventsioon jõustus Eestis tänavu 1. juunil. Vaata https://bit.ly/2HFnzYG.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

     


 

28. aprillil oli part lillekasti taimede vahele veel nii hästi varjunud, et tema märkamiseks oli vaja omajagu tähelepanelikkust

 

25. maiks oli part lillekasti taimed juba üsna hõredaks katkunud

 

31. mai: kui hoolega uurida, leiab pardipesa süvendi veel üles, tunnistajaiks on ka mõned taimedesse takerdunud suled (fotod: Toomas Jüriado)

 

Veel kasulapsed saanud pardist

30. mai Tartu Postimehes ilmus väike sõnum sinikael-pardist, kes visalt Pallase hotelli ees lillekastis mune haudus. Paraku osutusid munad viljatuks, ent metsloomaühing oli lasknud pardil lapsendada kolm emata jäänud pardilast; ajalehenupu andmeil katse õnnestus.

Mina kuulsin iseäralikus paigas pesitsevast pardist Mart Jüssilt ja käisin pesa esimest korda vaatamas 28. aprillil. Pesa oli kasti sedavõrd õnnestunult paigutatud, et kulus natuke aega, enne kui linnu üles leidsin ja pildi sain teha.

Hiljem käisin mõnegi korra veel pesa ja hoolsat haudujat vaatamas ja hakkasin ornitoloogidelt uurima, kas pesitsus ei ole liiga pikale pole veninud – ehk siis, kas lind ei hau viljastamata mune. Ka 25. mail oli part minu üllatuseks ikka veel samal kohal, aga nüüd enam üldse mitte varjatult. Vastupidi, ka siis, kui üsna kasti kõrval seisin, rappis lind raevukalt sinna veel jäänud üsna hõredat taimestikku. Arvasin, et ehk suure nälja tõttu, ornitoloog Jaanus Elts aga pakkus, et pigem pesamaterjaliks.

Edasine on lehenupust teada. Vaata Eesti Looduse juuni-juulinumbrist (lk 83) ka Jaanus Eltsi selgitusi selle kohta, miks linnud selliseid iseäralikke pesitsuspaiku valivad.

Toomas Jüriado

     


 

Eesti on suplusvee kvaliteedi diagrammil kõige kesisemate riikide seas (allikas: keskkonnaagentuur / Euroopa keskkonnaamet)

 

Euroopas on suplusvee kvaliteet valdavalt hea, Eestis nigelapoolne

Keskkonnaagentuur vahendas 31. mail infot, mille oli oma aruandes Euroopa suplusvee kvaliteedi kohta avaldanud Euroopa keskkonnaamet. Aruanne põhineb 2017. aasta andmetel, mille järgi vastas EL kõige rangematele kvaliteedinõuetele 85% kogu Euroopas seiratud ujumiskohtadest, seega oli vesi enamasti saasteainevaba.

Euroopa suplusvee kvaliteet on viimase 40 aasta jooksul ehk EL suplusvee direktiivi kehtivusaja algusest alates märkimisväärselt paranenud.

Seekord hinnati vähemalt 95% suplusveekogude kvaliteet väga heaks viies riigis: Luksemburgis, Maltal, Küprosel, Kreekas ja Austrias. Kolm riiki, kus oli kõige rohkem halva veekvaliteediga supluskohti, olid Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania; protsentides registreeriti kõige suurem halva veekvaliteediga suplusveekogude hulk Eestis (neli suplusveekogu ehk 7,4%), Iirimaal (seitse suplusveekogu ehk 4,9%) ja Ühendkuningriigis (21 suplusveekogu ehk 3,3%).

Vaata täpsemalt https://bit.ly/1Hu0JBo ja https://bit.ly/2xX2V71.

Keskkonnaagentuur/Uudistaja

     


 

Nagu tuletornisarja puhul juba tavapärane, anti peale iga margi puhul ilmuva esimese päeva ümbriku välja ka maksimumkaart (allikas: pood.omniva.ee)

 

Kolmekümnes tuletornimark tutvustab Manilaiu laevatee näitajat

Eesti meremuuseumi kunstniku Roman Matkiewiczi kujundatud menukas tuletornimarkide sari täienes 7. juunil kodumaisele lihtkirjale sobiva 65-sendise postimaksevahendiga, millel on Manilaiu tuletorn. Marki on kümnemargilistes väikepoognates trükitud 35 000 tükki.

Tuletorn paikneb Kihnu väinas Manilaiu saare edelatipul Papina neemel ja aitab väina madalates vetes kohalikku laevaliiklust ohutumaks muuta. 1933. aastal ehitatud raudbetoonist tuletorn on kaheksa meetrit kõrge; selle arhitekt oli tuntud navigatsioonimärkide projekteerija Armas Luige. 2015. aasta renoveerimistööde käigus tõsteti 1990. aastatel tulepaagiks klassifitseeritud ehitis oma senisest asukohast ligi 20 meetrit eemale, sest vanas kohas oleks tuletorn lainetuse tõttu hävinud.

Tuletornisari on üks Eesti Posti kõige pikema traditsiooniga sarju; vaid rahvariidemargid hakkasid ilmuma veel aasta varem. Esimene, 1995. aastal margile jõudnud majakas oli Pakri. Seega on käes sarja kahekümne neljas aasta. 2000. aastal ilmus kaks koostrükimarki, 2005, 2006, 2010, 2014 ja 2017 kaks eraldi marki; nii on postimaksevahendile jõudnud praeguseks kokku 30 mereteenäitajat: peale Pakri järjekorras Vaindloo, Ruhnu, Kunda, Vilsandi, Ristna ja Kõpu, Mohni, Laidunina, Keri, Sorgu, Norrby liitsihi ja Tallinna liitsihi meremärgid, Juminda, Mehikoorma, Hara, Suurupi liitsihi majakad, Vergi, Käsmu, Kiipsaare tuletorn, Sõru liitsihi majakad, Tahkuna, Virtsu, kaks Orjaku majakat ja Manilaiu tuletorn. Alates kümnendast, Keri majaka margist, on käibele antud ka maksimumkaardid.

Omniva/Uudistaja

     


 

Marja tänava silla ideekonkursi võidutöö autor on Andres Lember (allikas: https://bit.ly/2sIpCqr)

 

Üle Emajõe hakkab kergliiklejaid aitama Õhtukaar

7. juunil avalikustati Tartu Marja tänava kergliiklussilla rajamiseks korraldatud arhitektuurivõistluse võitjad. Parimaks tunnistati Andres Lemberi (osaühing Male Maja) ideekavand märgusõnaga „Õhtukaar“.

Teise koha sai ideekavand märgusõnaga „Vitruvius“ (arhitektibüroo Toomas Rank OÜ) ja kolmanda koha „Marta“ (OÜ Maanteed). Kaks ergutuspreemiat pälvisid tööd „Langskip“ (AB Standup OÜ) ja „Sõida tasa üle silla“ (Molumba OÜ). Linna välja pandud esikoha preemia on 8000, teise koha preemia 5000, kolmanda koha preemia 3000 ja ergutuspreemiad 2000 eurot.

Aasta algul välja kuulutatud võistlusele saadeti 18 ideekavandit. Žürii arvestas hindamisel tulevase silla konstruktsiooni ja materjali valikut, lahenduse arhitektuurset sobivust ja eeldatavat ehitusmaksumust, samuti majanduslikult otstarbeka hooldamise võimalust.

Linnaarhitekti Tõnis Arjuse sõnul on võidutöö põhjalikult läbilahendatud tervik, kus ühest küljest on loodud minimalistliku ilmega ülepääs, teisest küljest tagatud jäik ja vastupidav konstruktsioon, mis võimalikult vähe segab nii jõeliiklust kui ka kallasraja kasutust.

Võistlustöödega saab tutvuda https://bit.ly/2sIpCqr.

Supilinna arvutilistis anti paraku teada, et järgmise kolme aasta jooksul silda ehitama ei hakata, sest linn keskendub Sõpruse silla remondile.

Tartu linnavalitsus / Uudistaja

     


 

Esimesena üllatas kodutänava päikesepoolsel küljel kasvav toomingas, mille õied olid lahti juba 8. mail (fotod: Toomas Jüriado)

 

(Pildi)mälestusi suvisest maist

16. mai Uudistaja lõpus oli hulk pilte tänavuse mai suhteliselt varajastest õitsejatest: toomingas oli õieehtes 8. mail, esimesed hobukastani- ja sireliõied said pildile 11. mail; esimene neist oli täisõites 13. mail, teine olenevalt sordist alates 14.–15. maist.

Suvine püsis mai kuni lõpuni, nii et ilmateenistus on kuu keskmiseks temperatuuriks rehkendanud 14,4 °C, mis on pikaajalisest keskmisest (10,4 °C) lausa neli kraadi soojem. Kõige rohkem kraade, 30,5 °C, näitas termomeeter 14. mail Kuusikul, kõige vähem, –1,2 °C, 6. mail Narvas.

Kodutänava hiliseimadki õitsejad said õied lahti tavalisest varem: roosa viirpuu puhkes 22. mail, …

 

… ungari sirel oli enam-vähem täisõitsengus 28. mail

Ka Eesti keskmine päikesepaistetundide arv, 408,4 tundi, oli suisa 148% normist (276 tundi). Muidugi jäi sel taustal kasinaks sadanud vihma hulk: keskmiselt 17 mm on ainult 41% paljuaastasest keskmisest (42 mm). Kõige rohkem ühes ööpäevas, 14 mm, sadas 1. mail Pärnu-Saugas.

Tartus oli ainus tõsisem sadu 18. mail. See lõhkus kõvasti juba enam-vähem õitsenud toominga …

 

… ja õunapuu õierüü, …

 

… pani see-eest sirelid vägevalt lõhnama …

 

… ja aitas lõpuks vikerkaarel üle linna painduda

Lõpuks meenutus, mis on jõus ka praegu: alates 31. maist on kogu Eesti territooriumil kehtinud suure tuleohuga aeg.

Ilmateenistuse üleeilne tuleohuindeksi kaart oli selline (https://bit.ly/2k1AyuF); oranž tähistab kaardil suurt, punane aga äärmiselt suurt tuleohtu

www.ilmateenistus.ee/päästeamet/Uudistaja

 

TASUB OSALEDA


 

Allikas: www.ev100.ee/et/juubelimatkad

 

Jätkuvad EV 100 juubelimatkad,

mille fookuses on juunis mere- ja pärimusteema.

Nii on 16. juunil kavas süstamatkad Mohni saarele ja Kolga lahe saartele, 23. juunil jaanipäeva veematk Võhandu jõel, 28. juunil jetimatk Kolga lahe saartele, 29.–30. juunil öömatk Põlvamaal päikeseloojangust päikesetõusuni ning 30. juunil–1. juulil süstamatk Osmussaarele.

Registreerimine ja lisainfo EV 100 juubelimatkade kohta: www.EV100.ee/juubelimatkad.

EV 100 juubelimatkade sarja korraldavad Eesti matkaliit, riigikantselei EV 100 korraldustoimkond ja RMK.

 


 

Allikas: www.natmuseum.ut.ee

 

Muidugi on loodusfestivalil kohal ka Loodusajakiri; fotol on Loodusajakirja nurgake mulluse festivali aegu: vastutav väljaandja Riho Kinks näitab uusi väljaandeid looduskaitsetöötajale Piret Valgele (foto: Toomas Jüriado)

 

Tartu loodusfestival haarab seekord teisigi linnu

2015. aastal õhinapõhiselt korraldatud Tartu loodusnädal on mõne aastaga kasvanud juba Tartu piirest välja: festivali programmis on kirjas ka üritused Tallinnas ja Pärnus. Siiski jääb Tartu festivali keskmeks ka tänavu.

13.–16. juunil toimuvat festivali, mis väärtustab loodust ja linna kui loodushoidlikku elukeskkonda, korraldavad TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia eestvedamisel paljud Eesti loodus- ja keskkonnaorganisatsioonid ning asutused.

Nelja päeva jooksul saab osa võtta loodusretkedest, õpitubadest ja kohtumisõhtutest. Kohal on loodus- ja keskkonnaspetsialistid, kes jagavad infot ning näpunäiteid, kuidas linnaloodust hoida ja rikastada. Loodusfestivali raames kuulutatakse välja fotovõistluse „Metsik linn“ võitjad.

Samuti on kavas üle-eestiline loodusvaatluste maraton Bioblitz, millest on kirjutanud 30. mai Uudistaja (https://bit.ly/2Mj5rrg). Vaata ka loodusfestival.ee/LVM.

Festivali kava näeb võrgupaigast www.loodusfestival.ee, festivali toetavad KIK, hasartmängumaksu nõukogu ja Tartu linn.

 


 

Allikas: www.loodusmuuseum.ee

 

Eesti loodusmuuseum on sel suvel lahti iga päev

Esimest korda saab Eesti loodusmuuseumis käia seitse päeva nädalas, sealhulgas vaadata ülimenukat näitust „Müstiline ürgmeri“ ja selle juurde kuuluvat virtuaalreaalsuse filmi.

„Müstiline ürgmeri“ kutsub sukelduma ajarännakule Eesti ala merepõhja poole miljardi aasta tagustest aegadest tänapäevani, tutvustades rännaku jooksul nii Eesti alade liikumist, siin elanud taimi ja loomi kui ka kliimamuutusi. Peale näituse saab 600 miljoni aasta pikkuse seikluse ette võtta ka virtuaalreaalsuse filmi vahendusel.

Suvel korraldatakse loodusmuuseumis hulganisti üritusi. Alates 28. juunist on väikesed loodushuvilised taas igal nädalal oodatud Suvemuuseumisse. Looduskaitsepäeval, 18. augustil, räägitakse pereüritusel loodushoiust, õhtu lõpeb nahkhiireretkega.

Kolm suvekuud mahutavad ka lastelaagreid: 12.–15. juunil on oodatud 1.–3. klassis käivad muuseumisõbrad suvelaagrisse „Kaheksa ühe hoobiga“, 28. ja 29. augustil toimub 8–12-aastastele uudishimulikele lastele mõeldud linnalooduse laager koostöös energia-avastuskeskusega. Juuli lõpus ja augusti alguses toimetavad muuseumi juures Kolme Põrsakese teaduslaagrid.

Täpsema info ürituste kohta leiab loodusmuuseumi kodulehelt www.loodusmuuseum.ee. Juuni algusest augusti lõpuni on Eesti loodusmuuseum lahti E–P 10–17, N 10–19. Erandina on loodusmuuseum suletud 23. ja 24. juunil.

 


 

Isane niidukimalane (foto: Urmas Jürivete / talgud.ee/kimalased)

 

Eestimaa looduse fondi talgusuvi tuleb sumisev

ELF-i 19. talgusuvi on alanud. Looduskaitse mõtet, elurikkust ja traditsiooniliste töövõtete omavahelisi seoseid tutvustavad ja hulganisti tööd ära teha plaanivad talgureisid keskenduvad tänavu kimalastele. Kodulehel www.talgud.ee on kõigil huvilistel valida 20 talgureisi vahel, mis viivad nii väikesaartele, maalilistele niitudele kui ka raskesti ligipääsetavatesse rabadesse.

Kimalaste aasta kohta saab lähemalt lugeda veebilehelt talgud.ee/kimalased.

Talgute korraldamist toetavad KIK, RMK ning mitmed eraisikud ja ettevõtted.

 


 

Sääsenäitus Tartu loodusmajas (allikas: www.tartuloodusmaja.ee)

 

„Sääskedega sõjas ja rahus“

on sääsenäitus, mida saab kuni 2. augustini vaadata Tartu loodusmaja esimesel korrusel. Näitus, mille on kokku pannud entomoloogist loodusfotograaf Urmas Tartes, räägib sääse elukäigust, sellest, kui palju on Eestis sääseliike, milline on nende elukäik jm. Muidugi kajastab väljapanek ka inimeste ja sääskede omavahelist suhtlust ja seda, millised nipid aitavad sääskedega hakkama saada.

Lahtiolekuaegu ja piletiinfot vaata Tartu loodusmaja kodulehelt www.tartuloodusmaja.ee.

 


 

Pakri pank vana tuletorni varemetega (foto: Ivar Leidus / Wikimedia)

 

TÜ loodusmuuseumi looduse õpperetk

viib 16. juunil Põhja-Eestisse. Geoloog Tõnu Pani ja bioloog Külli Kalamees-Pani juhendusel matkatakse ja uuritakse loodust Pakri pangal ja Paldiski ümbruses, tutvutakse Keila-Joa, Treppoja, Ninamaa ning Türisalu loodusega.

Õpperetk algab 16. juunil kell 8 Tartust TÜ loodusmuuseumi eest (Vanemuise 46), tagasi Tartusse jõutakse hiljemalt kell 20. Kaasa tuleks võtta süüa ja juua.

Loodusretke osalustasu on 15, lastele 7 eurot. Osalus tuleb varem registreerida aadressil loodusmuuseum@ut.ee või telefonitsi 737 6076.

Järgmine TÜ loodusmuuseumi loodusretk toimub 30. juunil, kui matkatakse Kütioru ja Vällämäe loodusradadel ning otsitakse üles Ootsipalu puuhiiglased.

Õpperetkede korraldamist toetab KIK.

 


 

Osake ulatuslikust käekirjanäitusest (foto: Toomas Jüriado)

 

Käekirjanäitusel Tartus

EMÜ Baeri majas (Veski 4) on vaadata-lugeda üle saja käekirjanäidise või selle koopia mitme sajandi loodusuurijatelt, aga ka näiteks kirjanikelt ja kunstnikelt. Näha saab Karl Ernst von Baeri ja tema uurija Erki Tammiksaare kirjutatud kirju, on luulevormis käekirjanäidiseid kunagise zooloogia ja botaanika instituudi viielt direktorilt: Harald Habermanilt, Kalju Paaverilt, Erast Parmastolt, Andres Koppelilt ja Urmas Tarteselt. Võimalik on näha Hillar Palametsa kirjutatut: tema käekiri valiti 2010. aastal korraldatud võistlusel 700 käekirja hulgast Eesti kauneimaks.

Näituseruum on lahti tööpäevadel kell 15–17 jaanipäevani. Näituse on kokku pannud Baeri maja väsimatu näitusekorraldaja Vaike Hang.

 


 

Üks näide näitusel näha olevate postkaartide kohta (allikas: https://bit.ly/2t07rvA)

 

ERM-i virtuaalnäitusel näeb rariteetseid sajandivanuseid postkaarte

ERM avas 4. juunil Eesti lipu päeva puhul muuseumi kodulehel virtuaalnäituse „Aja jälg“, mis annab ülevaate Eesti vabadussõja päevil saadetud postkaartidest.

ERM-i postiajaloo kogus on kokku ligi 700 vabadussõja-aastatel saadetud postkaarti eri väeosades kasutusel olnud templitega. Virtuaalnäituse esimene, 60 postkaardiga osa keskendub Eesti rahvusväeosade loomisele 1917.–1918. aastal ja välipostile aastal 1919.

Virtuaalnäitusele on planeeritud kokku kolm osa, millest teine avalikustatakse 2018. aasta teisel poolel. Vaata näitust ERM-i kodulehel https://bit.ly/2t07rvA.

28. novembril möödub sada aastat Eesti vabadussõja algusest. Väliposti teenistus rakendati Eesti sõjavägede ülemjuhataja päevakäsuga 11. jaanuarist 1919. Eesti väekoondistel ja üksustel polnud väliposti numbreid ning kirjadele märgiti väeosa tegelik nimetus, aga keelatud oli märkida väeosa asukohta. Sõjaväest koju saadetud kirjad märgistati saatja väeosa, allüksuse, sõjaväeasutuse või tagalateenistuse templiga. Välipost lõpetas tegevuse 15. mail 1920.

 


 

Eraldi söögitoa komme oli 1930. aastatel visa kaduma. Foto sajandi algusest Viljandis (foto: Viljandi muuseum / arhitektuurimuuseum)

 

Kohaliku aja järgi. Sajand Eesti linnakodu

Homme avatakse arhitektuurimuuseumis sellenimeline suvenäitus, mis annab ülevaate muutustest viimase saja aasta kodukultuuris ja mööblimoes. Väljapanek jälgib moodsa linnakorteri kujunemist alates kivitrepikojaga puumajadest Kalamajas kuni paneelelamute ning nüüdisaja industriaalhõnguliste loft’ideni. Koostöös Eesti sisearhitektide liiduga valminud näitusel eksponeeritakse kümnendite kaupa ajastule iseloomulikku mööblit, aga ka elutubade keskmeks olnud raadiot või televiisorit.

Näitus Eesti arhitektuurimuuseumis on lahti kuni 7. oktoobrini.

 


 

Maapinnale tõstetud kvevri’d (foto: Levan Totosashvili / Wikimedia)

 

Eelteade: Looduse Omnibussi suur ajaloo- ja loodusretk Kahhethisse

leiab aset 4.–12. septembril. Kui viinamarjad on küpsenud, algab iidses Sakartvelos rtveli, traditsiooniline viinamarjade koristuspidu. See on õige aeg külastada Kahhethit Georgia idaosas, selle maa veinitootmise südames. Veinivalmistamise kultus on Georgia kultuuri ja religiooni oluline osa. Kahhethis valmistatakse veini ainulaadsel, ainult sellele maailmakandile omasel viisil, maa sees asuvates savinõudes kvevri’des.

Reisi giid on geograaf, ajakirjanik ja suur Georgia sõber Toomas Kümmel.

Vaata programmi ja tingimusi https://bit.ly/2JvFgj8.

Oma osavõtusoovist tuleb teada anda e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Kindlasti lisada juurde ka oma telefoninumber, et korraldajad saaksid teiega ühendust võtta.

MAAILMAST


 

Austria meedikud hoiatavad: jalgpalli MM võib rikkuda teie rannafiguuri (foto: Viini meditsiiniülikool / AlphaGalileo)

 

Suhkrurikkad joogid teevad teid paksuks

Teadussõnumite portaal AlphaGalileo vahendas eile, 12. juunil, Viini meditsiiniülikooli rahvatervise keskuse teadlaste uuringu kokkuvõtet, mis on mõeldud just täna algavaid FIFA maailma karikavõistlusi ehk tavakeeles jalgpalli maailmameistrivõistlusi jälgivatele fännidele. On palju neid, keda nüüd neli nädalat telerist eemale ei õnnestu meelitada. Sageli vaadatakse mänge ühiselt ja eks põnevus tee januseks.

Viini arstiteadlased kordavad küllap paljudele niigi hästi teada vaieldamatut tõde: populaarsed karastusjoogid on suhkru- ehk kalorirohked ja teevad teid paksuks. Samas ei jäeta artiklis kiitmata oma kaupmehi ja joogitootjaid: ühe teise uuringu järgi on Austria jaoks toodetud jookides kahandatud nii suhkru- kui ka teiste magusainete sisaldust.

Keskuse toiduteadlane Maria Wakolbinger rõhutab, et parim jook on igal juhul vesi, aga kui kuidagi ei suudeta ilma harjumuspäraste maitseteta läbi ajada, tasuks lemmikjooki lahjendada vahekorras 1 : 3: üks osa jooki, kolm osa vett. Täpselt sama võib teha õllega: üha populaarsem olevat lahjendada kesvamärjukest samas vahekorras mineraalveega.

Alagrupiturniiride ajal mängitakse Venemaal peetavatel maailmameistrivõistlustel kolm mängu päevas. Niiviisi võib puhta poejoogi või mahla asemel selliseid segusid juues vältida hulga lisakaloreid: pool liitrit karastusjooki annab üle 200 kalori ehk 18 suhkrutüki jao, 1 : 3 lahjendus aga ainult 50 kalorit. Wakolbinger lisab, et inimene võtab veidi kasinama maitsega joogi üsna kiiresti omaks – ja tervis saab vähem kannatada.

Eespool mainitud teine uuring tehti eri asutuste uurijaid ühendavas ennetava kardioloogia ja toidu-uuringute instituudis. Selle uuringu järgi on Austrias müüdavate karastusjookide suhkrusisaldust aastail 2010–2017 vähendatud keskmiselt 13,3%. Wakolbingeri kinnitusel on Austria supermarketid ses suhtes teistele eeskujuks. Ent teadlase sõnul ei piisa näiteks Ühendkuningriigis kehtestatud suhkrumaksust: vaja oleks ka magusainete maksu. Tema hinnangul on väga vaja poliitilise meetmeid, et vähendada nii suhkru- kui ka soola- ja rasvasisaldust toidus ning julgustada inimesi sööma tervislikku toitu.

Muidugi on oluline seegi, mida joogile kõrvale hammustatakse. Liitris õlles on 210 kalorit, aga pitsas 900 ja hamburgeris 700 kalorit; sama hull on pakk krõpse: vähemalt 500 kalorit. Viini toiduteadlane Karin Schindler soovitab selleks, et rannafiguur oleks alles ka pärast 15. juuli finaalmängu, pruukida pigem juurviljakrõpse, salatit või soolata pähkleid.

AlphaGalileo/Uudistaja

 


 

Lääne-Austraalia ülikooli teadlaste delfiiniuuringute põhjal on peagi oodata teisigi põnevaid avastusi (foto: Thinkstock / Care2)

 

Nimi aitab delfiinil sõpradega kontakti hoida

Portaal Care2 avaldas 8.  juunil Alicia Graefi kirjutise delfiinidest.

Teatavasti tekitavad need arukad mereloomad mitut laadi helisid, mis aitavad neil omavahel suhelda. Lääne-Austraalia ülikooli (UWA) teadlased tegid merebioloog Stephanie Kingi juhatusel uuringuid, mille kokkuvõtted on avaldatud ajakirjas Current Biology ilmunud artiklis. Seal on selgitatud, kui tähtis on nende helide roll hoidmaks oma kohta loomade sotsiaalses võrgustikus.

Juba varem olid uurijad saanud teada, et kohe esimestel elukuudel saab delfiin „nime“: teatud erilise vile, mis jääb talle kogu eluks ja mida kasutavad suhtluses kõik delfiinid, nii emased kui ka isased.

Kui mõnegi loomaliigi puhul on tavaline, et oma kutsungit muudetakse, et saada võrdväärseks oma rühmaga, siis delfiinide puhul see ei kehti. UWA teadlased leidsid, et nimi on väga tähtis, eriti isasloomadele. Just selle kogu eluks jääva tunnuse abil tuntakse oma kogukonnas ära suur hulk nii sõpru ja sõprade sõpru kui ka rivaale.

Sellele järeldusele jõuti, kui mikrofonide abil oli määratud kindlaks 16 isase afaliini nimed; need loomad kuulusid Lääne-Austraalia Sharki lahes kolme suurema seltsingu raames kuude väiksemasse rühma. King kinnitab, et niisugused isendite nimed on hoopis olulisemad kui kutsungite vahetus, aidates luua keerulist sotsiaalset võrgustikku, mis põhineb koostöösuhetel. Kingi hinnangul on selline rühmakeste moodustumine suuremas kogukonnas täiesti ainulaadne: ainus näide kogu loomariigis, kui inimene välja arvata. Afaliinid on tuntud selle poolest, et neil tekivad tihedad isenditevahelised suhted, mis võivad kesta kogu elu. Mitteseksuaalseid, ühte sugupoolde kuuluvate loomade sidemeid aitavad kindlustada näiteks üksteise puudutamised rinnauimedega ja ühised sünkroonujumised.

Loomakaitseinstituudi merebioloog Naomi Rose, kes ise kõnealustes uurimistöödes ei osalenud, on tulemustest vaimustuses. Tema sõnul on see järjekordne kinnitus, kui eneseteadlike loomadega on tegemist ja kui olulised on nad üksteisele. Küllap aitavad sellised uuringud ka paremini mõista, kui tähtis on kaitsta delfiine just looduses, nende tõelises kodus.

Care2/Uudistaja

 

 LÕPUPILTE JA -SÕNU


 

Linnulaulu enam suurt ei kuule ja kevadiste õitsejate aeg on otsa saanud, botaanikaaias valitsevad pojengid, …

 

laugud, …

 

… aga ka vesiroosid

 

… ja vesikupud, kelle vahel askeldavad pardikesed.

Läbi on saanud ka minu aeg Uudistajat toimetada. Uudistaja mõtles välja esimene Loodusajakirja peatoimetaja Tiit Kändler ja koostas seda mõnda aega ise. Ma paraku ei oskagi öelda, millal algas minu tegevus Uudistaja toimetajana, võib-olla umbes 2005. aastal. Sellest ajast saadik olen seda pidevalt teinud (vahele on tulnud vaid paar haiguspausi): alguses üksi ja iga nädal, siis vaheldumisi Ott Luugiga, viimastel aastatel on Uudistaja ilmunud kaks korda kuus ja oleme seda koostanud vaheldumisi Katre Paloga.

Tänan kõiki, kes meie Uudistajaid on lugenud ja vahel isegi toimetajale kirjutanud! Soovin edu neile, kes teevad toimetajatööd edaspidi!

Toomas Jüriado

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


Toimetanud   Toomas Jüriado


Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee