Mart Jüssi: Viigrile veel üks võimalus

Kuupäev:

Soome lahes on kohaliku viigri asurkonna suurus langenud madalamale maailma ohustatuimast hülgest, suguvennast Saimaa järves. Soome lahe tõusmine otsustajate silmapiirile kasvõi selleks üheks aastaks andis viigrile veel ühe võimaluse.

Kui valime ühe ökosüsteemi kirjeldamiseks mõne Läänemeres elava eluka, siis sobib hüljes üsna hästi. Esiteks juba liigiliselt koosseisult – täna elavad meres nii arktilist päritolu viigerhüljes kui ka parasvöötmelise levikuga hallhüljes, lõunapool ka randal, kes moodsas maailmas jäätuvaid meresid juba pigem väldib. Asulakohtade arheoloogilistest luuleidudest on teada ka grööni hülge esinemine, kuid tema suri ilmselt siit piirkonnast välja ajal, kui merevesi oli väga mage ning muutunud elustik ilmselt talle piisavat tuge ei pakkunud. See juhtus kaks kuni neli tuhat aastat tagasi.
Kokku kujuneb nende loivaliste elukäikude ja arengute võrdlusel üsna hea pilt sellest, kuidas loodus aastatuhandete jooksul muutub. Hülged on umbes kakskümmend miljonit aastat vanad ja Läänemere ajalugu on piisavalt pikk aeg selleks, et nende kohanemisvõime proovile panna. Ja ikkagi on hiljuti kõik tänased Läänemere loivalised viibinud väljasuremise väraval, mõni asurkond vaagub seal tänagi. Eks see räägib inimese ja Läänemere suhtest mõndagi.

Artikli täisversiooni saate lugeda värskes Loodusesõbras.
Digiajakirja saate osta meie e-poest.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Järgmine

Teised artiklid

Eesti neljanda taksonoomiapäeva konverents „Elurikkus meie aedades“

Neljas taksonoomiapäev on pühendatud Tartu ülikooli botaanikaaia 220. aastapäevale...

Looduskaitsekuu kutsub märkama ja hoidma linnaloodust

Looduskaitsekuu kutsub märkama ja hoidma linnaloodust.

Värske number looduse taastamise teemal

Eesti Looduse kevadnumbri põhiteema on looduse taastamine. Aveliina Helm...

AASTA ORHIDEE | Valge tolmpea, Eesti looduse iludus

Tekst: Tiiu Kull Fotod: Arto-Randel Servet Eesti orhideekaitse klubi (EOKK)...