Hülgelugu

Kuupäev:

Küsisin kord Saaremaal Sõrves olles naabrimehe käest, kas sealkandis ka hülgepüügiga tegeletud on. Too vastas, et tema ise pole püüdnud ega ka söönud, aga „mo vanamees püidis ning sõi omal ajal küll, ta käis ju ka merel ning kui ta veel üsna noor oli, sai ülgeid ka püütud. A ma pole tahtn’d, säuke imeliku aisuga liha. Ega neid praegast keegi’d änam söö vist koa, ju kalavörkudesse ikke jäevad.”

Mäletan lapsepõlvest, kui suvel rannas olles üks suur hüljes vedeles rannakivide vahel, tõeline kajakate piduroog. Surnuid hülgeid olen elu jooksul rannal näinud veel mõned korrad, ka hülgeluid olen leidnud. Üks kivine madalik üsna ranna lähedal kannab nime Hülgerahu. Lapsena ikka mõtlesin, et kas seal siis palju hülgeid koos ja kas nad on seal rahulikult? Ja miks ma neid kunagi ei näe? Aga vahel, kui sattuda just õigel ajal õigesse kohta, võib neid siiski näha ja need harvad kohtumised on toredad.

Reet Sau

 

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

PANIN TÄHELE | Hiigelkibuvits Tallinnas

2023. aasta 15. veebruaril leidsin Tallinnast Lasnamäelt hiiglase kasvu...

Malaariaravimitest haigust ennetavate vaktsiinideni

Sulev Ingerpuu Malaaria on haigus, mida levitavad Anopheles’e perekonda kuuluvad sääsed....

PANIN TÄHELE | Kas Eesti kõrgeim kadakas kasvab Alam-Pedjal?

Küllap on enamikule, kes Alam-Pedja looduskaitsealal käinud, tuttav Palupõhja...

Taimsed lisandid aitavad loomset toitu väärindada ja säilitada

Mati Roasto, Tõnu Püssa, Mihkel Mäesaar Eesti maaülikooli toiduhügieeni üksuse...