Aprillikuu Eesti Loodus: linnud, kimalased, loodusharidus ja Darwin

 Eesti Loodus

EL4.inddEesti omapäraseid loodusväärtusi on ulatuslikud rannakarjamaad, mille taastamise ja hoidmisega on vaeva nähtud varsti juba 20 aastat. Niitude majandamine põhjustab taimestikus küllaltki kiireid ja silmanähtavaid muutusi, kuid linnustiku suundumused võtavad rohkem aega ja on ebaselgemad. Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli looduskaitsebioloogide ühisuuringu tulemustest saab lugeda aprillinumbri põhiartiklist.

TÜ ja EMÜ putukateadlaste ühisartiklis vaetakse kimalaste seisundit. Oluliste taimede tolmeldajate arvukus kipub meil vähenema, ent seda saaks muuta üsna lihtsate põllumajandusvõtetega, näiteks jättes laiemad põllupeenrad. Kimalaste mitmekesisuses aitab orienteeruda Eesti kimalaste piltmääraja.

Kevadega seostuvad jõgede üleujutused. Soomaa viiendat aastaaega teab ilmselt igaüks, aga kevadtulvi Kasari vesikonnas on vähem tutvustatud. Meelis Muuga annab ülevaate viimase kolme aasta üleujutustest.

Aprillis peetakse Tallinnas esinduslik keskkonnahariduse konverents. Eesti Looduse artiklist saab sel puhul aimu loodushariduse hetkeolukorrast, loodushariduskeskuste asukohtadest ja tegevusest. Pikemalt tutvustatakse Tartu loodusmaja, ühe tuntuma loodushariduskeskuse käekäiku.

Seekordne intervjuu on Eesti looduseuurijate seltsi presidendi paleontoloog Oive Tinniga. Tema eestvõttel publitseeriti eesti keeles Charles Darwini olulisemaid teoseid „Inimese põlvnemine“. Intervjuu heidab valgust ka LUSi tegevusele ja paleontoloogia arengule.

Marju Kõivupuu kirjeldab aprillinumbris kukerpuud, üht tänavuse aasta puud. „Aasta linnu“ rubriigis vaatleme taliviud. Rubriik „Huvitav Eesti“ viib lugeja Kõpu tuletorni. Pikemad kirjutised käsitlevad Sakala kõrgustiku uue kõrgema tipu leidmislugu, võõrliikide sissetoomisega kaasnevaid ohte ja Euroopa Liidu uut võõrliigimäärust.

Eesti Loodus ilmub ka digiajakirjana.