Eesti Loodus novembris: Soomaa 20 ja maailma pärandipaigad

 Eesti Loodus

EL11_kaas_2013.inddEesti Looduse novembrinumber pakub lugejatele erakordseid loodusväärtusi nii meilt kui ka maailmast. Põhiteemana on kõne all ainulaadne piirkond kogu Euroopas: Soomaa, mis on kakskümmend aastat olnud rahvuspark. Soomaa nime saamislugu meenutab Hans Trass, ajalukku vaatab oma kirjutises ka Uudo Timm; Algis Martsoo kutsub aga Soomaale ka siis, kui seal parasjagu ei ole iseloomulikku viiendat aastaaega.

Maailmas kõrgelt hinnatud looduspaikadest ja UNESCO maailmapärandi komitees viimase nelja aasta jooksul tehtud tööst kirjutavad Urve Sinijärv, Ülle Reier ja Nele Ingerpuu. Mitmest Euroopas leiduvast maailmapärandipaigast on teinud ülevaate Toomas Jüriado.

Soomaa teema jätkuks tasub lugeda usutlust Hollandi rabade uurija Gert-Jan van Duineniga, kes rõhutab Eesti rabade väärtust: me saame nende üle uhked olla. Pärandiaasta sarjas tutvustavad Lembitu Tverdjanski, Triin Kusmin ja Jürgen Kusmin kogukonna ühiskasutuses olnud pärandkultuuriobjekte. Üks pärandkultuuriobjekt – Saesaare vesiveski ja pais – on vaatluse all ka Kalle Krooni kirjutises. Autor peab vajalikuks paisjärv kaotada ja allavoolu lasta. Seevastu Rein Kalle vaatleb seda plaani keskkonnaameti seisukohalt: enne tasub põhjalikult järele mõelda ja kogukonnaga aru pidada.

„Aasta puu” rubriigis saab teada, kas lodjapuu nime puhul on tegu põlise soome-ugri tüvega või on selles tunda sajanditaguste botaanikute nime-eelistusi. Loomahuvilistele kirjutab Karl Ander Adami aga Kalevipoja kuuekäisest – siilidest. Kindlasti tasub ajakirjas peatuda rubriigil „Mikroskoop”; vastuseid sealsetele küsimustele ootame hiljemalt 1. detsembriks.

Otsi ajakirja poodidest või soeta uus number digiajakirjana!