EL küsib: Mida kujutab endast aafrika seakatk? Kui ohtlik on see metssigadele?

 Eesti Loodus

Foto: Sander van der Wel-Frisling/Wikipedia

Eesti Looduse augustinumbris vastab aafrika seakatku kohta veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiubüroo juhataja Ainike Nõmmisto:

Sigade Aafrika katk on äärmiselt kergesti nakkav, ägedalt kulgev sigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooks ja suur suremus (kuni 100%). Taud on võrdselt ohtlik nii kodu- kui ka metssigadele, kuid teistele loomaliikidele ja inimesele see haigus endast mingit ohtu ei kujuta.

Haigustekitaja viirus avastati esimest korda Aafrikas, kus ta looduskoldelisena ohustab sealseid sigalasi. Need on aga viirusega kohastunud, nii et Aafrika looduses elavatel liikidel ta haigestumist ei põhjusta. Väljaspool Aafrikat elavatel liikidel sellist kaitsemehhanismi pole ja kokkupuude viirusega tingib haigestumise.

2007. aastal diagnoositi tõbi Kaukasuse piirkonnas ning paraku pole tema ulatuslikku levikut suudetud senini piisavalt tõkestada. Viirus võib oma omadustelt varieeruda ning seetõttu võivad erineda ka haigustunnused.

Praegusel ajal Lätis (sh Valka piirkond), Leedus, Poolas, Ukrainas, Venemaal (sh Pihkva oblast) ja Valgevenes korduvalt diagnoositud sigade aafrika katkule on iseloomulik haiguse üliäge vorm, mida iseloomustab mõne päevaga saabuv sigade äkksurm ja muude haigustunnuste puudumine.

Nakatunud loomad eritavad viirust kõigi eritistega ning peamised taudi leviku teed ongi loomade omavahelised kokkupuuted või kokkupuuted nakatunud loomade korjuste või selliste loomade lihaga. Mõningates piirkondades levib haigus ka teatud liiki puukide vahendusel, kuid Eestis selliseid liike ei ela.

Metssigade rolli kohta haiguse levitajana on uurijatel vastakaid arvamusi, enamik kaldub siiski arvama, et metssigade roll on haiguse üliägeda kulu tõttu väheoluline ning ohtlik nakkus levib nii kodu- kui ka metssigade populatsioonis eelkõige siiski inimtegevuse kaasabil.

Praeguste andmete kohaselt nakatuvad metssead enamasti metsa viidud kodusigade korjuste, tapajäätmete või toidujäätmete vahendusel. Nakkuse ülekandumisele aitab kaasa asjaolu, et viirus on välistingimustele väga vastupidav ning võib näiteks mullas ja pinnases säilida üle poole aastt, loomakorjustel kuni kaks kuud ja lihatoodetes kuid.

Ohtlike loomataudide ulatusliku leviku tõkestamisel on ülioluline, et taud avastataks võimalikult kiiresti, mistõttu tuleb veterinaar- ja toiduametit kohe teavitada, kui täheldatakse suurenenud suremust. Lisainformatsiooni haiguse kohta ja VTA kontaktid leiate internetiaadressilt http://www.vet.agri.ee, samuti leiab teavet veebilehelt http://www.agri.ee/et/seakatk.

Sigade Aafrika katku nakkuskolded ja puhvertsoonid Balti riikides seisuga 30. august 2014:

sigade-aafrika-katk-puhvertsoon-2014-08-30