2023. aasta puu on harilik mänd

Tänavuse aasta puu tiitli on pälvinud üks meie tavalisemaid metsapuid harilik mänd (Pinus sylvestris). Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puud 1996. aastast alates. Mänd sai selle tiitli ka 22 aastat tagasi.

Harilik mänd on küllap meie kõige visam puuliik: ta saab ühtviisi hakkama rabas, liivasel ja paekivisel mullal. Seetõttu hõlmabki männikute levila kolmandiku Eesti metsamaast. Kui mullaviljakuse ja niiskuse suhtes lepib mänd kõigega, siis hämaras, valguseta ei taha ta kasvada. Männikus jätkub valgust ka puude alla, nii et männikud on alati valgusküllased.

2023. aasta Eesti Looduse äsja ilmunud jaanuarinumbris tutvustab männi perekonda metsateadlane Ivar Sibul. Maailmas teatakse kuni 120 männiliiki, mis on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, lähistundrast lähistroopika ja kõrgmäestikeni. Eestis kasvab looduslikult ainult harilik mänd, kuid paljusid teisi männiliike on meile sisse toodud ilu- ja pargitaimedena.

Eesti keeles on mändi eri piirkondades kutsutud mitmesuguste nimetustega. Need on väljendanud nii männipuu vanust, suurust, kasvukohta kui ka otstarvet. Eesti kirjakeeles on põhiliseks saanud „mänd“, ehkki see on „pedajast“ palju noorem männipuu nimetus. Esialgu tähendas „mänd“ toidu segamiseks kasutatud abivahendit pudrumända. Männinimetuste põnevast ajaloost kirjutab jaanuari Eesti Looduses keeleteadlane ja murdeuurija professor Karl Pajusalu.

Eesti Looduse jaanuarinumbris tutvustatakse lähemalt ka teisi aasta olendeid: lendoravat, auli, keldriöölast, rohelist hiidkupart ja valget tolmpead. Samuti saab ülevaate 2023. aasta mullaks valitud leetunud mullast. 

Pildil hariliku männi käbi, foto autor – Ivar Sibul.

Lisateave:
Toomas Kukk
Eesti Looduse peatoimetaja
toomas.kukk@loodusajakiri.ee
518 9420
www.loodusajakiri.ee