Kalju Annuk
2021. aasta esimesel jõulupühal said astronoomid suurepärase jõulukingituse: Maalt startis Euroopa kosmoseagentuuri kanderakett Ariane 5, mis viis kosmosesse James Webbi teleskoobi (JWST). Seda oli kaua oodatud, ent seni oli teleskoobi ülessaatmine ikka ja jälle mitmel põhjusel edasi lükkunud. Anname ülevaate, missugune see teleskoop on, milliseid vaatlusi tehakse ning mida uut loodetakse nõnda universumi saladuste kohta teada saada. Ühtlasi tõstame esile selle esimesi põnevaid avastusi.
Kaua tehtud kaunikene
Mõttest ehitada uue, järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop kuni selle kosmosesse saatmise ja töölehakkamiseni kulus üle 30 aasta. JWST kosmoseteleskoop on ülesehituse ja väljanägemise poolest üks ilusamaid, samas on ta senistest kosmosesse paigutatud teleskoopidest kõige võimsam. Näiteks võrreldes Hubble’i teleskoobiga on JWST umbes 100 korda võimsam. Tehnoloogilises mõttes on see tänapäeva tipptase. Paljud lahendused, mida Hubble’i puhul ei osatud veel teha, on JWST-s teostatud.
JWST on kõigist astronoomilistest teleskoopidest, nii kosmoses kui ka Maa peal paiknevatest, kõige kallim. Aga nagu teada, head asjad ongi kallid. Tema maksumus jääb suurusjärku 10 miljardit USA dollarit, mis on ligikaudu 10 korda suurem kui Hubble’ile kulunud summa. Olgu märgitud, et esialgu oli JWST maksumuseks kavandatud ainult ligikaudu 500 miljonit dollarit.
10 miljardit tundub esmalt väga suure summana, ent kõigi maakera elanike vahel ära jagades tuleb iga inimese, kaasa arvatud lapsed ja imikud, kohta alla 1,5 dollari. Igaüks võib küsida, mida ta selle 1,5 dollari eest saab? Vastuse leiab artikli alapeatükist, mis selgitab teleskoobi seniseid vaatlustulemusi.