Tekst: MAIT SEPP, PIIA POST
Üleujutused, metsapõlengud, kuumalained, põuad ja teised loodusõnnetused on kliimateadlaste tähtsad uurimisteemad, kuna nendega kaasnevad suur majanduskahju ja ka inimohvrid. Nüüd uuritakse loodusõnnetusi aina sagedamini liitsündmustena. Tutvustame, mis on liitsündmused ja kuidas mõtteviisi muutus aitab ühiskonnal erakordsete loodusnähtustega paremini toime tulla.
Enne kui siirdume looduse, katastroofide ja statistika juurde toome ühe koduse näite. Kujutage ette, et lähete öösel WC-sse. Elutoas põrkate vastu lauda. Lauaserval seisnud vaas kukub põrandale kildudeks. Kisa, kära, võibolla isegi pisarad. Oletame, et olete pidanud päevikut ja seda üle lugedes avastate, et viimase kuue aastaga on samasugustel asjaoludel purunenud kolm vaasi. Sel juhul on õnnetuse sagedus statistiliselt kord kahe aasta tagant. See ei tähenda, et te igal teisel aastal täpselt 1. novembril vaasi purustate. Võite ju lõhkuda kaks vaasi järjest nelja kuu tagant, kuid järgmised neli aastat ei juhtu midagi. Pigem tähendab see, et võite vaasi hinna, ütleme 50 eurot, jagada kahe aasta eelarve vahel: ühel aastal panete vaasifondi kõrvale 25 eurot ja järgmisel 25. Kui õnnetus juhtub, on teil raha olemas. Vähemalt teoreetiliselt.
Kulutada 25 eurot aastas või 7,1 senti päevas ei tundu enam-vähem regulaarse õnnetuse kompenseerimiseks olevat väga suur summa. Tavaliselt võetaksegi selliseid suhteliselt harva ette tulevaid sündmusi lihtsalt ebameeldivustena, mis tuleb oma taskust kinni maksta. Ka äärmiselt harva juhtuvate loodusõnnetuste korral neelatakse mõru pill lihtsalt alla. Praht koristatakse ära, majad ehitatakse üles, elu läheb edasi.
Sõltumatud asjaolud võivad kokku langeda
Nüüd kujutage ette, et vaas puruneb iga paari-kolme kuu tagant. See on tuntav kahju, mistõttu hakkate asja lähemalt uurima. Vahest ostate koguni turvakaamera. Mõne aja pärast võtate salvestised ette ja analüüsite, mis asjaoludel vaas hävib. Ilmneb, et põhisüüdlane on … uus sohva. Teie tavapärane liikumistrajektoor elutoas on tolle mööblitüki tõttu muutunud selliselt, et nüüd põrkate lauaga kokku sagedamini. Teine süüdlane on aga teie ägenenud tervisehäda, mis sunnib teid tihti WC-s käima. Ent miks ei purune vaas igal ööl? Te teete statistikat ja avastate: 1) te ei põrka igal käigul lauaga kokku, 2) iga kokkupõrke järel ei kuku vaas põrandale ja 3) iga kord ei olegi vaasi laual. Niisiis: vaasi purunemine on paljude üksteisest sõltumatute asjaolude kokkulangemise tagajärg. Ehk siis matemaatikute keeles väljendatuna liitsündmus.