Uus samblaliik Tartumaalt

Kuupäev:

Põld-pungsammalt (mikrofotol suurendus 14 x) iseloomustavad violetset tooni
risoidid
Risoididele kinnituvad kerajad risoidmugulad (suurendus 20 x) Fotod: Tiiu Kupper /Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed

Kestliku maakasutuse tippkeskuse uurimisalalt on leitud Eestile uus samblaliik.
Taksonoomiakomisjon on kinnitanud sambla Bryum violaceum (sünonüüm Gemmabryum violaceum) eestikeelseks
nimetuseks põld-pungsammal. Tegemist on tillukese rohelise samblaga, kes kasvab peamiselt häiritud muldadel, näiteks põldudel ning teistel tallatud või haritud aladel. Põllult on leitud ka esimene liigi esindaja Eestis.

Põld-pungsamblale on iseloomulikud mikroskoobiga nähtavad violetsed siledapinnalised risoidid võsu alusel
ja nendele risoididele kinnituvad väikesed (läbimõõt 60–110 mikromeetrit) kerajad risoidmugulad.
Sambla risoidid püsivad mullas ja võimaldavad samblal pärast häiringut kiiresti uuesti kasvama hakata.
Liiki leidub Eesti naaberriikides, tema levikut peeti ka meil väga tõenäoliseks, kuid seni ei olnud teda Eestist
leitud. Põldudel kasvavaid samblaid on Eestis väga vähe uuritud.

Kestliku maakasutuse tippkeskus uurib Eesti eri paigus liigilist mitmekesisust, mis aitab ka sammalde liigirikkust kindlaks teha. Seega võib tulevikus oodata sama laadi avastusi.
Uue samblaliigi on määranud brüoloog Tiiu Kupper; leid on kantud Eesti loodusteaduslike andmete platvormi
PlutoF. Tõendeksemplar on hoiul Tartu ülikooli loodusmuuseumi botaanilistes
kogudes. Kokku on Eestis registreeritud 621 samblaliiki.

Kestliku maakasutuse tippkeskus / Loodusajakiri

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Tsaariaja rüütelkondade mundritest “maapäeva frakini”

Tekst: AGUR BENNO Varasemate aegadega võrreldes on praegusaja Eestis näha...

James Webbi kosmoseteleskoobi esimesed avastusrohked aastad

Tekst: KALJU ANNUK Kunstniku kujutlus James Webbi teleskoobist kosmoses. Suure...

Kas tumeaine kaob neutriinouttu?

Tekst: ANDI HEKTOR ja KRISTJAN KANNIKE Juba 1960. aastatel hakkasid...

EESTI KIHELKONNAD | Reigi kihelkond: rootslased ja romaanid

Tahkuna tuletorn ja Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärk Foto: Laima Gūtmane /...