AASTA PUU | Haava leht ja naise keel ei seisa kunagi paigal … Haab rahvapärimuses

Kuupäev:

Rahvasuus öeldakse hirmunud või ara inimese kohta, et tema süda võbiseb kui haavaleht Foto: Ulvi Selgis / eElurikkus

Tekst: MARJU KÕIVUPUU

Lähme, lähme, käime, käime,

milla meie sinna soame,

kus need kuused kollendavad,

haavad haljad haljendavad,

lepad sirged sinavad (Jüri, 1913).

Eesti metsade arvukamaid lehtpuid haab (Populus tremula) – ehk värisev pappel, kui ladinakeelne nimetus eesti keelde tõlkida, – on üks hinnatumaid tarbepuid ning samavõrd hästi tuntud poeetilises folklooris ja mõnevõrra rahvameditsiiniski.

Haava laperdav-võbelev sahin on tingitud leherootsu erilisest ehitusest, mistõttu puulehed liiguvad ka tuulevaikse ilmaga. Väidetavalt aitab see omadus lehtedel paremini valgust püüda, soodustab veeaurumist ja peletab eemale lehti söövaid putukaid.

Rahvasuus öeldakse hirmunud või ara inimese kohta, et tema süda väriseb/võbiseb kui haavaleht (murdeti ka huavalest, haavaliht, haavakselehed). Sama väljendit on kasutatud siis, kui keegi on jäänud külma kätte või põeb mõnda palavikuhaigust: Sa vabiset kui haavaleht, mine onte sissä lämmäle [1].

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Tsaariaja rüütelkondade mundritest “maapäeva frakini”

Tekst: AGUR BENNO Varasemate aegadega võrreldes on praegusaja Eestis näha...

James Webbi kosmoseteleskoobi esimesed avastusrohked aastad

Tekst: KALJU ANNUK Kunstniku kujutlus James Webbi teleskoobist kosmoses. Suure...

Kas tumeaine kaob neutriinouttu?

Tekst: ANDI HEKTOR ja KRISTJAN KANNIKE Juba 1960. aastatel hakkasid...

Pikad haisvad adruvallid

Suhtumine randa uhutud adruvallidesse on aja jooksul muutunud. Jaan...