Mati Roasto, Mihkel Mäesaar, Marian Valk
Eesti maaülikooli uuringu järgi võib õige pesemisviis vähendada mikroobide hulka lehtsalatites üle 90%.
Lehtsalatid ja nende segud on tervisliku toitumise raudvara. Neid salateid soovitatakse süüa iga päev, sest nad sisaldavad rohkesti vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja antioksüdante. Viimase paarikümne aasta jooksul on nende tarbimine kiiresti kasvanud nii Eestis kui ka mujal maailmas. Ent samal ajal on sagenenud juhtumid, kus toidutekkeliste haiguste allikaks on osutunud värsked lehtköögiviljad.
Erinevalt lihast, kalast või enamikust köögiviljadest süüakse lehtsalateid tavaliselt toorelt. Seega, enne söömist neid ei kuumutata, mis hävitaks haigustekitajaid. Kui mikroobid on sattunud salatile juba põllul, töötlemisel või pakendamisel, võivad nad jõuda ka tarbija taldrikule.
Lehtsalatid võivad saastuda kogu tootmisahelas. Mikroorganismid võivad pärineda mullast, kastmisveest, orgaanilistest väetistest, käitlemispindadelt või inimestelt. Ka lehtsalatit koristades, pestes, tükeldades, pakendades ja transportides võib lisanduda uusi mikroobe. Seetõttu ei ole ka hoolikalt pakendatud salat tingimata mikrobioloogiliselt puhas.
Sagenenud on juhtumid, kus toidutekkeliste haiguste allikaks on osutunud värsked lehtköögiviljad. FILIPP ROMANOVSKI / UNSPLASH
Loomulikult leidub lehtsalatitel arvukalt keskkonnamikroorganisme, millest enamik ei ole inimesele ohtlikud. Probleem tekib siis, kui salatile satuvad haigustekitajad. Maailmas on registreeritud haiguspuhanguid, mille põhjustajad on olnud näiteks salmonellad, patogeenne Escherichia coli ja Listeria monocytogenes. Rootsis põhjustas 2022. aastal eelpestud rukolaga seotud Salmonella Typhimurium’i puhang üle saja haigestumise ning juhtumeid oli ka teistes Põhjamaades.
Ka Eestis ei ole probleem täiesti tundmatu. Varasemates uuringutes on söömisvalmis salatitest leitud Listeria monocytogenes’t, kuigi võrdlemisi harva. Niisiis, ka meie poodides müüdavad salatid ei ole mikrobioloogiliste riskide poolest erandlikud.
Kas kodune pesemine aitab?
Maaülikooli toiduhügieeni ja -ohutuse üksusel tuleb sageli vastata tarbijate küsimustele toiduohutuse kohta. Üks teemasid on marjade ning puu- ja köögiviljade pesemine. Kuidas ja kui kaua neid pesta ning kas pesta on üldse vaja? Marjade pesemise kohta on meie kommentaaridega artikkel ilmunud ajakirjas Tervis Pluss 2024. aastal, kuid viimasel ajal on üha enam päritud, kas lehtsalateid on vaja pesta.
Esmapilgul võib tunduda, et tegemist on väga lihtsa küsimusega, sest loomulikult tuleb lehtsalatit pesta. Tegelikult ei ole vastus siiski nii ühene. Kõige usaldusväärsemaid järeldusi saab teha ainult hästi kavandatud katsete tulemuste põhjal.
Asjaomane uuring on tehtud Eesti maaülikoolis veterinaarmeditsiini üliõpilase Marian Valgu lõputöö raames. Uurimistöö eesmärk oli hinnata Eesti jaemüügist ostetud pesemata lehtsalatite ja -salatisegude mikrobioloogilist kvaliteeti ning selgitada, kuidas mõjutab pesemine mikroobide arvukust. Katsed korraldati TemTA52 projekti „Kõrge riski kategooria taimsete toitude ja loomsete toodete taimsete alternatiivide ohutus ja kvaliteet“ raames.
Uurimistöös analüüsiti Eestisse imporditud pakendatud lehtsalateid (rukola, spinat jt) ja lehtsalatisegusid, nt Mesclun. Neid ühendab see, et neid süüakse enamasti kuumtöötlemata kujul, mistõttu on nende mikrobioloogiline kvaliteet ja ohutus eriti tähtis. Katseteks valiti tooted, mille pakendil oli kirjas, et salatid on pesemata.
Üks artikli autor Marian Valk võtab pestud lehtsalatist proovi ja hiljem vaatab üle Petri tassides kasvusöötme pinnal ilmnenud tulemused. FOTOD: EESTI MAAÜLIKOOL
Mõnikord võib valesti pestes tulemus hoopis halveneda
Eelkatsed andsid ootamatu tulemuse.