AASTA LOOM | Mõista-mõista, kes see on: alt pehme, pealt terav, ise laulab kott-kott?

Kuupäev:

Harilik siil oma igaõhtusel rutiinsel toiduretkel valgel juulikuu alguse õhtul. Siilid on segatoidulised ja põhiosa nende toidusedelist hõlmavad mitmesugused
selgrootud loomad Foto: Remo Savisaar

Tekst: RENO R. KÜNNAPUU

Kui suveõhtul kostab põõsa alt sahin või taimestikust tuhnimishääli, on tõenäoline, et tegu on ühe meie kõige tuntuma metslooma siiliga (Erinaceus). Eestimaal elutseb lausa kaks siililiiki: harilik siil (E. europaeus) ja kaelussiil (E. roumanicus). Need öise eluviisiga putuktoidulised tegelased on Eesti elurikkuse osa. Inimesele tihti märkamatult täidavad nad oma ökoloogilist rolli nii looduses kui ka meie kodude, aedade ja parkide servas.

VÄLIMUS

Kes on siili varem kohanud, teab, et tegemist on okkalise pisiimetajaga. Siili okkad on muundunud karvad, mis moodustavad ainulaadse ja kaitset pakkuva okaskatte. Ohtu aimates kerib siil end tihedalt kerra, takistades kiskjatel juurdepääsu haavatavatele kehapiirkondadele. Et olla kindel, kuidas kaht siililiiki eristada, on artiklisse lisatud fotod, mille abil saab hõlpsasti aru, mis liigiga on tegu.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Meie võrratud puisniidud

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

2026. aasta sammal – harilik vesisammal

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Eesti imetajate levikuatlas

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

LIHTNE KÜSIDA | Miks on porri nokk kõver?

Porr on pika kõvera noka, pruunikirju selja ja valge kõhualusega pisike värvuline.