INTERVJUU | Putukateadus: ülihuvitav ja ammendamatu

Kuupäev:

Selgrootute zooloogia kaasprofessori Toomas Esperkiga vestelnud Toomas Kukk

Foto: Lauri Kulpsoo

Toomas Esperk on sündinud 29. juunil 1977 Pärnus.

1995 lõpetas Pärnu 2. keskkooli ja 2000 Tartu ülikooli zooloogina. 2002 kaitses TÜs magistritöö „Kasvujärkude diskreetsuse mõju elukäiguparameetritele putukatel“ ning 2006 samas doktoritöö „Larval instar as a key element of insect growth schedules“.

2012–2013 Zürichi ülikoolis järeldoktor. 2006–2016 Tartu ülikooli zooloogia ja entomoloogia teadur, alates 2016. aastast selgrootute zooloogia dotsent ja kaasprofessor. Teadustöö põhivaldkond on evolutsiooniline putukaökoloogia.

Eesti loodusuurijate seltsi, pärandkoosluste kaitse ühingu ja korporatsioon Ugala vilistlaskogu liige. Tartu ülikooli aumärgi kavaler 2021, TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkonna parima õppejõu auhinna laureaat (2017, 2018, 2024) ja nominent (2019–2021).

Kaasprofessori amet tähendab vist eelkõige õpetamist. Kuidas sul aeg õpetamise ja teaduse vahel jaguneb?

Tööaja jagunemine õpetamise ja teaduse vahel võib olla ja ongi kaasprofessoriti väga erinev. Kuna minu puhul kasvas ametinimetuste ühtlustamise käigus kaasprofessori ametikoht välja nii-öelda õpetamissuunda esindavast dotsendi ametikohast, siis on minu ajakasutus viimasel ajal õpetamise poole kaldu küll.

Kui mulle 2016. aastal dotsendi kohta pakuti, siis mõtlesin päris sügavalt. Olin siis ennast määratlenud kui teadlast. Natuke olin õpetanud, aga see oli nii minu kui ka tudengite jaoks päris ebameeldiv kogemus: poolteist tundi tuli ära kannatada ja ilmselgelt mõlemad pooled kannatasidki (naerab). Püüdsin kiiresti oma asja ette vuristada ja tudengid midagi kirja panna.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

LIHTNE KÜSIDA | Miks on porri nokk kõver?

Porr on pika kõvera noka, pruunikirju selja ja valge kõhualusega pisike värvuline.

RAJAKAAMERA LOOD | Punarindade tilluke kodu

Hinnomäe vana karjatanuma ääres kasvava pihlaka õõnsuses sirgus punarinna pesakond.

AASTA PUU | Eesti jämedaimad ja kõrgeimad haavapuud

Millised on praegu teadaolevad Eesti kõige jämedamad ja kõrgemad haavad?

AASTA LOOM | Siili kuvand rahvapärimuses

Siili okaskuue etioloogia on populaarne paljude tema levikuala rahvaste pärimuses.