Roosade õisikutega käpalisi leidub Eestis küllaga, näiteks paljud sõrmkäpad, käoraamatud ja punane tolmpea. Ometi paistab tänavuse aasta orhidee püramiid-koerakäpp silma eriliste erkroosade õite poolest. Nende värvus on nii kirgas, et tundub lausa hõõguv, eriti õitsemise alguses, kui õisikud on püramiidja kujuga.
Tekst: TIIU KULL Fotod: RANDEL SERVET
Püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis (L.) Rich.) on ümarate juuremugulatega taim, kes tavaliselt kasvab 20–40 cm kõrguseks. Tema õisikud on tihedad ja rohkete õitega: õisi võib olla 20–50, mõnel juhul isegi üle 60 [7]. Õitsemise teisel poolel (juuli keskel), kui ka tipmised õied on avanenud, muutub õisik ruljaks ja võib küündida kuni kaheksa sentimeetrini [8]. Pikad peenikesed lehed kuivavad enamasti õitseajaks, jättes kogu tähelepanu säravatele õitele.
Väikeste õite ilu peitub detailides: õiekattelehed on umbes pool sentimeetrit pikad, huul vaid veidi suurem, kuni sentimeeter lai ja kolmehõlmaline. Huulel on ka sigimikust pikem kannus. Nagu punakate ja sinakate õitega taimedel ikka, leidub ka koerakäpal harva valgeõielist vormi, mille õied on lumivalged.
Kuidas eristada teistest?
Püramiid-koerakäpp võib oma tiheda õisiku, roosade õite, pikkade õiekannuste ning kitsaste lehtede tõttu meenutada käoraamatut, eriti õitsemise lõpul, kui õied on pleekinud ja õisik muutunud ruljaks. Tähtis eristustunnus peitub aga õie huulel: püramiid-koerakäpal asub õiesuudme külgedel kaks väikest naastu ehk mügarikku, mida käoraamatul ei ole.
Levik ja kasvukohad
Püramiid-koerakäpp eelistab kasvada alvaritel, lubjarikastel niitudel ja puisniitudel. Eestis on ta kõige arvukam Sõrve poolsaarel Saaremaal ja Noarootsis. Viimase kümnendi jooksul on leitud üksikuid isendeid Virtsu lähedalt, Muhust ja Põhja-Saaremaalt.
Eesti on püramiid-koerakäpa põhjapoolseim leiukoht. Üksikuid kasvukohti leidub Rootsis ja Taanis, kuid meist lõuna pool Lätis ja Leedus ei ole see liik levinud [4].
Petturlik lõhn
Huvitaval kombel ei leidu püramiidkoerakäpa lõhnavates pikkade kannustega õites nektarit. Lõhn kujuneb mitmest komponendist, näiteks dekanaalist, ning väljendab taime petturlikku strateegiat meelitada tolmeldajaid ligi lõhnamärkide abil, pakkumata neile tegelikult toitu [1]. Tolmeldajatena on eri piirkondades pandud tähele liblikaid, kahetiivalisi, mardikaid ja mesilasi [2].
Eestis ei ole püramiid-koerakäpa tolmeldajaid otseselt uuritud, ent lähedal asuval Ölandil on seda tehtud [9]. Sealsed põhitolmeldajad on sarika-verikireslased (Zygaena minos) ja põualiblikad (Aporia crataegi). Verikireslased on Eestis laialt levinud, kuid sarikaverikireslane on meil lokaalse levikuga ja võrdlemisi haruldane. Ölandil kandsid põualiblikad tolmukaid palju kaugemale (keskmiselt 300 meetrit) kui verikireslased, kes olid pigem paiksemad. Petturtaimedelt lahkuvad tolmeldajad ruttu ja kui läheduses ei leidu teisi õitsevaid populatsioone, võib õietolm kaotsi minna.
Geneetiline mitmekesisus üllatab
Kuna Eesti populatsioonid asuvad liigi levila põhjapiiril, võiks nende geneetiline mitmekesisus olla väiksem. Ent uuringud, kus on võrreldud Eesti populatsioone Hispaania, Itaalia, Sloveenia ja Inglismaa omadega, on kinnitanud, et meie populatsioonid ei eristu geneetiliselt levila kesk- ega lõunaosa omadest [5]. Niisiis on püramiid-koerakäpp suutnud geneetilist mitmekesisust hoida ka levila äärealadel.
Valib seensümbionte
Püramiid-koerakäpp on väga nõudlik seente suhtes, kellega ta elab sümbioosis. Nii levila keskmes kui ka Skandinaavias on tehtud kindlaks, et idanemiseks vajab ta konkreetset Tulasnella perekonna seent, kuid täiskasvanud taimede juurtes leidub sagedamini Ceratobasidiaceae sugukonna seeni [3, 9]. See eripära võib mõjutada taime levikut ja säilimist eri kasvukohtades ja näitab, kui tähtis osa on seentel orhidee elutsüklis.
Ohud ja kaitse
Enamikus Euroopa riikides on püramiid-koerakäpp ohustatud liik, teistest parem olukord on Vahemere maades. Meil kuulub ta teise kaitsekategooriasse ja on punase nimistu ohualdis liik.
Eestis ohustab püramiid-koerakäppa kõige enam alvarite ja niitude kinnikasvamine. Ilma korrapärase hoolduseta muutuvad need alad sobimatuks, sest tegu on valguslembese taimega. Sõrves võib teda märgata ka maanteekraavide kallastel, kus rohustu on madalam. Selleks et püramiid-koerakäpp ja paljud teised haruldased liigid jääksid alles, on tähtis taastada alvareid ja hooldada niite.
Koerakäpa juuremugulad on suupärased metssigadele, aga ka sookurgedele, kes võivad mõnel aastal teha nõrkadele populatsioonidele suurt kahju.
Püramiid-koerakäpp on erakordne taim, kes rikastab meie loodust nii oma ilu kui ka põnevate kohanemisstrateegiatega. Aasta orhideeks valituna tõstab ta esile vajadust kaitsta meie ainulaadset looduspärandit. Loodetavasti innustab see kauneid õisi kandev taim meid loodust hoidma ja paremini tundma õppima.
1. D’Auria, Maurizio et al 2024. HS-SPME-GC-MS determination of the scent of Anacamptis taxa (fam. Orchidaceae) from Basilicata (Southern Italy). – Natural Product Research 38 (14): 2511–2515.
2. Fantinato, Edy et al 2017. Are food-deceptive orchid species really functionally specialized for pollinators? – Ecological Research 32 (6): 951–959.
3. Hartvig, Ida et al 2024. Co-occurring orchid species associated with different low-abundance mycorrhizal fungi from the soil in a high-diversity conservation area in Denmark. – Ecology and Evolution 14 (2), e10863.
4. Hultén, Eric; Fries, Magnus 1986. Atlas of North European Vascular Plants North of the Tropic of Cancer. Koeltz Scientific Books, Königstein, Germany.
5. Ilves, Aigi et al 2016. Genetic diversity patterns of the orchid Anacamptis pyramidalis at the edges of its distribution range. – Plant Systematics and Evolution 302: 1227–1238.
6. Kretzschmar, Horst; Eccarius, Wolfgang; Dietrich, Helga 2007. Die Orchideengattungen
Anacamptis, Orchis, Neotinea, Phylogenie, Taxonomie, Morphologie, Biologie, Verbreitung, Ökologie und Hybridisation. EchinoMedia Verlag.
7. Kurbel, Rainar; Hirse, Toomas 2017. Eesti orhideede käsiraamat. Käoraamat, Tallinn.
8. Kuusk, Vilma 1984. Orchidaceae – Eesti NSV floora IX. Valgus, Tallinn.
9. Lind, Henrik et al 2007. Metapopulation pollination in the deceptive orchid Anacamptis pyramidalis. – Nordic Journal of Botany 25(3–4): 176-182.
10. Těšitelová, Tamara et al 2022. Addition of fungal inoculum increases germination of orchid seeds in restored grasslands. – Basic and Applied Ecology 63: 71–82.
TIIU KULL (1958) on botaanik ja orhideeuurija, Eesti maaülikooli emeriitprofessor, Eesti orhideekaitse klubi asutajaliige.