Tekst ja fotod: HENDRIK RELVE
Möödunud aastal ilmus Eesti Looduses intrigeeriv lühiartikkel, kus Märt ja Ülo Väli küsisid, kas Eesti kõrgeim kadakas kasvab Alam-Pedjal ....
Väike-konnakotkas on Eesti kõige arvukam kotkaliik. Kolme väike-konnakotkast korraga näeb meil siiski harva, sel juhul võib
läheduses olla linde peibutav loomakorjus. Talvitusaladel on väike-konnakotkad rohkem...
Tekst: MARJU KÕIVUPUU
Saare valimine aasta puuks Eesti raamatu 500 aasta juubelil on õnnestunud valik. Arvatavasti teavad päris paljud mõistatust „Sada saarelehte, tuhat toomelehte, kaks...
Troopika vihmametsades elab tohutul hulgal seni avastamata liike. Elusorganismid võivad jääda teadusele tundmatuks ainuüksi seepärast, et inimene ei käi nende elupaigas. Üks selline piirkond...
Kaitseme poollooduslikke kooslusi ja liike, aga miks need kaitsest hoolimata kaduma kipuvad? Kas midagi oleks võimalik teistmoodi teha?
Tekst: TOOMAS KUKK
Tänavu suvel olin üle hulga...
Liblikahuviline Lea Palmiste pildistas 9. augustil Pääskülas rabas suur-kärbtiiba, kelle viimane kindel Eestist teadaolev leid pärines siiani 1959. aastast.
Lea Palmiste on liblikaid pildistanud üle kümne aasta,...
Tekst ja fotod: ARNE ADER
Nagu kevaditi ikka laulis ka mullu Hinnomäe sinilillemetsa koprapaisu lähedal käblikuisand. Jälgisime tema tegemisi seekord erilise hoolega, sest meil oli...
Praegusajal on üle 47 000 taime-, looma- ja seeneliigi väljasuremisohus, loodushoid seisab silmitsi suurte probleemidega. Ent samal ajal kui elurikkus väheneb, on arenenud teadusmeetodid,...
Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktori Sergei Põlmega vestelnud Toomas Kukk.
SERGEI PÕLME on sündinud 27. mail 1982 Pärnus. 2001 lõpetas Pärnu Ülejõe gümnaasiumi ja...
Tekst: SERGEI PÕLME
Kui möödunud aasta varasügisel jõudis mu postkasti kolleegi e-kiri pealkirjaga „Nahkkilpkonn leiti“, pidasin seda esmalt trükiveaks, küllap käib jutt sookilpkonnast. Lähimad teadaolevad...